Kohtunik K.K oma töökohustuste täitmata jätmisel näitas kuritegelikku lohakkust, millega põhjustas Ludmilla L. suurt materiaalset kahju (kinnistu hinnaga 88 000 EUR ja vallasvara summas 28 000 EUR näol), füüsilist kahju sügava liikumispuue näol ja moraalset kahju (kinnipidamise, hingelise valu ja kannatuste) näol. Kohtunik K.K. jättis oluliste menetlusdokumentidega (korteri omandamise kohta ehk ostu-müügi leping, abielutunnistus, testament ja pärimistunnistus ) ja seadustega (PS §32, TsMS§150 lg 1 p 3) tutvumata ja teostas kuritegelikku käigu vabastades Ludmillat 09.06.2010 osaliselt riigilõivu tasumisest, hiljem 10.02.2012 ebaseaduslikult välja mõistes vabastatud tasumisest riigilõivu ja riigilõivu katteks sundvõõrandates L.L. kodu, tekitades Ludmillale materiaalset, füüsilist ja hingelist kahju. 2010 aastal Ludmilla L. esitas Harju Maakohtusse (tsiviilasjas nr 2-10-15500) lihtsa nõude: tuvastada, et tema abikaasa Uno.-Rudolf A. abielu...

Sandra Sirge, Sandra Sirge,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja

Peatatud: 0 allkirja

Allkirjade kogumine on lõppenud, enam ei saa digiallkirja anda. Kuna algatus ei kogunud seatud tähtajaks vajalikku miinimumi (1000 allkirja), on see praegu autorite poolt peatatud. Rahvaalgatus.ee säilitab kogutud allkirjad ühe aasta jooksul juhuks, kui algatus taasavatakse digiallkirjade kogumiseks.

Peatatud: 0 allkirja

1000 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Kohtunik K.K oma töökohustuste täitmata jätmisel näitas  kuritegelikku lohakkust, millega põhjustas Ludmilla L. suurt materiaalset kahju (kinnistu hinnaga 88 000 EUR ja vallasvara summas 28 000 EUR näol), füüsilist kahju sügava liikumispuue näol ja moraalset kahju (kinnipidamise, hingelise valu ja kannatuste) näol. 
Kohtunik K.K. jättis oluliste menetlusdokumentidega (korteri omandamise kohta ehk ostu-müügi leping, abielutunnistus, testament ja pärimistunnistus ) ja seadustega (PS §32, TsMS§150 lg 1 p 3) tutvumata ja teostas kuritegelikku käigu vabastades Ludmillat 09.06.2010 osaliselt riigilõivu tasumisest, hiljem 10.02.2012 ebaseaduslikult välja mõistes vabastatud tasumisest riigilõivu ja riigilõivu katteks sundvõõrandates L.L. kodu, tekitades Ludmillale materiaalset, füüsilist ja hingelist kahju.
                                              
2010 aastal Ludmilla L. esitas Harju Maakohtusse (tsiviilasjas nr 2-10-15500) lihtsa nõude: tuvastada, et tema abikaasa Uno.-Rudolf A. abielu kestel Liidia K. erastas (ostis) korteri Gonsiori tänaval Tallinnas. Ludmilla L. lisas oma kõiki vajalikke  dokumente (U.-R.A ja L.K. abielutunnistus1953-1995) ja ostu-müügi leping)
15.11.2011 kohtunik Kaija K. ekslikult kirjutas:”Et korter on erastatud Ljubov A. ja Uno-Rudolf A. abielu kestel, vaidlust ei ole".
Tegelikult Uno-Rudolf ei olnud kunagi abielus oma poja (Eugen A.)  naisega (Ljubov A.), täpsemalt oma miniaga. See oli kohtuniku range  eksimus, mida ta ei soovinud parandada ja vaidlustada.
 
Tutvumiseks on järgnev õigusvastaste kohtulahendite kronoloogiat, mille tulemusena Ludmilla on  jäänud korterita, suurde võlgade küüsi ja on jäänud ajuinfarkti tagajärjel osaliselt halvatuks. 
 
