Ettepanek
Metsaseaduse aluseks oleva säästva metsanduse eesmärkide saavutamiseks teeme ettepanekud seadusemuudatuseks:1. Vähendada lageraielangi maksimumsuurust riigimetsades ühele hektarile praeguse 7 hektari asemel.
2. Lugeda mets uuenenuks latimetsa eani jõudes praeguse 0,5-1 meetri asemel.
3. Oluliselt piirata raietegevust ja -meetodeid rahvusparkides ning looduskaitsealadel.
4. Kehtestada kogu riigis üldine 4-kuune raierahu.
5. Inventeerida ning kaitse alla võtta kõik olemasolevad ja veel leitavad looduslikud pühapaigad.
6. Järelejäänud looduslikud vooluveekogud koos ümbritsevate aladega kaitse alla võtta ning alustada riigimaal kuivendussüsteemide sulgemist.
7. Võimaldada majanduslikult vähekindlustatud inimestele riigimetsast eelisjärjekorras ning vastuvõetava hinnaga küttepuid osta.
Põhjendus
Riigimets on meie kõigi ühine mets. Igale Eesti elanikule “kuulub” riigi metsast 0,9 hektarit metsamaad. Ometi pole rahvale antud otsustusõigust meie metsade kasutuse ja raiumise üle.Viimastel aastatel on Eesti metsade raie, eriti just lageraie üha suurenenud. 2007. aastaga võrreldes on raiemahud tõusnud 4,5 miljonilt tihumeetrilt 11 miljoni tihumeetrini 2017. aastal. Kui 2007 raiuti lageraiega ligi 3,5 miljonit tihumeetrit puitu, siis 2017. aastal ligi 9 miljonit tihumeetrit. Kokku väljastas keskkonnaamet möödunud aastal lageraielube 55 000 hektarile. RMK raius lageraiega aga 10 736 hektarit, küündides peaaegu Karula rahvuspargi suuruse alani.
Laialdased lageraied kahjustavad metsa tervist, rikuvad inimeste elukeskkonda, pärsivad loomulikku veeringlust, halvendavad looduslikku uuenemist, põhjustavad süsinikuemissioone, takistavad kliimamuutustega võitlemist ja määrivad Eesti mainet, seepärast leiavad kõnealuse rahvaalgatuse koostajad, et lageraie kuulub ajalukku. Lageraiet propageeriv puidutööstus kasutab laialdaste lageraietega metsast kui tervikust ära vaid ühe ressursi, hävitades konkreetse puiduressursi kätte saamiseks teised metsa hüved ning ka keskkonna.
Toetame lageraiest jätkusuutlikumaid, loodus- ja inimsõbralikemaid majandamisviise. Leiame, et riigimetsades tuleks ulatuslikud lageraied lõpetada, kuna tegemist pole mitte puidutööstuse toorme allika, vaid rahvale kuuluva ühise rikkusega.
Vaata ka www.lageraie.ee
Lageraiete käigus kaob (kogu maailma) ELUKS vajalik liigirikkus!
Meil niideti RMK poolt maha (eksituse tõttu istutatud 200 tamme) 6 aastane tammeistandus, kuna tammed ei pidanud palgiks sobima. Niideti/saeti maha vähemalt 50 inimese kõrgust ja kässivarre jämedust tamme-noorukit ning pandi asemele kasevitsakesed! Kus tohivad Eestimaal kasvada: türnpuud, paakspuud, kuslapuud, lodjapuud, pärnad, vahtrad, jalakad, kukerpuud, pihlakad, toomepuud, viirpuud, õunapuud, pirnipuud, remmelgate ja pajude liigid, tammed, mustikad, pohlad jne. Kui A. Talijärv kõneleb ainult kuusest - kasest - männist. RMK metsad on juba muudetud põhiliselt monometsanduse tihnikuteks...Kas nüüd ka erametsandus võtab rangelt ainult mono-/puupõldude suuna?
