Keelustame Eesti Vabariigis sünteetiliste pestitsiitide kasutamise

Hans Leonhard Kõrgesaar,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
332 allkirja
ALLKIRJASTA

668 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Eesti keeles (allkirjastamisel)Inglise keeles (tõlge)

Käesoleva peitsiooniga teen mina, Erakond Eestimaa Rohelised ja sellele petitsioonile allakirjutanud Riigikogule ettepaneku keelustada Eesti Vabariigi territooriumil sünteetiliste pestitsiidide kasutamine.

Meie bioloogiline mitmekesisus on suuremas ohus kui kunagi varem, mistõttu on Euroopa Komisjon seadnud Euroopa rohelises kokkuleppes üheks eesmärgiks vähendada pestitsiidide kasutamist 50% võrra.

Põllumajanduslikud poliitikad, mis olid ühepoolselt suunatud saagikuse suurendamisele toksiliste agrokemikaalide üha paisuva kasutamise abil, on viinud ökosüsteemi kokkuvarisemise äärele. Päev päeva haaval on meie toidusüsteemide alustalaks olev bioloogiline mitmekesisus hävinemas – seades meie toidu, elatusallikate, tervise ja keskkonna tuleviku äärmuslikku ohtu.

Tagajärjed loodusele on katastroofilised: mesilased, liblikad ja teised putukad on meie maastikelt kadumas ning varasemalt laialdaselt levinud linnud on lõpetanud meie põldudel laulmise. Meie ojasid ja jõgesid saastatakse ning me puutume igapäevaselt kokku sünteetiliste pestitsiidide kokteiliga, mis jõuab meieni läbi toidu.

Eesti tulevikusuund peaks olema öko-maheriik, kus on nii inimesed kui loodus hoitud ja me ei mürgitaks enam ennast ja teisi liike.

Sünteetilised pestitsiidid on

Fosfororgaanilised pestitsiidid mõjutavad närvisüsteemi, häirides ensüümi, mis reguleerib atsetüülkoliini, neurotransmitterit. Enamik orgaanilisi fosfaate on putukamürgid. Need töötati välja 19. sajandi alguses, kuid nende mõju putukatele, mis on sarnane nende mõjuga inimestele, avastati 1932. aastal. Mõned neist on väga mürgised (neid kasutati II maailmasõjas närvimürkidena).

Karbamaat pestitsiidid mõjutavad närvisüsteemi, lõhustades ensüümi, mis reguleerib atsetüülkoliini, neurotransmitterit. Ensüümi toime on tavaliselt pöörduv. Karbamaatide sees on mitu alarühma.

Kloororgaanilised putukamürke kasutati varem, kuid paljud on nende tervisele ja keskkonnale avalduva mõju ning püsivuse tõttu turult eemaldatud (nt DDT ja klordaan).

Püretroidsed pestitsiidid töötati välja looduslikult esineva pestitsiidi püretriini sünteetilise versioonina, mida leidub krüsanteemides. Neid on muudetud, et suurendada nende stabiilsust keskkonnas. Mõned sünteetilised püretroidid on närvisüsteemile mürgised.

Pestitsiitide jäägid rikuvad ökosüsteemide talitlusi ja tekitavad loomadel, eriti kahepaiksetel ja kaladel, väärarenguid. Selliste kalade kinnipüüdmisel ja söögiks tegemisel võib väike kogus pestitsiide jõuda ka inimese organismi. Sageli ilma inimese enda teadmata, kahjustades sellega ka tema tervist. Lisaks tapavad pestitsiidid putukaid, kes on oluliseks ökosüsteemi ja toiduahela osaks. Putukate hävinemisega hävineksid ka putuktolmnevad taimeliigid, putukatest toituvad loomaliigid ja putuktoidulised loomaliigid. Lisaks väljasuremistele väheneks neist toituvate liikide arvukus. See viiks koosluste ja ökosüsteemide hävimiseni, loomade väljasuremise kaudu. Ja ka geneetilise (sama liigi genoomi erinevused) , bioloogilise (erinevad liigid) ning ökoloogilise (erinevad elupaigad ja kooslused) mitmekesisuse vähenemiseni. Elukvaliteet, majanduse konkurentsivõime, tööhõive ja turvalisus sõltuvad bioloogilisest mitmekesisusest. Bioloogiline mitmekesisus on otsustava tähtsusega niinimetatud „ökosüsteemi teenustele“ ehk teenustele, mida pakub loodus: kliima reguleerimine, vesi ja õhk, mullaviljakus ning toidu, kütuse, kiudainete ja ravimite tootmine. See on hädavajalik põllu- ja kalamajanduse pikaajalise elujõulisuse tagamiseks ning on paljude tööstusprotsesside ja uute ravimite tootmise alus.