09.06.2010 määrusega Harju Maakohus vabastas osaliselt Ludmillat riigilõivu tasumisest summas 40.000 EEK (nelikümmned tuhat krooni), mis on võrdväärne 2 556,47 EUR. Pensionäri vähene pension võimaldas Ludmillal maksta riigilõivu vaid summas 5 000 EEK (319.56 EUR), mille sai ta tasuda vastavalt Harju Maakohtu koostatud maksegraafikule osade kaupa 1 000 EEK kuus.
10.02.2012 määrusega Harju Maakohus jättis Ludmilla hagi (tsiviilasja number 2-10-15500) läbi vaatamata ja rikkudes TsMS § 150 LG 1 P 3 mõistis välja riigilõivu summas 2 556,47 EUR (40 000 EEK). Hiljem oli see määrus aluseks Ludmilla kodu sundvõõrandamiseks.
Riigi Tugiteenuste Keskus Harju Maakohtu õigusvastase lahendi (10.02.2012 määrus) alusel andis kohtutäiturile Risto S.-le korraldust tasumisest vabastatud riigilõiv (2 556,47 EUR) sisse nõuda.
23.09.13 määrusega Harju Maakohus tagastas Ludmillale tema poolt tasutud riigilõivuosa (5 000 EEK, see on 319.56 EUR).
28.07.2014 kohtu määruse (10.02.2012, tsiviilasja nr 2-10-15500) täitmisel kohtutäitur Risto S. võõrandas tasumisest vabastatud riigilõivu sisse nõudmiseks Ludmilla kodu turuhinnaga 88 000 EUR Eugen A. huvides ja samuti  Eesti Vabariigi ja kohtutäituri enda huvides. Elektroonilisest enampakkumisest ainuke osavõtja oli Eugen A., Ludmilla surnud abikaasa ainuke rahaahne poeg. Elektroonilisel enampakkumisel korterimüügist saadud summaks osutus 24 000 EUR.
05.11.2014 Harju maakohus (kohtunik Anne Uritam) TsMS § 150 lk 1 p 3 alusel tagastas Ludmillale tasumisest vabastatud riiigilõivuosa summas 2 556,47 EUR. (40 000 EEK). Kohtunõue (tasumisest vabastatud riigilõiv) sai täidetud korteri sundmüügiga summas 88 000 EUR (korteri turuväärtus). Uueks korteriomanikuks sai Eugen A., Ludmilla surnud abikaasa Uno-Rudolfi ainuke poeg. Eugeni vastu oli algatatud kaks kriminaalasja varavastaste kuritegude eest (10.10.1996 kriminaalasja nr 96043801, kahju 76 880 EEK ja 22.04.2003 kriminaalasja nr. 03231602979, kahju 10 000 EEK).
Kohtutäitur Risto S. arestis Ludmilla vallasvara summas 1656,20 EUR ja määras Ludmilla vallasvara hoidjana Eugen A., kellest sai uus korteriomanik ja kes on ka I astme hõimalne Ludmilla suhtes ja sissenõudja. Seda ei luba Täitemenetluse Seaduse § 72(3). Kogu Ludmilla vallasvara jäi korterisse peale tema korterist vägivaldset sunniviisilist välja viskamist ja oli osaliselt arestitud ja ära hinnatud Ludmilla juuresolekuta. Ludmillat ei lubatud viibida tema vallasvara arestimise ja hindamise juures, mis on vastuolus TmS § 70(1).  
TsMS § 389 (2) Vara arestimine
Kohus ei aresti kinnisasja, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ega tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukit alla 640-eurose põhinõude summa puhul, kui on võimalik rakendada kostjat vähem koormavaid hagi tagamise vahendeid.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]. Antud seadus ei lubanud Harju Maakohtul Ludmilla kinnisvara arestida ja müüa tasumisest vabastatud riigilõivu sisse nõudmiseks.
§ 70.  Vara üleskirjutamise juures viibivad isikud
Vara üleskirjutamine toimub võlgniku, tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul.
 
TMS § 72 lg 3   Kohtutäitur ei või vara hoidjaks määrata sissenõudjat või temaga samaväärse majandusliku huviga isikut ega ka kohtutäituri või sissenõudja sugulast või hõimlast.
 
