Töötuskindlustushüvitise maksmine omal soovil töölt lahkujatele [MÕJUANALÜÜS]Uus Eakus

Eesti Koostöö Kogu,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Arutelu lõppenud

Arutelu tähtaeg:

Esitaja: Aimar Altosaar

Idee sisu
Alates viiendast tööaastast samal ametikohal peab tekkima võimalus omal soovil töölt lahkumiseks nii, et on tagatud samasugused hüvitised Töötukassa (Tööameti) poolt kui koondamiste puhul. See muudab tööturu ja töötajate liikumise paindlikumaks.

MÕJUHINNANG

Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?
Tööturu paindlikkuse kasv

Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Töötuskindlustuseseadus

Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Eesti süsteemi lahendus sobib, sest selline säte on seaduses ka varem olnud, kuid pole kunagi rakendunud.

Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Suureneks paindlikkus tööturul, kus töötajatel tekiks töölt lahkudes ja end töötuna arvele võttes võimalus Töötukassa toetusi tööotsingute ajal saada.
Samal ajal kasvaksid oluliselt kulud töötuskindlustushüvitistele, sest uutest registreeritud töötutest saab töötuskindlustushüvitist vaid u kolmandik. Kuigi ülejäänud 70%, kes hüvitist ei saa, ei ole kõik omal soovil lahkujad ja põhjused, miks nad hüvitisi ei saa võivad olla erinevad, võib arvata, et kulud hüvitistele kasvaksid siiski märkimisväärselt.
Põhjus, miks mitmetes riikides ei maksta töötuskindlustushüvitisi siis, kui töötaja lahkub töölt  omal soovil, on seotud eesmärgiga vältida kuritarvitusi ja nn moraaliriski. Seda ohtu vähendab ettepanekus välja pakutud tingimus, mille järgi oleks võimalik kindlustusjuhtum ise esile kutsuda maksimaalselt iga viie aasta tagant ning moraaliriskist tulenevat võimalikku kahju tasakaalustab inimese 5-aastane panus töötuskindlustusmaksete näol ning tööturul aktiivsuse tõusuga kaasnev kasu.
Teenuste saamisele pole juba praegu piiranguid. 
Asendussissetulek tööotsingute ajal tagaks suurema majandusliku kindlustatuse ja suurendaks eelduslikult liikuvust tööturul, kasvataks tööealise elanikkonna teadmiste ja oskuste pagasit ning läheks kokku 21. sajandi tööturu mõttemudeliga „mitu karjääri elu  jooksul“. 

Kas on olemas rahvusvahelisi analooge?  Mida neist on teada?
Osades riikides võib lahkuda ka töölt omal soovil ja saada töötuskindlustushüvitist. Samas on alati eelduseks mingi töötatud staaž ja soov tööd teha. Näiteks Saksamaal peab olema töötanud ametikohal, mille eest on tehtud kohustuslikke kindlustusmakseid viimase 2 aasta jooksul vähemalt 12 kuu eest ja hüvitist hakatakse maksma alles pärast 12 nädala möödumist, kui isik on ilma mõjuva põhjuseta lahkunud töölt omal soovil. Ka Rootsis ei ole eelduseks koondamine ja seal on töötuks jäädes teatud tingimustel õigus saada sissetulekupõhist töötushüvitist või siis baassummat. Sissetulekupõhise hüvitise saamiseks peab olema olnud 12 kuud töötuskindlustuskassa liige või olema töötuks jäämisele vahetult eelnenud perioodil teatud staažiga tööl.

Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Kui eesmärgiks on töötuna uut ametit õppides saada majanduslikult hakkama, siis on näiteks Riigikontroll soovitanud, et kui töötu omandab haridust, tuleb talle samal ajal tagada elamist võimaldav sissetulek. Näiteks õppestipendium või suurem töötutoetus, et motiveerida uue eriala omandamist. 
Et tööotsingute ajaks oleks tagatud mõistlik asendussissetulek rohkematele inimestele kui vaid ühele kolmandikule, võib alustada lahenduste leidmisest nendele põhjustele, miks inimesed töötuskindlustushüvitisest ilma jäävad: nendeks võivad olla kas töötuna arvele võtmise piirangud (nt kehtivad töötuna arvele võtmisel piirangud äriühingu juhatuse liikmetele, õppivatele inimestele), töötuskindlustusstaaži nõuded või hüvitise saamiseks vajalik töösuhte lõppemise viis (ettepanekus markeeritud probleem).

Eksperdid: Liisi Uder, Angelika Sarapuu, Mart Vain

Kommentaarid

  1. Idee kiideti teemaseminaril heaks

    Teemaseminaril leiti, et läbi tuleb mõelda, et mis tingimustel võiks saada omal soovil lahkuja töötuskindlustust. Näiteks võiks selle ettepaneku realiseerida juhul, kui inimene töötuna täidus- ja/või ümberõppes või koguni tasemeõppes osaleb.