Vanemaealiste vabatahtliku töö/tegevuse soodustamine [MÕJUANALÜÜS]Uus Eakus

Eesti Koostöö Kogu,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Arutelu lõppenud

Arutelu tähtaeg:

Esitaja: Jane Matt

Idee sisu 
Riiklikul tasandil tuleks luua nägemus ja süsteem (koos selge  ülesannetejaotusega riigi, KOV ja vabaühenduste vahel), kuidas tegeleda  vanemaealiste vabatahtliku töö/tegevuse soodustamisega. Hetkel puudub  vanemaealiste vabatahtliku tegevuse valdkond täiesti nt riiklikust Heaolu  arengukavast. Samas toovad uuringud välja, et vanemaealised, kes säilitavad  sotsiaalse aktiivsuse, on tervemad, iseseisvamad ja õnnelikumad ehk siis  vajavad oma elu korraldamisel ka vähem riigi sekkumist ning abi. Eestis on  vanemaealiste vabatahtliku tegevuse näitajad samas võrreldes teiste EL  riikidega ühed madalaimad. Vanemate inimeste ühiskondlikul initsiatiivil on  risk kaduda juba esimese taksituse ilmnemisel. Siiani on vanemate  vabatahtlike kaasamine olnud projekti- või initsiatiivipõhine, puudub  stabiilsus ja regulaarsus.
   

MÕJUHINNANG

Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?
Euroopa 50+ rahvastiku uuring SHARE näitab, et meie üle 55aastaste kaasatus  vabatahtlikku töösse on SHARE 15 riigi seas üks kõige madalamaid. Viimase 12  kuu jooksul oli vabatahtliku tegevusega olnud seotud 4% vaadeldavast  vanusrühmast (Hollandis nt üle 30%). Aktiivsena vananemise indeks toob esile,  et Eesti vanemaealised on vähem aktiivsed just ühiskondlikus elus. Meist tahapoole jäävad vaid Poola ja  Bulgaaria, enam-vähem samal positsioonil oleme Rumeeniaga. Indeks viitab  vanemaealiste madalale osalusele vabatahtlikus tegevuses. Selles valdkonnas  tuleb esile kõige suurem lõhe teiste ELi riikide näitajatega, ja arvud  viitavad just Eesti meeste passiivsusele. Kodanikuühenduste panusest  sisemajanduse koguprodukti (SKP) info puudub, aga ainuüksi vabatahtliku  tegevuse väärtus arvestatuna osana SKP-s on Eestis umbes 1%, näiteks  Saksamaal on vastav näitaja ligi 2% ning Soomes läheneb 3%-le.
   
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?     
Riigis puudub tugistruktuur,  mis aitaks inimesel leida endale aktiivne nišš, kui ta jääb pensionile. Eestis on vajadus piirkondlike vabatahtlike keskuste  järele, kes korraldaksid abistajate-abivajajate vahendamist, vabatahtlike  koolitamist, teavitustööd. Eestis on püütud selliseid keskusi käivitada kahel  korral ja mõlemal korral on asi lõppenud keskuste töö lõpetamisega, kuna  tegevus on olnud projektipõhine. 
Kui soovida rakendada riiklikult toetatud mudelit, siis on see vaja  ka seadustesse sisse viia.
Selleks peab riigil olema strateegiline partner, kes lükkab riigis  käima vanemaealiste vabatahtliku töö ja hoiab selle käigus järgmisel kolmel  aastal. Leitakse raha nii teavitustööks, vabatahtlike eestvedajate  koolitusteks ning edaspidi püsikulude katteks. Oluline on süsteemne  lähenemine vabatahtliku panuse väärtustamisele ja vanemaealiste (samamoodi  nagu ka teiste earühmade) vabatahtliku ressursi süsteemne juurutamine eri  valdkondades ja sektorites, et niimoodi ennetada ja leevendada vananeva  rahvastikuga kaasnevaid probleeme.   

Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Vabatahtlike tegevuste arendamine vanemaealiste seas ei ole olnud prioriteet ja nagu ütleb ettepaneku autor, on see seni olnud projektipõhine ilma stabiilsuse ja regulaarsuseta. Põhimõtteliselt sobib igasugune vabatahtliku tegevuse arendamine Eesti süsteemi.
Selliste keskuste loomine, mehitamine ja rahastamine nõuab riigilt kulutusi. Samal ajal on see pikema mõjuga projekt. Vabatahtlik tegevus saab omaks elu jooksul ning vanemas eas vabatahtliku tööga tegelema hakkamine on ebatõenäoline (nagu näitab ka eespool kirjeldatud SHARE uuring), kui sellega varasemas elus kokkupuudet pole. 

Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Sotsiaalne aktiivsus vanemas eas parandab inimese vaimset ja füüsilist tervist, aitab säilitada ja isegi parandada kognitiivseid võimeid, võib pidurdada haiguste sümptomite ilmnemist. Paraneb põlvkondade vaheline sidusus.

Kas on olemas rahvusvahelisi analooge?  Mida neist on teada?
Vabatahtlikus tegevuses osaleb osades riikides oluliselt rohkem vanemaealisi kui Eestis. 

Vt ka ideed „Vabatahtlike suurem kaasamine tervishoiusektoris“: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/c99cde6f-7ac9-441b-877a-2aa312b36212

Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
-

Eksperdid: Liisi Uder, Tiina Tambaum, Maria Filina-Kossatšova

Kommentaarid

  1. Idee kiideti teemaseminaril heaks

    Arutelu tulemusel soovitatakse riigi tasandil süsteemselt läbi mõelda (eakate) vabatahtlike panuse õiguslik reguleerimine (tööõnnetused jms).