Riigikogu liikmete palga vähendamine!

KookosPähkel, Ragnar Tamre,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
144 päeva jäänud

Arutelu tähtaeg:

Algatus on ühisloomefaasis. Esita oma kommentaar.

Minu ettepanek oleks kärpida riigikogu liikmete palka kaks korda ja taastada see praegusel tasemel alles siis, kui Eesti alampalk on kaks korda tõusnud.

Ühelt poolt oleks see paremini kooskõlas valijate õiglustundega. Teisalt kannustaks see saadikuid meie rikkuse kasvatamise nimel rohkem pingutama.

Kui praegune koalitsioon on korduvalt väljendanud soovi olla solidaarne teistega Kreeka päästmisel, siis oleks rahva esindajatel paslik olla solidaarne ka oma rahvaga. Vastuargument, et nii madala palgaga jookseks riigikogu laiali, pole tõsiseltvõetav. Olgem ausad, ka 4746.99 ­eurose palga puhul tunduksid näiteks Sulev Kannimäe, Siim Kiisler, Mihhail Korb, Mihhail Lotman jpt rahvaasemikud ikka tublisti  ülemakstud.

Alam brutopalk Eestis ületas mullu neljandas kvartalis napilt 654 euro piiri. Seda statistikaameti andmetel, maksuameti metoodika annab veidi tagasihoidlikuma tulemuse. Seega saame paremal juhul rääkida 500­ eurosest mediaanpalgast ehk ligi 600 000 Eesti palgasaajast pooled saavad vähem kui 500 eurot. Siit saame ka tuletada, et maksimaalselt 100 000 inimest saavad palka 1500 eurot ja rohkem. 

Riigikogu liimete palk tuleks vähendada 2500 euro peale või tõsta Eesti alampalk 1700 eurot bruto, mis oleks Eesti rahva vaesuse vähendamisel suureks abiks paljudele, kes teenivad alampalka aga teevad ühiskonnale kasulikku tööd (nt toidupoodide kassad).

Kommentaarid

  1. Isamaa eest

    Tegelikult kui Riigikogu liikmed kaagutavad, kuidas nad Eestit hoiavad ja päästavad jms selline kiidukõne, siis õige Eesti eest seisja teeks seda tööd tasuta. Kui riigikogulane palka enam ei saaks, siis saame lõpuks teada, kes seisab Eesti riigi eest ja mitte omakasu eest. Selles mõttes praegust algatust ei toeta, et see võiks olla veel julgem.

    1. Autor võiks rohkem selgitada

      Alampalga kohustusliku suurusega ju iseenesest ei saa kellelgi palka tõsta. Kui kehtestada see liiga suurena, on tulemuseks pankrottide laine ja suur tööpuuduse kasv. Ühelgi ettevõtjal pole võimalik maksta palgaks rohkem, kui ta klientide käest saab (riigiaksud maha veel muidugi). Kui aga teenuse hinda tõsta, jääd üldse klientidest ilma. Seega ma ei saa aru, mida autor õieti soovis, kas muuta seadusi nt maksuseadusi nii, et palgaks jääks rohkem raha või tekitadagi olukord, kus palgasaajad on vaid eksportivate edukate ettevõtete töötajad, muu rahvas on töötud või FIE-d (neile ju miinimumpalk ei kehti, kuid läbi sotsmaksu on nad kiiresti pankrotistatavad) või võtta suur välislaen, selle abil tekitada suur inflatsioon koos vastava palgatõusuga ja jätta tagasimaksmine meie lastele. Kuid see viimane, kuigi ahvatlev, on suht lühiajaline lõbu, sest ega suurem ringlev rahamass sisulist majandust ei kasvata, toodetakse ikkagi samapalju, ainult eksportijatel läheb keeruliseks oma toodangust lahti saada, ka neil ju palgad kasvavad. Mida siis ikka tahetakse? Samuti jääb arusaamatuks see mediaanpalga jutt. Kuidas saab mediaanpalk miinimumpalgast väiksem olla. Kas autor väidab, et massiliselt ei täideta seadusi või mil moel? Pealegi, kui jutt on administratiivsest miinimumpalgast, mis puutub siia üldse turupõhine mediaanpalk? Lühidalt öeldes, väga arusaamatu ettepanek.