текст петиции на русском языке
Сплошные вырубки в историю. Поставьте свою подпись, чтобы мы смогли создать Коллективное обращение в Рийгикогу, которое бы прекратило единовластие сплошных вырубок в государственных лесах, заменив их бережливым и экологичным для леса, считающимся с социальными, экономическими и культурными ценностями хозяйствованием. Предложение. Предлагаемые поправки в закон о лесе, чтобы достичь целей экономного хозяйствования: 1. Уменьшить максимальную площадь сплошных вырубок с нынешних 7 до 1гектара. 2. Считать выросший лес жердяковым не с нынешних 0.5, а с 1 метра. 3. Существенно ограничить деятельность по вырубки и методы в национальных парках и природоохранных зонах. 4. Установить во всей стране четырёхмесячную весеннюю остановку лесосечных работ. 5. Инвентаризировать и взять под охрану все известные и найденные в будущем природные святилища. 6. Взять под охрану вместе с окружающими территориями оставшиеся природные водоёмы и начать закрытие осушительных систем, находящихся на государственной земле. 7. Предоставить малообеспеченным людям возможность приобретать без очереди и по приемлемой цене дрова из государственных лесов. Пояснение. Государственный лес – общий лес для всех нас. Каждому жителю Эстонии «принадлежит» 0.9 гектара государственного леса. Однако народу не дано право решать как использовать и вырубать лес. В последние годы в Эстонии рубка леса, особенно сплошная рубка, только увеличивались. По сравнению с 2007 годом объёмы вырубки увеличились на 4.5 миллиона плотных кубометров, достигнув 11 миллионов в 2017 году. Если в 2007 году сплошной рубкой вырубили около 3.5 миллионов плотных метров, до в 2017 примерно 9 миллионов. В прошлом году Департамент окружающей среды выдал разрешения на сплошную рубку на 55 000 гектаров. Центр Управления государственными лесами вырубил сплошной рубкой 10 746 гектаров, почти достигнув размеров национального парка Карула. Обширные сплошные вырубки портят здоровья леса, ухудшают среду обитания людей, замедляют естественный круговорот воды в природе, ухудшают естественное само
Земной поклон вам Наталья! Очень правельно всё указали. Благодарю.
Erakond Eestimaa Rohelised toetab seda algatust!
Erakond Eestimaa Rohelised (EER) pooldab üleminekut püsimetsandusele - metsast saab puitu ka ilma seda lagedaks raiumata. Inimkonna tehniline areng on loonud harvesterid, aga me ei pea sörkima nende sabas. Palju arukamad ja paindlikumad lahendused on võimalikud! Kuni 19. sajandini võeti metsast parasjagu need puud, mida konkreetseks otstarbeks vajati. Tänapäeva infoühiskond võimaldab teha sedasama uuel tasemel, ilma elurikkust oluliselt kahjustamata. 20. sajandi masstootmise kontseptsioon peab saama ajalooks! EER toetab seda algatust, kui sammu püsimetsanduse teel. Marko, EER juhatuse liige.
