Puhas elekter aastaks 2035

Lemmit Kaplinski,

Kommentaarid

ÜKSKI TUUMATEHNOLOOGIA POLE OHUTU

Moodne on arvatavasti natuke parem, sest kõigest 500 AASTAT on moodsa tehnoloogiaga reaktori jäätmed meile ohtlikud senise 1000 aasta asemel. Väikeses Eestis oleks mõistlik kasutusele võtta paindlikke ja väiksema riskiga teisi lahendusi ja energisäästlikesse arengutesse panustada. Küllap on moodsaid arenguid teisteski valdkondades peale tuumaenergeetika. Suuremad ja kallimad lahendused tõotavad küllap eestvedajatele suuremat tulu. Kuitahes moodsa tuumajaama Eestisse rajamine on siiski kitsa huvigrupi äriplaan. Ja eks huvide eest seistakse kaljuna ja panustatakse tublisti plaani parimaks ja ainsaks võimaluseks kiitmisele. Eestis ajab moodsa tuumareaktori projekti Fermi Energia, mille suuromanikud on reformierakondlane Kalev Kallemets, endine Eesti Energia juht Sandor Liive ja Henri Ormus, kelle Eesti Energia saatis 2007. aastal ühena kolmest tehnikaülikooli tudengist Rootsi tuumaenergeetikat õppima. «Meie idee on luua võimalus, et Eestisse saaks millalgi 2030. aastatel ehitada modernse kompaktse väikese tuumajaama,» rääkis Liive. Ta lisas, et ettevõte on esimeses rahastusringis kaasanud üle veerand miljoni euro ning valinud välja huvipakkuva tehnoloogia. «Oleme kohtunud kolme arendajaga. Kaks on vedelsoola reaktori arendajad – Terrestrial Energy ja Moltex Energy, kellel on Kanadas litsentseerimine käimas – ning kolmas General Electric Hitachi, kes plaanib teha kolmanda põlvkonna reaktori väiksemaks ehk 300-megavatiseks,» ütles Liive. Arusaamatu, miks kolmanda põlvkonna teemat üldse uuritakse, kui neljas põlvkond on igati parem? Äkki tasuks siiski oodata ära aeg, mil tuumatehnoloogia areneb sinnamaani, kus praeguse piisavalt heaks tulemuseks kiidetud 500 aastase tuumajäätmete ohtlikkuse asemel kaoks oht mõistlikuma aja jooksul? Eelistaksin ülikallist elektrit ja sellest tekkivat kokkuhoidlikku elustiili seeasemel, et saaks jätkuvalt piiramatult elektrit kulutada ja seda edaspidi tänu tuumajaamale. Mistahes kergekäeline tarbimine (kohati raiskamine) pole kuigi jätkusuutlik ega hädavajalik.