Filosoof Aristoteles päris oma õpilaselt Aleksander Suurelt et miks too ihkab vallutada Kreekat: Aleksander tõi põhjenduseks et siis saab ta järgmisena vallutada terve Vahemere piirkonna. Aristoteles päris, et miks tal on vaja vallutada terve Vahemere piirkond: Aleksander tõi põhjenduseks et siis saab ta järgmisena vallutada Kaukasuse. Aristoteles päris, et miks tal on vaja vallutada Kaukasus: Aleksander tõi põhjenduseks et siis saab ta järgmisena vallutada maailma. Aristoteles päris, et miks tal on vaja vallutada maailm: Aleksander tõi põhjenduseks et siis saab ta olla õnnelik. Aristoteles esitas mõtleva paneva küsimuse, et miks vallutaja ehitab nii palju takistusi oma õnnele. Kas mitte Eesti riigiaparaat ei kubise takistustest mis häirivad ühiskonna loomupärast toimimist - nt suhtumist, et rahvas küll kannab kõrgemat võimu aga valiku saab teha vaid iga nelja aasta järel, korraliste parlamendi valimiste raames. Või kui õiglane on ringkondlik valimissüsteem?

Meie usume et Eesti riigikorraldus ei saa toimida nõnda, kui rahvale on jäetud viimase põhiseadusega vaid üks võimu teostamise vahend – korralised Riigikogu valimised: ja sedagi nõnda, et valimissüsteem on üles ehitatud tugeva partokraatia valitsusele. Meie usume et Eesti ühiskond ei saa toimida ilma nelja otsedemokraatia mehhanismi koostööta: rahvahääletamine, rahvaalgatus, presidendi valimine rahva poolt ning parlamendi valimine. Samuti usume, et demokraatia kui töövahend toimib kõige paremini otse ning mistahes riigikorra ajal: olgu selleks vabariik või monarhia. Esindusdemokraatia võib olla - aga seda peab tasakaalustama otsedemokraatia! 1934. aasta jaanuaris hakkas kehtima Eesti Vabariigis rahvaalgatuse korras vastu võetud põhiseadus, mis kehtestas riigivanema rahvapoolt valimise. Varem sai rahvas võimu teostada rahvahääletamise, rahvaalgatuse ning Riigikogu valimiste teel.

Paraku kehtestas Riigivanem Päts peagi diktatuuri ning hilisemates põhiseadustes pole rahvahääletamise ega rahvaalgatuse võimalust ette nähtud. 1992a. põhiseadus mis tugineb diktatuuri järgsele 1938a. põhiseadusele, on rahvale jätnud neljast võimu teostamise vahendist vaid ühe. Keskerakond, Eesti Konservatiivse Rahvaerakond ja Isamaa leppisid 2019a. koalitsioonileppes kokku, et taastatakse rahvaalgatusõigus; paraku tõmmati jaanuaripöördega referendumite kultuurile nö kriips peale. Ja paraku pole kõigi aastate jooksul ka presidendi otsevalimiste eelnõu(d) Riigikogus vastuvõtmiseni jõudnud. Meie usume et 1934a. vägivallatseti oma rahva kallal ning nüüd on õige aeg antud ebaõiglus lõpetada: taastada otsedemokraatia mehhanismid. Austatud Riigikogu XIV koosseis! Palume teil taastada 1934a. põhiseaduse § 29 mis ütleb et rahvas teostab riigivõimu: 1) rahvahääletamise 2) rahvaalgatamise 3) Riigikogu valimise 4) Riigivanema(praegu presidendi)

..valimise teel