1. Vähendada lageraielangi maksimumsuurust riigimetsades ühele hektarile praeguse 7 hektari asemel.
Riigimetsa ja erametsa staatus on erinevad, sest erametsades tuleb leida tasakaalupunkt omaniku huvi ja avaliku huvi vahel. Riigimets on samas puhtalt avaliku huvi objekt, arvestades, et rahvas on kõrgeimaks riigivõimu kandjaks ning Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on avalik asutus, millel on sellest lähtuv kohustus tegutseda avalikkuse huvides. Küsitlused on näidanud, et Eesti rahvas väärtustab metsa ökoloogilisi, süsinikku siduvaid, rekreatiivseid ning kultuurilisi väärtusi puidutulust kõrgemalt1. Usume, et rahva väärtusahel peaks kajastuma ka riigimetsa majandamise viisides. Metsanduse arengukava probleemikorje jooksul on tõstatunud mitmeid lageraiemajandusega seotud probleeme2. Ka tunnustatud maastikuökoloog Anneli Palo on leidnud, et umbes poolt kogu Eesti metsast peaks püsimetsana majandama3. Palo leidis küll, et lageraieid võiks lubada ökoloogiliselt vähemväärtuslikes, endistele põllumaadele rajatud metsades, ent riigimetsa alade püsimetsana majandamine oleks juba suur samm õiges suunas. Püsimetsana majandades välja raiutud või väljalangenud puud asendatakse või asenduvad looduslikult pidevalt uutega. Just püsimetsandusest lähtudes oleme teinud ettepaneku piirata lageraielankide maksimumsuurust riigimetsades praeguselt 7 hektarilt ühele hektarile. Varasemate metsaseaduse muudatustega on raietingimused aina leevenenud, paraku on sellised arengud põhjustanud meie maastikes üha suuremate ja ökoloogiliselt vaeste lagealade teket4. Ka Maaülikooli metsakasvatuse professor Hardi Tullus on möönnud, et püsimetsandust võiks meie metsades kohata tänasest rohkem ning kiitnud selle keskkonnakaitselisi ning muid, rahaliselt raskestimõõdetavamaid positiivseid omadusi5.
2. Lugeda mets uuenenuks latimetsa eani jõudes praeguse 0,5-1 meetri asemel.
Praegune uuenenuks lugemise süsteem võimaldab suurte lagealade teket, kuna seadused lubavad raiuda uuenenud metsa kõrvale uue langi. Kui „uuenemine“ tähendab aga poole kuni ühe meetriste puukestega, aga muidu lagedaks raiutud metsamaad, siis on see nii maastikuplaneeringulises kui ökoloogilises mõttes endiselt rohkem lageraielangi, kui iseseisvalt funktsioneeriva metsakoosluse moodi. Oleme välja pakkunud, et metsa võiks nii riigi- kui erametsades uuenenuks lugeda paraja latimetsa eani jõudes. Metsanduslikus mõttes tähendab latimets metsa, mis on täiusega üle 30% ja mille keskmine rinnasdiameeter on 6 – 12 cm, keskmine vanus aga alla poole küpsusvanusest. Põhimõtteliselt tähendab see noort, üle pea ulatuvat metsa, mida ka silma järgi juba metsaks saab nimetada.
3. Oluliselt piirata raietegevust ja -meetodeid rahvusparkides ning looduskaitsealadel.
Nii keskkonnakaitseorganisatsioonid kui tavavaatlejad on osutanud üha sagenevale raietegevusele piiranguvööndi kaitsealadel ning muudatustele Metsa majandamise eeskirjas, mis on kaitsealadel raiumist otseselt soodustanud6. Maastikuökoloog Anneli Palo soovitab kaitsealad paarikümneks aastaks ülepea rahule jätta, kuna hetkel pole neil aladel tegemist piisavalt vana metsaga7. Turismiettevõtja ja fennougrist Aivar Ruukel on aga leidnud, et traditsiooniliste vahenditega ning püsimetsana majandamine on piiranguvööndis niihästi mööndav kui ka teretulnud, aga igal juhul ei tohiks lubada kaugenemist kaitsealade kaitse-eesmärkidest. See tähendab, et sagenenud raiete protsess neis piirkondades tuleb tagasi pöörata ning kindlasti ei tohiks lubada laialdasi lageraieid looduskaitsealadel. Lisaks sellele tuleks luua seadusandlikud vahendid selliste skeemide tõkestamiseks, mis võimaldavad kombineerida erinevaid raieliike, näiteks aegjärkset raiet ja selle alaliike nii, et juriidiliselt ei astuta üle kaitse-eeskirja piiride, aga tegelikkuses on tekkinud lageala, mis looduslikult tähendab lageraielanki, kuigi paberitel kajastub millegi hoopis muuna.
