Austatud Riigikogu
Käesolevaga teevad allakirjutanud Riigikogule ettepaneku muuta polügaamses suhtes olevaid isikuid diskrimineerivat Perekonnaseadust ja tagada nende põhiseaduslik õigus võrdsele kohtlemisele.
Allakirjutanud paluvad Riigikogul sätestada abielu Perekonnaseaduses mitme täiskasvanud inimese vahelise liiduna sõltumata nende soost.
Eesti Põhiseaduse § 12. sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Samas esitame üleskutse ka kõigile poliitilistele parteidele, olenemata nende maailmavaatest, mitte eelistada üht seksuaalvähemuste gruppi teisele. Juhul kui peetakse vajalikuks muuta Perekonnaseadust, siis palume mitte ,,unustada,, ka teist seksuaalvähemuste gruppi - mitmikabielude pooldajaid.
Selgituseks:
Kuna saamasooliste jaoks on oma petitsioon tehtud, siis ei saa üht vähemuste gruppi eelistada teistele. Seega tuleb seda küsimust arutada koos samasooliste abieluküsimusega. Seda enam, et polügaamial on ka kauged ajaloolised juured, isegi muinaseestlastel oli mitmenaisepidamise komme. Ka tänapäeval mitmed usundid lubavad polügaamiat (islam, mormoonid, osades budistlikes riikides, ilmselt ka taarausk jne). Polügaamsed suhted on praegu varjatud kujul üsna levinud. Tõnäolislelt aitaks vahel polügaamne suhe vältida perekondade lagunemist. Polügaamsed kooselulised suhted aitaksid ilmselt ka tõsta iivet, olleks lahenduseks rahvastiku vananemise pidurdamisel.
Äkki keegi aitaks tõlkida
Vene ja inglise keelde.
Seadus
Hetke seadus ei diskrimineeri kedagi.Kõikidel on samad õigused ja keelud abiellumiseks!Miks ainult täiskasvanute?Miks mitme?Mitu on 5 inimest!
Samas tõesti,kui tehakse ühtedele eritingimused,siis miks mitte kõikidele teistele vähemustele.
Abielu mõiste seostamisest
Kui siia tõsist tooni lisada - kõige mõistlikum oleks teha nii, et kõik need nn praktilised hüved ja õigused, mis praegu kaasnevad abieluga, kaasneksid ka teiste kooselu vormidega, ainult selle vahega, et abieluga tulevad need vaikimisi kaasa, muudel juhtudel aga on valikulised. Ning nende muude kooselu vormide hulgas oleks siis ka monogaamne kooselu, mida kultuurilistel põhjustel abieluks ei nimetata. Perekonna mõiste ja millega seda kõlbab seostada on omaette vaidluse teema. Algatus iseenesest mulle aga meeldib. Jõudu :)
Nõus
Nõus
Küsimusi
Seal peaks kontrollima erinevaid abielu õigusi ja kohustusi - on need üldse kohalduvad enama kui 2 inimese osas? Kas siin on mõeldud nn sugumürske kes peavad haaremit (sh omavad lapsi mitme partneriga, ükskõik kumba pidi), või laieneks see mõiste siin väikestele kogukondadele/sõpruskondadele, kes elavad peaaegu suurperena koos, nagu nt naabruskonna seltsingud, ökokogukonnad (nt Väike Jalajälg, ashramid jms), samas lähema läbikäimise mõttes on ikkagi hulk enamvähem püsivaid paare?
Eks seda otsustab Riigikogu. Põhimõtteliiselt oleks võimalik kohaldada seltsingu sätteid.