Põllupidajaid tuleb toetada üleminekul agroökoloogiale. Eelistatud peavad olema väikesed, mitmekesised ja jätkusuutlikud farmid, laiendada tuleb mahepõllumajandust ning toetada teadus- ja uurimistööd pestitsiidi- ja GMO-vaba põllumajanduse teemadel.

Selline põllumajanduslik mudel säilitab looduslikke ressursse, ennetab muldade hävimist, suurendab muldade viljakust ja seega panustab kliima kaitsmisesse, sidudes atmosfäärist rohkem kasvuhoonegaase kui see vallandab. Selline põllumajanduslik mudel on ainuke võimalik vastus bioloogilise mitmekesisuse ja kliima kriiside üha suurenevatele väljakutsetele, ning on seega ka kõige sobilikum maailma toiduga varustatuse kindlustamiseks tulevastele põlvkondadele.

Rootsis keelustati taimekaitsevahendite kasutamine avalikes parkides ning aedades ja muudel avalikel aladel, et hoida keskkonda ja kaitsta inimeste tervist. Taimekaitsevahendeid ei tohi kasutada mänguväljakutel, parkides, elumajade ümbruse muruväljakutel, lasteaia- ja koolihoovides jne. Samuti ei tohi neid kasutada enam avalike asustuste toataimede pritsimiseks. Otsus hakkas kehtima 1. oktoobril 2021.

Aastatel 2013–2019 avastati igal aastal üks või mitu pestitsiidi, mis ületasid igal aastal põhjavee või pinnavee või mõlemate mõju piirnormi. Ühe või mitme pestitsiidi ületamine tuvastati 3–7% põhjavee seirekohtades.

Pestitsiidid, mis põhjustavad pinnavees kõige sagedamini piirnormide ületamist, on insektitsiididest imidaklopriid ja malationiid ning herbitsiididest MCPA, melolakloor ja metaakloor, mis kõik kiideti heaks taimekaitsevahendites kasutamiseks seireperioodil, kuigi mõnda neist ei kiideta enam heaks. Põhjavees põhjustavad herbitsiidi atrasiin ja selle metaboliidid kõige rohkem piirnormide ületamisi. Atrasiini ei kiidetud heaks taimekaitsevahendina kasutamiseks seireperioodil. Hoolimata atrasiini kasutuse piiramisest alates 2007. aastast, leidub seda jätkuvalt põhjavees, sest see on väga püsiv.

Pestitsiidide kasutamisest tulenev kadu võib aastate lõikes märkimisväärselt erineda, sõltudes näiteks põllukultuuride tüübist ja ilmast, samas kui pestitsiidide seire sagedus pinnavees võib piirduda ühe aastaga kolme aasta kohta. Heakskiidetud pestitsiidide staatuse muutmine mõjutab nende kasutamist ja vette sattumist, mis võib aja jooksul põhjustada ka raskusi suundumuste tõlgendamisel. Seetõttu ei pruugi aastatevahelised muutused olla märkimisväärsed. Eeldatakse, et trend ilmneb lähiaastatel. Uus EMP näitaja näitab, et piirmäärasid ületavate pestitsiidide taset mõõdeti 2019. aastal veerandis kõigist Euroopa pinnavee seirekohtadest. Aastatel 2013–2019 oli see osakaal vahemikus 13–30%. Ületamistega põhjavee osakaal oli oluliselt väiksem, 3–7%.

Riikide poolt vabatahtlikult teatatud andmekogumis on ikka veel märkimisväärseid lünki ja on liiga vara tuvastada pestitsiidide reostuse stabiilset suundumust Euroopa vetes.

