Ei venekeelsetele subtiitritele Eesti Vabariigi kinodes!

Piret Kivi,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
39 allkirja
ALLKIRJASTA

961 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Eesti Vabariigi riigikeel on AINULT eesti keel. See tähendab, et siin pole ühtegi teist riigikeelt peale eesti keele. Ometi oleme siiani olukorras, kus eestlane peab kinos paratamatult nägema venekeelseid subtiitreid. Olukord on väga ebameeldiv kahel põhjusel. Esiteks meenutab see okupatsiooniaastaid ja tekitab seetõttu ängi. Teiseks tähendavad subtiitrid seda, et paljud hakkavad originaali ja tõlget võrdlema. Ühekordse võrdluse eesti keelega kannatab välja. Lisavõrdlusi enam ei taha. Kino on ikkagi ju koht, kus lõdvestuda ja saada filmielamus.

Kuigi mulle meeldiks väga kinos käia, siis Eesti Vabariigis ma seda praeguses piinarikkas olukorras teha ei saa. Tean, et minusuguseid on palju. Palume seega, et edaspidi näidataks Eesti Vabariigi territooriumil eestikeelseid filme ilma subtiitriteta ja võõrkeelseid filme AINULT eestikeelsete subtiitritega. Ei soovi ka enne filmi vaadata mitte-eestikeelseid reklaame.

Maha jätkuv venestamine Eesti Vabariigi kinodes!

39 allkirja

961 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saab vähemalt 16aastane Eesti alaline elanik ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga.

Kommentaarid

  1. Täielik jama!

    See on küll täielik jama ja diskrimineerimine. Samal põhjusel võiks lasta eemaldada ajakirjandusest ja tänavapildist ja igalt poolt mujalt igasuguse inglise keelse teksti. Teie toodud põhjused on pigem isiklikku laadi, psühholoogilised probleemid.

    1. Ei toeta

      Kinod peavad kokkumeelitama võimalikult palju külastajaid. Vajadusel võivad olla subtiitrid ka soome keeles kui see ära tasub. Venestamise või jänkistamisega siin tegemist pole. Kui mingit algatust teha, siis ehk reklaamide keelamise suhtes. Aga ka siin on teenusepakkuja see, kes peaks tegema küsitlusi, kas mõni külastaja jätab kinos käimata selle pärast.

      1. Tere Mina olen jätnud pikki aastaid (!) kinos käimata just venekeelsete subtiitrite pärast, mis häirivad mind üliväga. Olen elanud ka välismaal. Seal elasin praktiliselt kinos, sest olen väga suur kinoarmastaja. Eestis ma kahjuks venekeelseid subtiitreid välja ei kannata. Teevad meele ikka väga kibedaks ning võtavad kinonaudingu ära. Ma tean, et minusuguseid on päris palju. Eesti keel on Eestis ainuke riigikeel. Muudes keeltes subtiitrid siia ei sobi. Ma ei usu, et minu algatus midagi paremaks teeb, aga tahaksin väga oma kodumaal kinos käia. Praegu ma seda teha ei saa. Seega olen otsustanud venestamise vastu võidelda. Eestis ei tohiks ükski püsielanik elada nii, et eesti keelt tal vaja ei olegi. Eestis on paljudel eestlastel orjamentaliteet. Ma ei usu, et Kreekas on türgikeelsed subtiitrid või Prantsusmaal araabiakeelsed. Näiteid võib tuua teisigi. Mina olen eestlane ja Eesti Vabariigi kodanik. Elan vähemalt teoreetiliselt rahvusriigis. Ka mul ja teistel minusugustel peab olema õigus käia kinos. Praegu meil seda õigust ei ole.

