Kohene pensionite tõus [MÕJUANALÜÜS]Uus Eakus

Eesti Koostöö Kogu,
Arutelu lõppenud
Esitaja: Paul Lettens

Idee sisu
Keskmine vanaduspension peaks olema 500 eurot ning sellele ei tohiks rakendada tulumaksu.

MÕJUHINNANG

Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?
Vanemaealiste väikese sissetuleku probleemi lahendamine.

Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Pensionikindlustuse seadus, tulumaksuseadus.

Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Eesti praegusesse pensionikindlustussüsteemi selline lahendus ei sobi, kuna pensionikasv kujuneb meil kokkulepitud indeksist tulenevalt. Üksikud pensionitõusud on küll lubatud ja poliitilise otsusena seda on varasemalt tehtud, kuid üldiselt on väga vähe võimalusi selleks raha riigieelarvest leida. Juba praegu ei jagu pensionite maksmisest laekunud sotsiaalmaksust, mis katab pensionikindlustuse kuludest vaid 70%. 
Vanaduspensionideks kulus 2016. aastal 1,42 miljardit eurot. Keskmine pension oli 386 eurot. Et keskmine pension tõuseks 500 euroni, tuleks riigieelarvest selleks eraldada 422 miljonit eurot igal aastal. See on sama suur summa kui kogu kaitsevaldkonna kulud 2017. aastal. Kõigile peretoetustele (sh vanemahüvitis) kulus 2016. aastal 393 miljonit eurot. Ehk piltlikult öeldes peaksime pensionite hüppelise suurendamise korral loobuma kas kaitseväest või peretoetustest. Teine variant oleks tõsta sotsiaalmaksu 33 protsendilt ligikaudu 40%-le.

Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Paraneks oluliselt vanemaealiste elujärg, kuid riigi võimalused katta muude valdkondade kulusid väheneksid oluliselt. Ettepaneku elluviimiseks vajalik 425 miljonit eurot on 4,4% riigieelarvest.

Kas on olemas rahvusvahelisi analooge?  Mida neist on teada?
Pigem on riigid üle minemas automaatsetele kohanemismehhanismidele, mis määravad pensioni suuruse lähtuvalt riigi võimalustest, mitte vastupidi.
Samuti rakendatakse palju meie mõistes II samba skeemi, kus inimese pension sõltub ennekõike tema enda eluaegsest panustamisest.

Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Hüppeliselt ei saa pensionit muul moel tõsta kui ühekordse poliitilise otsusega. Tuleviku jaoks on oluline võtta teadmiseks, et riigi võimalused oluliselt ei parane ning pensioniea suuremate sissetulekute tagamiseks tuleb  inimestel oma eakapõlveks valmistuda, säästes rohkem või töötades kauem ja ametlikult. Samuti kasutada tulumaksusoodustusega liitumist III pensionisambaga.
Aastast 1. jaanuarist 2018 on tulumaksuvaba 500 eurot kuus.

Eksperdid: Liisi Uder, Magnus Piirits, Agne Nettan-Sepp

Kommentaarid