Üleriigilise Ühendatud Akadeemilise Andmebaasi loomine

Rando Künnapuu,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
21 allkirja
ALLKIRJASTA

979 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Ühendatud ja viimistletud ülikoolide-ülese e-kataloogi loomine, mis võimaldaks Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli jt. üliõpilastel hõlpsasti ligi saada raamatukogu materjalidele. Hõlmaks raamatute digitaliseerimist, mis võimaldaks õpilastel saada ligi parimatele allikatele ka ilma raamatukokku minemata. Selleks, et tagada meie riigi ülikoolide üliõpilaste produktiivsuse areng tuleb see osa viivitamatult ümber teha. Üldiselt on igal ülikoolil oma kataloog. Valitsus võiks luua ühendatud andmekataloogi. Üks suurimaid kaebusi eesti tudengitel oma ülikoolide kohta on see, et digitaalne andmebaas on on kasutuskõlbmatu ning et praeguste ligipääsudega ei suuda meie üliõpilased ligi saada isegi natukenegi olulistemate allikateni. Praegust kurssi jätkates jäävad meie ülikoolid maha suurte maailma asjadest. See on tõsiselt kahetsusväärne ning vähemalt korraliku e-kataloogi loomine on üsna lihtne tegu. Digitaliseerimine ning teiste publikatsioonide hõlmamine on teine teema. Niisiis, sel ajastul kui kõik liigub netti, oma riigi tuleviku nimel, meie lastele hariduse hõlpsamalt ligipääsetavamaks tegemiseks, rasedatele emadele, haigetele ja teistele liikumisprobleemidega inimestele kõrghariduse saavutamise hõlpsamaks tegemiseks, pakun välja: 1) Esteri, TLÜ akadeemilise raamatukogu andmebaasi jt ühendamine Eesti Akadeemiliste Raamatukogude Andmebaasiks, või sellelaadseks. Andmebaas peaks olema intuitiivselt kasutatav, kõige olulisemad kohad/lingid peaksid kohe nähtaval olema ning see peaks olema tipptasemel. Eestil on piisavalt IT-s järelkasvu, me reklaamime ennast IT-riigina ning meil on täiesti võimalik luua andmebaas mis konkureeriks teiste maailma suurte andmebaasidega. See meelitaks rohkem välisüliõpilasi juurde, inspireeriks tudengeid rohkem õppima ning tõstaks uurimistööde kvaliteeti akadeemias. Sel oleks ka palju teisi positiivseid omadusi juures, kasvõi kvaliteetse standardi hoidmisega mujal sarnase standardi inspireerimine. 2) Üldine raamatute digitaliseerimine. 3) Maailma publikatsioonide (nagu JSTOR) tellimine kõikide Eesti ülikoolide kasutusse. 4) Võimalusel, lubada ka tavalisel kodanikule ligipääsu tingimusel, et ta hakkab andmebaasi kasutajaks ning registreerib oma andmed. Võimalusel kui ei suuda sellest kõike teha, siis kasvõi 1/10ndik. See on väga oluline arengupunkt, mitte sugugi vähemtähtsam kui meie riigi kaitsevõimekuse suurendamine.

21 allkirja

979 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saab vähemalt 16aastane Eesti alaline elanik ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga.

Kommentaarid

  1. Eesti andmebaaside stagnantsusest ülestõstmine

    Algatust võib soovi korral kohandada muidugi. Kui teised on samuti märganud veebi andmebaasidega seotud ebamugavusi, märkige oma kogemusi siia alla.

    1. 4. punkt

      Neljas punkt on väga oluline. Kas petitisioonil suurem kandepind, kui see olekski põhiteema ja teised kolm punkti oleksid esimese teenistuses? Mina näen, et neljanda punkti olulisus seisne selles, et igal eestimaalasel oleks võimalik end peale keskkooli lõppu iseseisvalt tasuta edasi harida. Hetkel on (osaliselt) tasuline ligipääs teadustöödele ja teaduslikele kriteeriumitele vastavatele allikadele üliõpilastel, õppejõududel ning grantidega teadlastel. Teistele Eesti riigi kodanikele on see piiratud. Teadmistepõhises ühiskonnas on igaühe kaasatuseks vaja, et ta tunneks end igakülgselt kaasatud. Ligipääs riiklikule teaduse anmebaasile onID-kaadi ja isikukoodi põhine. See meelitab lisaks ärimeestele Eestise ka ajusid. Eesti riik saaks teadust ehk teadmistepõhist ühiskonda normaliseerida ka seeläbi, et inimesed, kes on laadinud oma Eesti ID-kaardi ja isikukoodiga alla teadustöö ning esitavad selle kohta kirjaliku analüüsi ning kaitsevad seda võltsimiskindla videotehnolooigiaga (koostööd saab Teha start-upiga Veriff) esitatud videopöördumisega, saavad selle endale arvestatuna kirja. Piisav kogus kindla teaduskraadiga ajakirja ilmunud artikleid annaks inimesele võimaluse saata see eesti ülikoolide juurde VÕTA (Vatasemate Õpikogeuste Arvestamise Avaldus) avaldusena vastava erialaspetsialisti juurde ning ülikoolide õppejõudusest koosnev komisjon vaataks avalduse koos lisadega üle. Selleks oleks aga vaja kõik Eesti kõrgharidust pakkuvad (üldhariduslikud ja mitteüldhariduslikud) koolid koondada ühise kataloogi alla. Kõik ülikoolid säilitavad oma senise vormi ja igakülgse autonoomsuse, kuid neil on internetis üks ühine Eesti Ülikoolide koduleht, mida saab kasutada nii teadusvaldkondade põhjal, kui ka institutsioonide põhiselt otsinguid tehes. Edu Sulle! Võiksid omaõ

      1. Aitäh kommentaari eest. Ma juba viitasin teie soovitusele kui kirjutasin sellest e-mailides.