Idee sisu
Soodustada selliste kogukonnakeskuste loomist, kus oleks huvitavat tegevust erinevatele põlvkondadele, eriti aga väga noortele ja vanadele, kellel on üksteisele palju öelda. Keskmist – 30-55 aastaste põlvkonda on raskem sellistesse kooslustesse haarata, kuid ka neile tuleb järjekindlalt luua võimalusi seal osalemiseks (laiendatud polüfunktsionaalne seltsimaja). Igasugune vanuseline segregatsioon, mis viib peaaegu alati ka vanuselisele diskrimineerimisele, tuleb vähemalt avaliku võimu mõjupiirkondades lõpetada. See oleks eeskujuks ja signaaliks ka erasfäärile.
Raamatukogus juba käivad koos igas eas inimesed, ... saavad kokku teadmised, kultuur, .., kus saab kasutada arvuteid ja veeta niisama vaba aega? Raamatukogud võiks olla seni veelgi teadlikumalt orienteeritud erinevate vanusegruppide kohtumispaigaks, kus on soodustatud ka omavahelist suhtlemis ja õpet. Nagu üldine kultuurikeskus, millele lisaks õppeprogramme. Vanematel inimestel on võimalus küsida nõu noorematelt ja vastupidi. Igapäevaselt leiaks aset kirjanikuõhtud, nooremate ja vanemate huviüritused, mis laiendaks vastakuti silmaringi, et soodustada publikumi omavahelist suhtlemist. Kontakti loomine erinevate põlvkondade vahel on oluline, kuid hetkel on kokkupuutepunkte vähe, isegi kui on huvi kokku puutuda, siis ei tea, kuidas. Suhtlemiseks soodsa pinnase loomine hoiab vanemad inimesed vormis ja nooremad saavad lisaks laiemale silmaringile näiteks suhtlemispraktikat, väärtustatud vabatahtliku staatust või kodus puudu jäänud tähelepanu.
MÕJUHINNANG
Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?Põlvkondadevahelise sidususe loomine, vanemaealiste diskrimineerimise vältimine.
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Eeldus on rahvaraamatukogu seadusesse muutuse sisse viimine. Seaduse kohaselt on raamatukogude peamine rahastaja kohalik omavalitsus, riigil on kultuuriministeeriumi ettepanekul õigus anda toetusi. Kui laiendada raamatukogude ülesandeid, peab kasvama ka rahastus.
Teine variant on riigi sekkumine muutuse käivitamisperioodil, rahastades raamatukogutöötajate (kohustuslikku) täiendusõpet, mille kaudu kujuneda kogukonnatöötajaks ja läbi viies teadlikkuse tõstmise tegevusi KOVides.
Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Sobib, kuid on eelkõige teostatav kohalikul ja/või kogukondlikul tasandil, sest rahvaraamatukogud on omavalitsuse asutused ning nende töö sisu lisaks rahvaraamatukogude seaduses sätestatule on omavalitsuse kujundada. Ka huvitegevus kuulub omavalitsuse pädevusse.
Raamatukogud on üks paremaid taristuid antud idee ellu rakendamiseks, sest rahvaraamatukogu seadus sätestab raamatukogu teenuse kättesaadavuse hajusalt (iga n inimese kohta teeninduspunkt). Lisaks raamatukoguvõrgu hajutatusele on raamatukoguteenus ette nähtud muuhulgas ka nendele inimestele, kes ise kodust välja ei saa (§15(6)). Seega on raamatukogudel juba olemas eeldused saada kogukonna liikmeid kaasavaks üksuseks. Raamatukogude olemus nõuab, et need laieneks just põlvkondade-vahelise õppe (intergenerational learning) korraldajaks ja arendajaks. Põlvkondadevahelise õppe korraldamine peaks olema generatsioone ühendava tegevuse pealiin.
Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Kogukonnakeskuste loomine ja kujundamine on ennekõike iga kogukonna enda pädevuses. Niisamuti on raamatukogu kogukonnakeskuseks kujundamine iga raamatukogu/kogukonna endi kätes.
Riigiüleselt ei ole seni kõikidele vanustele tegevust ja arenguvõimalusi pakkuvaid keskuseid kujunenud, mis tõestab, et iseenesest kogukonnateenuste (community service) arendusprotsess Eestis käima ei lähe. Senine arendustegevus ühes ja teises piirkonnas püsib kohalike inimeste entusiasmil (mis on piiratud ressurss) ja suuremate KOVide võimalustel. Olukorda tuleb keskselt muuta.
Kui sellised keskused tööle panna ning nendes multivanuselisi tegevusi teadlikult kujundada, on sellest kasu kogu ühiskonnale.
Heaks näiteks on eakate nutiring, kus kooliõpilaste abiga tõstetakse eakate digipädevust.
Kas on olemas rahvusvahelisi analooge? Mida neist on teada?
Ettepanek toetub mujal maailmas tärkavale teoreetilisele alusele „kogukond igale eale – community for all ages“. Põhimõtet on piloteeritud Ameerika osariikides (kaart lk 4): http://www.aarp.org/content/dam/aarp/livable-communities/learn/civic/intergenerational-community-building-lessons-learned-aarp.pdf
Linnaraamatukogude nõukogu (The Urban Libraries Council) kogukondade arendamisele suunatud töö USA-s ja Kanadas: http://www.urbanlibraries.org/.
Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Omavalitsuse ja või kogukonna tasemel realiseeritav idee, millele polegi vaja alternatiive otsida.
Eksperdid: Liisi Uder, Tiina Tambaum