Toetasin, aga algatusest puudub konkreetne positiivne ettepanek
Ettepanek sai minult küll toetusallkirja, kuid kahjuks on algatajate ainus sõnum, et praegusel kujul peretoetused on ebaõiglased ning et riiklikud toetused peavad olema "proportsionaalsed ja õiglased", sest iga laps on oluline. Samas ei selgu, missugune siis näeks algatajate sõnul välja proportsionaalne ja õiglane perehüvitiste süsteem. Õnneks oskan seda öelda mina. Minu ettepanek (mida rohelised kahjuks ei jõudnud oma programmis kajastamiseks läbi arutada) on loobuda perehüvitiste senisest mõttetust liigirikkusest ning kehtestada üks ja ainus lapsetoetus suuruses, mis katab keskmised standardkulud ühe lapse kohta. Pärast uut indekseerimist on see tõenäoliselt suurusjärgus 500 eurot (seni 418,40). Et asi selgem oleks - kahele lapsele makstakse siis lapsetoetust kokku 1000 eurot kuus, kolmele 1500 jne. Selle hinnaks võib olla uus solidaarsusmaks üksikisikutele - 8% kogu tulult või ca 12% sellelt tuluosalt, mis ületab tulumaksuvaba osa (tänavu 654 eurot kuus). Eesmärk on aga oma hinda väärt. Kui Eesti on huvitatud sündimuse kasvust taastetasemele, peab iga lapse väärikas toimetulek olema tagatud. Alternatiivne, vähem radikaalne tee võimalus oleks ühe ja ainsa lapsetoetuse suuruseks kehtestada esialgu 300 eurot kuus, mis tähendab, et kolmelapselise pere toetus jääb samale tasemele nagu praegu. See on kaetav 3,3% solidaarsusmaksuga kogu tulult või ca 5% sellest tuluosast, millelt võetakse tulumaksu. Mida tähendab, et hinnaks VÕIB olla selline maks? See tähendab, et sellist maksu ei pruugi tingimata tulla, sest pole sugugi võimatu, et leitakse veelgi võimalusi seniste kulude kärpimiseks hinnaguliselt kuni 1,23 miljardi euro ulatuses. (500 euro stsenaariumi korral) Igal juhul peaks uus, üks ja ainus lapsetoetus (nimetagem seda ühtekuuluvushüvitiseks) vahetama välja järgmised toetused: üksikvanema lapse toetus, lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta, lapsetoetus alates kolmandast lapsest, lasterikka pere toetus (3–6 last), lasterikka pere toetus (7+ last), samuti eestkostetava lapse toetus. Ning kas on siis enam mõtet ka täiendaval maksuvabal tulul lapse ülalpidamisel, mis säästab perekonnale teise lapse kohta 30,80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 50,80 eurot kuus? Kõigele lisaks on need soodustused mõeldud kuni 17-aastase lapse kohta (perehüvitised aga kuni 19-aastaseks saamiseni)! Vaata https://arvamus.postimees.ee/7717251/jaanus-nurmoja-ohukesed-maksud-ei-ole-ohuke-riik Toetuste liigirikkusest loobumisega aga ei tohiks kaasneda mõnede ühekordsete, elusündmustega seotud toetuste kadumist, sest isegi kui neil ei oleks praktilist väärtust, on neil ikkagi sümboolne tähtsus. Ka roheliste valimisprogramm näeb ette, et "Säilitame ühekordsed, elusündmustega seotud toetused (lapse sünd, kooliminek jne)."
500eurone lastetoetus 1. ja 2. lapsele maksaks riigile üle miljardi euro aastas lisaks. Lisaks kõigi järgnevate laste toetused (mis maksaks küll oluliselt vähem, aga siiski maksaks). Ettepanekute puhul tuleks mõelda ka sellele, kas need on teostatavad. Meil on juba eelarveauk, millel ei ole katet. Valitsus suurendab ligi 500 miljoni euro võrra kaitsekulutusi ja ka maksuküüru kaotamine maksab ligi 500 miljonit. Maksud katavad neid püsikulusid ainult osaliselt.
@mari-vivian ellam - teil jäi üks koht tähelepanuta. Selle hinnaks võib olla uus solidaarsusmaks üksikisikutele - 8% kogu tulult või ca 12% sellelt tuluosalt, mis ületab tulumaksuvaba osa (tänavu 654 eurot kuus). Eesmärk on aga oma hinda väärt. Kui Eesti on huvitatud sündimuse kasvust taastetasemele, peab iga lapse väärikas toimetulek olema tagatud.