Pestitsiidid erinevad paljudest teistest saasteainetest, kuna need on kavandatud mõjutama organisme, nagu taimed, putukad ja seened, ning võivad seetõttu mõjutada keskkonda. ELis reguleeritakse pestitsiide inimeste tervise ja keskkonna kõrgete kaitse-eesmärkide alusel, kusjuures need on lubatud alles pärast põhjalikku teaduslikku riskihindamist. Sellegipoolest võib pinna- ja põhjavee pestitsiidide saastumine siiski toimuda ning mõjutada veeloomastikku ja taimestikku.

Eea eesmärk on seda näitajat järgmisel aastal ajakohastada ning see on osa laiemast näitajatest, mis jälgivad Euroopa Komisjoni nullsaastepüüdluste, "Talust kahvlile" ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiate edusamme, mis on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest.

Euroopa Keskkonnaagentuuri teine ja viimane "vee seisundi" hindamine

näitas, et vaatamata mõningatele positiivsetele edusammudele ei suuda valdav enamus Euroopa veekogudest ikka veel täita ELi miinimumeesmärki hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks. Sealhulgas kõigi 28 ELi liikmesriigi ja Euroopa värskemate aruannete kohaselt, oli 2016. aastal umbes 47% jälgitavatest järvedest, jõgedest, ülemineku- ja rannikuveekogudest heas keemilises seisundis, kusjuures prioriteetsete ainete kontsentratsioon ei ületanud ELi standardeid. Me peame suurendama jõupingutusi tagamaks, et meie veed on nii puhtad ja vastupidavad kui nad peaksid olema - sellest sõltub meie enda heaolu ning meie elutähtsate vee- ja mereökosüsteemide tervis. See on kriitilise tähtsusega meie vete pikaajalise jätkusuutlikkuse ja meie pikaajaliste eesmärkide saavutamisel, et elada hästi meie planeedi piirides.

https://roheline.ee/paastame-mesilased-ja-talunikud/

Päästame mesilased ja talunikud! Save bees and farmers

Glüfosaadi kasutamine tuleb Eestis keelata

Glüfosaadi kasutamine tuleb Eestis keelata - Rahvaalgatus Pestitsiidide kahjulikkus inimeste tervisele

(PESTITSIIDIDE TERVISERISKID - TERVIS - 2021 (ncmhcso.org)) Pestitsiidide jäägid vees ning nende kahjulikkus kaladele ja kahepaiksetele Pestitsiidide jäägid ja organismid (maheklubi.ee) Pestitsiidide kahjulikkus elurikkusele Konverents 2018 - Inimene ja Elurikkus. Kuidas koos edasi minna? Bioloogiline mitmekesisus ning miks see on inimestele oluline Bioloogiline mitmekesisus — Euroopa Keskkonnaagentuur (europa.eu) Rootsis jõustunud taimekaitsevahendite kasutamise keelustamine avalikes parkides ning aedades ja muudel avalikel aladel. https://www.facebook.com/EmbassyOfSwedenInTallinn/posts/4308495925849902 Pestitsiidid Euroopa vetes - Euroopa Keskkonnaagentuur New indicator on pesticides in European waters — European Environment Agency (europa.eu) Pestitsiidid euroopa jõgedes ja järvedes - Euroopa Keskkonnaagentuur Pesticides in rivers, lakes and groundwater in Europe (europa.eu)

332 allkirja

668 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saab vähemalt 16aastane Eesti alaline elanik ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga.

Kommentaarid

  1. I fully agree

    I am German, live since 2017 in in 46706 Miila/Vinni vald and I am Co-Owner of a small 2ha Bio-Farm "Miila Mahe Aed OÜ". 2 years ago, our 3 Bee Hives died in one go without any reason and we believe it is the result of an Pesticide. Hence it is obviously that I will support this petition.

    1. Teeme ära

      See keelustamine on nagu väike tilk põhjatus meres aga teeme ära ikkagi, sest see annaks võimaluse vähemalt eesti liikide mitmekesisust säilitada.

      1. Ainult kui inimesed ei karda GMO-d.

        Ainult GMO-d saavad püstetsiidi asendada, aga palju harimatu inimesi kardavad kahjuks seda. Siis praegu see on võimatu.

        1. GMO vastu ollakse elurikkuse säilitamise eesmärgil (bioloogilise mitmekesisuse ehk samas ökosüsteemis elavad erinevate liikide ja geneetilise mitmekesisuse ehk liigisisese geneetilise varieeruvuse säilitamiseks). Pestitsiide saab asendada liigi looduslike vaenlastega.