Arvamus
Kuidas ei ole kohane? Lihtne matemaatika.Kui jätame kõik toetused kõrvale,siis on ju fakt,et mida rohkem on pereliikmeid,seda vähem jääb raha 1 inimese kohta. Kui seadust muudetakse ja hakatakse arvestama vajaduspõhisust,siis kindlasti jäävad paljud pered nö küüru taha,sest nende sissetulek 1 kuus ületab a'la 1 euro.Haigekassa süsteem võib ka mõne jaoks tunduda ebavõrdne,ometi põhineb see solidaarsusel.Kui ma olin 1 lapse vanem ,ei mõelnud ma kordagi,et oleksin millestki ilma,sest suurpered saavad rohkem. Ainult tulumaksu tagastusel tundus mulle,et 1 laps on ebavõrdsem kui 2 jne.Siin kohal võiks ka teema käima tõmmata,et miks selline ebavõrdsus?? Saaks 1-ja 2-lapselised pered ka omavahel tülli pöörata. Minu kolmas laps tunneb ka ennast ebavõrdsena,sest tema pärast see tüli lahti läks....
Lugupeetud Ilona Täname, et kirjutate oma pere kogemusest. Siiski seadused peavad arvestama suurema hulga inimestega kui üks või kaks peret. Teie peres on näiteks 3 alaealist last, kuid teises sama laste arvuga peres võib vanem lastest olla juba üle 19. See aga ei tähenda, et teie pere ja selle teise pere kulutused lastele erineks 5 korda või et vanemad otsustasid kolmandat last mitte saada. Nimelt võib ka olla, et kolmest esimene enam ei käi peretoetuse saamise sihtgruppi, kuid on olemas. Rahvastikuteadlased on ka kinnitanud, et kui pole esimesi ja teisi, ei saa sündida kolmandaid lapsi. Kõige rohkem on vaja motiveerida esimese lapse sündi. Praegune süsteem on majandluslikult ja moraalselt ebaõiglane. Eestis on kasutusel universaalne peretoetuste skeem - iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele. Nii lapsetoetus kui peretoetus on mõlemad oma olemuselt peretoetused. Erinev on saajate ring. Mõlema toetuse eesmärk on toetada peresid laste kasvatamisel, küll aga ei ole toetuse eesmärk kompenseerida teie töötasu. Kui selline eesmärk oleks, siis tuleks iga lapse kohta arvestada töötasu kompenseerimise hüvitis. Pigem on õige lähtuda reaalsetest Lapse kulude hindamise metoodika korral kostatakse ostukorv vajalikest toodekuludest ja elukalliduse muutusest. Inimeste eluviisid on aga väga erinevad ja lapse keskmise ülalpidamiskulu leidmine on keeruline. Siiski on Eestis tehtud selleks miinimumelatise arvutamise jaoks uuring, kus uuriti kulusid mitme erineva meetodiga. Võrdlevanalüüsi korral võrreldakse omavahel lastega perede ja lasteta perede kulusid, nende kulutuste vahe ongi laste kulu. Lisaks tabelis esitatud meetoditele saab laste kulusid määrata ka tarbimiskaaludega (equivalance scales). Tarbimiskaalud näitavad, et leibkonna kasvades ei kasva kulud lineaarselt ehk iga lisanduva liikme kulud ei ole tõenäoliselt sama suured kui leibkonna esimese liikme omad. Tarbimiskaalud arvestavad seda, kas tegemist on lapse või täiskasvanuga. OECD tarbimiskaalude korral on majapidamise esimese liikme kulude väärtus 1, iga järgneva täiskasvanu (alates 14a) kulude väärtus 0,7 ning lapse kulude väärtus 0,5. OECD modifitseeritud tarbimiskaalude korral on esimese liikme kulude väärtus 1, iga järgneva täiskasvanu kulude väärtus 0,5 ning iga lapse kulude väärtus 0,3 (OECD 2019). Standardeelarve meetodiga uuriti milline on perede standardeelarve, leiti et see koosneb toodetest ja teenustest, mida erinevat tüüpi majapidamised (nt üksikud inimesed, paarid, lastega paarid jne) vajavad, et saavutada mingi kindel heaolu (Warnaar 2009). Uuringuga võite tutvuda sel lehel https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf ja siis saate oma matemaatikarvutusi kohandada õigemaks. Lisan veel lõppu 2017 vs 2023 võrdluse: Peretoetus kasvas 116,67% ( 300 pealt 650 peale) Esimese ja teise lapse toetus 60% ( 50 pealt 80 peale) Alampalk kasvas 54.26% (470 pealt 725 peale) Keskmine brutopalk kasvas 51.1 % (1221 pealt 1845 peale)
Palun viige end kurssi sotsiaalpoliitikas kasutatavate kaaludega, siis saate aru, mida mõtlen selle all, et ei ole kohane teha arvutusi "lihtsa matemaatika" abil. Kasutades arvutustes kaale, on näha, et madalapalgalised kahelapselised pered jäävad võrreldes kolmelapseliste peredega selgelt halvemasse seisu. Aga nad jäävad halvemasse seisu isegi siis, kui teenitakse keskmist palka - sellised arvutused on tehtud lingitud artiklis. Kui ma oma vastuses kirjutasin, et taoliste arvutuste tegemine on küsitav, kuna praegune süsteem ei arvesta sissetulekuid, siis ma ei öelnud sellega, et süsteem peaks olema sissetulekupõhine. Seda ei ütle ka algatus. Küll aga ütlen, et kui mõne kahelapselise pere vanemad saavad miinimumpalka, aga mõne kolmelapselise pere vanemad keskmist või suuremat palka, siis muutuvad need arvutused probleemseteks. Seetõttu, kuna süsteem sissetulekuid ei arvesta, ei tohi see olla üles ehitatud selliselt, et perede vahele, mille suuruse vahe on üks laps, on tehtud toetuse vahe €750. See pole õige ega õiglane. Kirjutate solidaarsusest. Just - süsteem pole praegu solidaarne väiksemate perede suhtes. Samuti kirjutate, et kui Teil oli üks laps, siis Te ei tundnud, et Teile tehtaks liiga. Jah, sellist reaktsiooni eelnev olukord, mis kehtis kuni 2022. aasta lõpuni, ei tekitanud. Aga nüüd läks süsteem tugevalt ühele poole kaldu: summad muutusid ebaproportsionaalsemaks, lisandusid indekseerimine ja sujuv väljumine. Samuti, nagu ise välja tõite - maksusoodustuse teema. Ühe lapsega pole seda üldse ja kahe lapsega on väiksem kui kolme lapsega. Teie kolmanda lapse pärast ei läinud tüli lahti. Probleem pole ühtedes või teiste peredes, vaid vastandavas, ebaõiglases seaduses. See riivab paljude inimeste õiglustunnet ja praegune olukord pole jätkusuutlik. https://epl.delfi.ee/artikkel/120100746/andres-vork-poliitikud-on-oma-arvutustes-vea-teinud-kahelapseliste-perede-vaesusrisk-pigem-kasvas
Igaks juhuks täpsustan. Sain aru küll, et Teie soovisite argumenteerida hüpoteetilise olukorraga, kus ühtegi toetust ei oleks. Juhin siiski Teie tähelepanu sellele, et algatus ei räägi midagi toetuste tühistamisest. Asjakohane on argumenteerida võttes aluseks praegu kehtiv kord ja arutleda võimalike alternatiivide üle. Kõigi toetuste tühistamine nende alla kindlasti ei käi.