    2. Eesti keel avalikku ruumi!

      Tere, Eesti keelega on halvasti, päris alvasti kohe. Nõukogude okupatsiooni ajal oli saada palju eestikeelseid raamatuid ja trükiarvud olid suured. Mõni raamatuist kuulus maailmakirjanduse klassika hulka ning mõni oli täis proletariaadi diktatuuri ülistavaid loosungeid, ent kõik need raamatud olid läbi vaadatud ja toimetatud eesti keelt ja keele norme peast teadvate ja viivitamatult rakendavate korrektorite ja toimetajate poolt. Tänapäeva uute raamatute trükiarvud on parimal juhul paar tuhat ja laatadelt on raamatud kadumas – järelikult raamatutele pole enam nõudlust. Meedia on Eesti Keele Instituudi toel kõne- ja kirjakeele oma kujundada võtnud ja seda on kentsakas kaeda. Mõni tähelepanek: Ainsuse ja mitmuse osastavad kirjutatakse „reeglipärastena“ – ainsuses on lõpuliide „-t“ ja mitmuses „-sid“. (näiteks „klaasit“ ja „sigasid“). Isikunimed, kuupäevad ja kellaajad kirjutatakse käändelõppudeta. (nt. „alates 10 eurot“ või „esindaja kohtus Vladimir Putin“) Hämmeldust tekitas Tartu Ülikooli juures tehtud teaduslik töö, mille tulemuseks oli muu hulgas, et eesti keele sõnadel iseenesest pole tähendust. Tõsi, eestlase poolt tekitatud helilainete tähendused teise eestlase jaoks on sajandite vältel eestlaste vahel kokku lepitud just niisamuti, kuidas hiljem ka viis neid kirja panna. Küll aga annab see tulemus hea võimaluse uute sünonüümide tekkeks – kokkuleppeid saab ju muuta! „Enamus“ ja „enamik“ on KKI poolt samasteks kuulutatud. Kuuldavasti võtab asja ette ka Riigikogu enamik (või siiski enamus?) ja kirjutab peatselt seadusesse uue sünonüümipaari. Kui emakeele sõnade täpseid tähendusi ei tunne, on keeruline tõlkida. „Sang“ ei ole seesama mis „käepide“ ja „jahutama“ pole seesama mis „karastama“ (USA telesaade „Forged in fire“) Inglise keele lauseehituse ja kõnepruugi näiteid eestikeelses meedias saab igast värskest väljaandest: 06.06 18:00 refereerib Delfi Menu ERR-st „ … ei ole kunagi kokaiini teinud.“ „Kaotus ajas vassima? Eestlane Itaalias: Måneskini narkosüüdistuste taga oli Prantsuse meedia“ „ … jaa, see on see, mida ma tahan teha nüüd.“ –ERR 05.06.2021 21:01 Heleri All „Eestlased loodavad korraldada field target laskmise MM-i“ (kuidas selle, üle kümne aasta Eestis harrastatud spordiala, nimetus eesti keeles on: „fiild target“ või „fiild taagit“ või veel kuidagi?) Vene keelne alltekst kinos on üks paljudest eestlaste, Eesti kodanike ja Eesti elanike eesti keele oskust lämmatavaks asjaoluks, ent mitte ainuke. Samas, kusagilt ja keegi pidi alustama. Eesti keel avalikku ruumi! Lugupidamisega, Uku Tammaru eestlane

      1. Suur tänu Teile huvitava kommentaari eest. Tõepoolest, olukord on Eestis mitmel rindel kummaline või juba kuritegelik. EKI käitumine on mulle arusaamatu. Ei tundu olevat kohati eestimeelne. Miks peab nende uus toode (Sõnaveeb) olema oma standardversioonis tõlkega vene keelde? Räägitakse, et Sõnaveeb ongi meie uus ÕS. Kas ÕS hakkabki meil nüüd olema koos vene keelega? Eesti uuskeel on mulle arusaamatu. Miks pean järsku ütlema, et ma olen eestikeelne Eesti inimene? Miks ma selliseid värdväljendeid pean kõikjal kuulma? Kõrvad löövad juba pilli. Miks ma ei tohi olla edasi eestlane? Murekohti on Eestis palju. Jah, ka eestlaste seas. Rahvaalgatus peab minu arvates olema aga võimalikult lihtne ning tegelema valulike asjadega enne teisi. Võõrkeelteoskus on igati positiivne (kuigi ei tohi olla eestlaste jaoks oma kodumaal kohustuslik). Seda ei tohi aga ära segada lihtlabase faktiga, et Eesti riigikeel on eesti keel. See lihtlabane fakt peaks peegelduma avalikus ruumis. Ka Eesti Vabariigi kinodes. Kinos ei tohi eestlane end tunda nagu Venemaal. Vabas Eestis ei oleks eestikeelsetel filmidel subtiitreid ning võõrkeelsetel filmidel (pean silmas originaalkeelseid filme) oleksid all ainult eestikeelsed subtiitrid. Muide, ka rahvaalgatusi saab Eestis teha vene ja inglise keeles. Need tuleb küll varustada eestikeelse tõlkega, aga siiski. Kes saavad teha rahvaalgatusi? Riigikogule vast ainult Eesti Vabariigi kodanikud? Omavalitsustele ka Eesti Vabariigi püsielanikud? Mõlemal juhul (ja eriti esimesel juhul) peaks ju olema tegemist isikutega, kes valdavad eesti keelt. Või jagatakse Eestis kodakondsust ka (pool)umbkeelsetele? Kuidas saab sellist käitumist lugeda eestimeelseks?

    3. Vabariigi kinod?

      Kõik kinod on ju eraomandis, mis vabariigi kinodest jutt on? Kui kellelgi meeldib ainult eesti keeles kuulata ja lugeda, looge oma äri, mis on suundatud ainult eestikeelse külastajatele, või pakkuge ärimeestele, et nad eraldaksid seanse neile, kes maksab subtitreta eest. Ma kinodes ei käi teistel põhjustel, ja mul ükskõik mida te seal loete ja näete, aga see keele keelamine küll tundub nagu haigus.