Ludmilla on pöördunud mitmel korral kohtu, politsei, Riigiprokuratuuri ja mitme kolleegiumi poole pööramaks tähelepanu korteri sundvõõrandamise asjaoludele. Ludmilla on  korduvalt pöördunud kohtu poole, et juhtida kohtu tähelepanu korteri võõrandamise ebaseaduslikusele, kuid kohus jättis korduvalt asja läbivaatamata. Korter oli sundvõõrandatud kohtumenetluste eksklike lahendite tõttu aluseta – aluseks oli vabastatud tasumisest ja osaliselt tagastatud riigilõiv (5 000 EEK, see on 319.56 EUR). Faktiliselt raha (tasumisest vabastatud riigilõiv), mida mulle tagastati 05.11.2014 (2 556,47 EUR) võeti mu korteri sundmüügi arvelt. Ludmillale tagastati alusetult võetud riigilõiv, aga korter, mis oli riigilõivu katteks, oli juba müüdud oktsionilt hulga odavama hinnaga.
Ludmilla peab ebaseaduslikuks, et kohtumentlusvigade tõttu ta on jäänud oma kinnis- ja vallasvarast ilma. Ludmilla on pöördunud kohtumenetlusvigade tuvastamiseks ka Riigikohtu poole, kuid kohus jättis kassatsioonikaebust mentlusse võtmata. Põhjuseks toodi välja TsMS §218 (3).
TsMS § 218 (3) Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Ludmilla pension ei võimaldanud talle palgata vandeadvokaadi. Tasuta riigiõigusabi korras antud vandeadvokaat M.M. nõudis Ludmillalt endale honoraari, mis osutus samuti Ludmillale võimatuks. Ludmilla pöördumine Riigikohtusse jäi tähelepanuta ja kohtumenetluse rikkumised tuvastamata. 
On ilmne vajadus õigusnorme muuta TsMS § 218 (3) kehtiv piirang menetlusosalistele menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada Riigikohtusse üksnes vandeadvokaadi vahendusel. 2009 aastal osutas Õiguskantsler Indrek Teder, PS § 15-s sisalduva kohtusse pöördumise õigusega vastuolulise piirangule ning tegi Justiitsministeeriumile ettepaneku valmistada ette seaduseelnõu, mis nimetatud vastuolu kõrvaldaks ja muuta õigusnorme. 
Vastuses Õiguskantsleri märgukirjale 4.08.2009 nõustus Hanno Pevkur Sotsiaalminister justiitsministri ülesannetes sellega, et advokaadisunni kehtestamine kujutab endast piirangut PS § 15 lõike 1 suhtes. Samas leiab Justiitsministeerium, et kaebuse esitamine advokaadi vahendusel tagab menetluse võimalikult tõhusa ja kiire läbiviimise ning lõppkokkuvõttes isiku õiguste parema järgimise. Eelduseks on, et kaebuse esitamisega tegeleb selle valdkonna elukutseline esindaja. Sarnase sisuga pöördumisega oli Õiguskantsler pöördunud Justiitsministeeriumi poole ka 2008 aastal. 
 
Kohus on jätnud rahuldamata Ludmilla korduvaid taotlusi osutada talle riigiõigusabi vajalike dokumentide koostamiseks ja isiku esindamiseks kohtus. 14.02.2012 kohtunik K.K. lõpetas õigusabi korras määratud vandeadvokaadi abi osutamist, rikkudes sellega õigusabi (RÕA) jätkuvuse põhimõtet. Selle tulemuseks Ludmilla kassatsioonikaebus jäi Riigikohtu poolt menetlemata ja Harju Maakohtu menetlusviga (TsMS § 150 lk 1 p 3) tuvastamata. Ludmilla kodu sundvõõrandamist oleks saanud ära hoida. 
Konkreetset juhtumit analüüsides on küsitav ka teatud kohtunike võimekus töötada oma alal kohtunikena. Antud juhtumiga tegelenud kohtunik K.K. ei osanud kindlaks teha abielutunnistust uurides abielupooli, kirjutades protokollis, et "vaidlust pole" kes kellega abielus on. Lisaks sellele ei osanud ta kindlaks teha kinnisvara erastamisega seotud isikuid. 
15.11.2011 kohtunik Kaija K. ekslikult kirjutas:”Et korter on erastatud Ljubov A. ja Uno-Rudolf A. abielu kestel, vaidlust ei ole".
Tegelikult Uno-Rudolf ei olnud kunagi abielus oma poja (Eugen A.)  naisega (Ljubov A.), täpsemalt oma miniaga. See oli kohtuniku range  eksimus, mida ta ei soovinud parandada ja vaidlustada.
On põhjendatud ühiskonna ootus, et kõik kohtunikud oleksid omal alal pädevad ja professionaalsed ja vaimselt terved. Tuleb kaaluda kohtunike ja teiste ametnike, kelle otsus omab erilist kaalu (President, Õiguskantsler, ministrid, prokurörid jms) suunamist kohustuslikule sõltumatule kompleksele kohtupsühhiaatrilisele ja psühholoogilisele ekspertiisile. 
 
Ludmilla toetub ÜRO Peaassamblee poolt vastu võetud 29.novembril 1985 Õigusemõistmise põhiprintsiipide deklaratsioonile kuritegude ja võimu kuritarvitamise ohvritele (resolutsiooni nr. 40/34) ja selle alusel nõuab viivitamatult teostada õiglase restitutsiooni ja füüsilise, materiaalse ja moraalse kahju ja kannatuste hüvitamist.  
 
On oluline alla kirjutada pöördumisele Riigikogule, mis kaitseb igaühe õigust pöörduda oma põhiõiguslike õiguste rikkumise korral kohtusse tuginedes PS §15-le  ka iseseisvalt (s.t. vandeadvokaadi vahenduseta). 

Lisainfo:

sandra.sirge@gmail.com
57858722


 

Kommentaarid

  1. PS § 15 (1) järgimine kohtupraktikas

    Kohus peab järgima Põhiseadust, mitte lähtuma allseisvast aktist (Tsiviilmenetlusseadusest).