Aita pidurdada vastutustundetust hariduses

Margit Timakov,

Peatatud: 706 allkirja

Allkirjade kogumine on lõppenud, enam ei saa digiallkirja anda. Kuna algatus ei kogunud seatud tähtajaks vajalikku miinimumi (1000 allkirja), on see praegu autorite poolt peatatud. Rahvaalgatus.ee säilitab kogutud allkirjad ühe aasta jooksul juhuks, kui algatus taasavatakse digiallkirjade kogumiseks.

Peatatud: 706 allkirja

Aita pidurdada vastutustundetust hariduses


Riigikogu on menetlemas seaduseelnõu SE519, mille kohaselt kavandatakse riigis sisulisi muudatusi kaasava hariduse elluviimisel. Kahjuks ei ole aga arvestatud (erivajadusega) laste heaolu, kohaliku omavalitsuse tasandil suurema vastutuse võtmise väljakandevõimet ega jätkusuutlikkust, tugispetsialistide vähesust riigis, koolide tänast valmisolekut ega õpetajate ettevalmistust. Sellises olukorras ei ole arusaadav, kuidas vastu võetav seadus midagi paremaks muudab, kuna puudub kindlus, kas abi vajajateni planeeritud viisil jõuab. Lühidalt: ei ole kindel, et see seadus oleks rakendatav.

Ettepanek 


Teeme ettepaneku peatada SE519 lugemine Riigikogus seniks, kuni on
1)       kaasava hariduse põhimõtted koos reaalsete rakendusvõimalustega riiklikult läbi arutatud ja loodud tugisüsteem heade praktikate ning nõuannetega erivajadustega lastega seotud peredele, koolipidajatele, koolijuhtidele, õpetajatele, õpilastele;
2)       loodud süsteemne plaan, kuidas koole reaalselt toetatakse, muuhulgas kindlustatakse erivajadustega laste õpetamine pädevate, eriõpet saanud õpetajatega;
3)       välja töötatud plaan, mis lähtub tegelikust vajadusest – vastamaks muuhulgas küsimusele, kuidas peavad toimima koolipidaja ja direktor olukorras, kui riigis pole piisavalt väljaõppinud tugispetsialiste;
4)     näidatud konkreetselt, kuidas tagatakse ulatuslike erivajadustega laste haridus 3,5 korda vähendatud koefitsiendi ja seega ka väiksema rahastusega;  
5)     vastatud ekspertide esitatud küsimustele, nt milline on tänane valmisolek ja kuidas seda puudumise korral parandada (konkreetne süsteemne plaan), kuidas maandada SE mõju õpetaja töökoormusele (mis seletuskirja lk 33 järgi „võib muutuda“) jne.  

Põhjendus 


Kuigi kaasav haridus ei ole mõistena Eestis sugugi uus teema, siis hoolimata sellest, et teema on olnud muuhulgas ka üks riiklikest täiendkoolituse prioriteetidest, on kahjuks viimase aastakümne jooksul  koolide võimekus ja valmisolek vägagi suurel määral sõltunud juhuslikkusest: kas piirkonnas elab erivajadusega lapsi, kas koolipidaja on pidanud võimalikuks väikeklassi avamise, kas on olnud vajalikke koolitusi, kas koolijuht on pidanud vajalikuks koolitusele lubada/suunata, kas õpetaja või tugispetsialist on saanud pikkadel ja mahukatel koolitustel osaleda jne. Sellele lisaks ei ole hariduses isegi ühist mõistmist, kas iga erivajadusega lapse jaoks on ikka parim kaasatus tavaklassis, kus tempo, keskkond, asjaosaliste teadlikkus (mis on pahatihti teadmatus) ja teised mõjuvad tegurid ei pruugi sugugi konkreetse lapse arengut maksimaalselt toetada.
 
Riik annab suurema vastutuse koolipidajale ja lubab aastaks-paariks ka täiendavat rahastust, kuid ei ütle sõnagi, millal saavutavad õppematerjalid, õpikeskkond ja õppetöö läbiviija ehk õpetaja vajaliku ettevalmistuse taseme. Vastuseta jääb ka küsimus, kas lubatud täiendav rahasüst on garanteeritud seni, kuni kaasava hariduse põhimõtteid rakendatakse. Kui see nii ei  ole, siis kuidas edasi toimitakse?
 
Kui puudub riiklik plaan, mida teha olukorras, kus koolis lihtsalt tugispetsialiste ei jätku või eripedagoogiline abi on kättesaamatult kaugel (maakonnakeskuses) või liiga lühiajaline, siis annab see signaali, justkui vabastaks riik ennast hariduse kvaliteedi eest vastutuse võtmisest.
Lisada on vaja kavandatavate muudatuste selgitamiseks jooniseid ja plaane, anda ammendavaid selgitusi, veenda sihtrühmi seaduseelnõu vajalikkuses ja parimas ettevalmistuses. Kahjuks on hetkeseis halb: õpetajate, lasteaednike, puuetega inimeste, lapsevanemate, lastekaitse, maakoolide, õpilaste esindusorganisatsioonid tunnevad, et neid ei ole piisavalt kaasatud, nende küsimuste ja arvamustega arvestatud, mistõttu seaduseelnõu ei loo selgust ega anna kindlust.
 
Kõige olulisem puudus on, et seaduseelnõu ei toeta iga lapse arengut, kuna kahandab tänase rahastamiskoefitsiendi ulatuslike erivajadustega, üks-ühele õpet vajavate laste puhul 14-lt neljale. See tähendab,  et piiratakse ulatuslike erivajadustega lastele juurdepääsu kaasavale, kvaliteetsele ja tasuta alg- ning keskharidusele võrdsetel alustel teistega ning et perede ja eestkostjate valikuvõimalused laste haridusteel vähenevad oluliselt.
 
Algatus on Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Lastevanemate Liidu, Eesti Klassiõpetajate Liidu, Lastekaitse Liidu, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi, Õpetajate Ühenduste Koostöökoja, Eesti Õpilasesinduste Liidu Ja Eesti Lasteaednike Liidu ühisloome. 



Kas tahad selle algatuse edasise käekäiguga kursis olla?

Kommentaarid

  1. Aare Külaots

    Oleme hiljaks jäänud

    Kaasava hariduse kontseptsioon ei ole mitte Eesti haridusametnike väljamõeldis vaid EL prioriteet. Sellest loobumiseks tuleks Euroopa Liidust välja astuda

    1. Ene-Silvia Sarv

      Asi pole kaasava hariduse põhimõttetest loobumises. Asi on selles, kuidas seda rakendada tahetakse.

  2. Kersti Eensaar-rannu

    Eelnõu ei ole erivajadustega e puuetega laste huvides, kui viisakalt väljenduda

    kov-idel pole pädevust ega võimekust seda ülesannet täita nagu vaja - kui riikki sellega korralikult hakkama ei saa... kust peaks tulema see arusaamine ja spetsialistid ?

    1. Linda Okuneva

      aidata

      Eelnõus on ära unustatud ,kuidas tegelikult aidata erivajadustega lapsi ja nende peresid. Siin ei tohi küll rahapuudus takistuseks olla.