4. Kehtestada kogu riigis üldine 4-kuune raierahu
Üldise 4-kuuse raierahu idee pakkusid viis keskkonna- ja teadusorganisatsiooni välja juba üheksateist aastat tagasi8. Ka traditsiooniliselt on raietööde tegemise aeg talvel. Raierahu pidamise eeliseks oli nii linnustiku ja loomastiku kaitse kui ka parem puidukvaliteet, juurepessi leviku tõkestamine ja mullakaitse. Linnustik ja loomastik on meie ökosüsteemi oluline osa ja seda pidevalt kahjustades ja hävitades tekitame pikemas perspektiivis oma elukeskkonnas suuri muutusi ja tasakaalutust. Linnud ja nende liigirikkuse hoidmine Eestis mõjutab linnupopulatsioone üle kogu maailma. Iga südametunnistusega ja meie loodusest ning liigirikkusest hooliv inimene peatab selleks ajaks metsatööd ja suuremad hooldustööd, et vältida lindude ja väikeloomade häirimist või nende poegade hukkumist. RMK peab isegi poolikut raierahu, ent meie leiame, et üldine raierahu tuleks kehtestada nii era- kui riigimetsades. Pesitsusaegsete loomade ja lindude häirimine ja tapmine on kuritegu meie looduse ning ka paljude inimeste eetiliste tõekspidamiste vastu, seepärast tuleb säärast tegevust seadusega piirata.
5. Inventeerida ning kaitse alla võtta kõik olemasolevad ja veel leitavad looduslikud pühapaigad
Mitmete küsitluste tulemusena pooldab läbivalt umbes 84% Eesti rahvast, hoolimata vanusest, soost või usutunnistusest, looduslike pühapaikade kaitset9. Arvestades, et need moodustavad kogu metsapindalast umbes tuhandiku ning et pühapaikade inventeerimine läheks maksma pelgalt kuus miljonit, siis läheb inventeerimisega viibimine juba Põhiseadusega vastuollu, kuna arusaamatutel põhjustel lastakse hävida ainulaadset ja eestlastele ning soome-ugri rahvastele omast kultuuripärandit. Igal aastal hävitatakse ja rüvetatakse Eestis metsade majandamise kaudu kuni 600 ha hiisi ja teisi looduslikke pühapaiku. Pühapaikade spetsialisti Ahto Kaasiku arvutuste kohaselt raiutakse pühadest metsadest igal aastal kuni 50 000 tihumeetrit puitu, kusjuures RMK osa on selles vastavalt 90 hektarit ja 25 000 tihumeetrit. Puuduliku õigus- ja halduskorralduse ning vähese uurituse tõttu on ohustatud tuhanded metsamaal asuvad looduslikud pühapaigad. Pühapaiku vahetult kahjustava metsade majandamise käigus toodetud metsamaterjali aastane maht võib ulatuda kümnete tuhandete tihumeetriteni. Kuivõrd Eesti seadustes puudub loodusliku pühapaiga mõiste, ei ole need kaitstud terviklike sakraalobjektidena, vaid leiavad kaitset kitsalt arheoloogilise (materiaalse) pärandina või siis loodusväärtusena, mis võimaldab aga teatavat majandustegevust isegi kaitse alla võetud pühapaikades. Viimase redaktsiooni järel läheb looduslike pühapaikade rüüstamine vastuollu ka FSC säästliku metsamajandamise nõuetega, õigupoolest ei tohiks pühapaikade rüüstajad enamikes läänemaistes ettevõtetes oma puitu turustada saada.
6. Järelejäänud looduslikud vooluveekogud koos ümbritsevate aladega kaitse alla võtta ning alustada riigimaal kuivendussüstee...
Mets pole mitte ainult lindude, loomade ja taimede elukooslus, vaid ka veeringluse osa ning vee kvaliteedi määraja. Liigse metsakuivendamise käigus on hävinud 95% meie metsade vooluveekogudest10. Juba ainuüksi see peaks olema piisav argument, et hoida neid metsaojasid ja -jõgesid, mis meile veel jäänud on. On metsanduslik käibetõde, et kuivendamine soodustab nii metsatulekahjusid, metsakahjurite levikut kui tuulemurdu11. Ka kliima soojenemise protsess hoogustab neidsamu ilminguid, seetõttu võib kuivendatud aladel eeldada kumulatiivse ehk kuhjuvatest mõjudest tingitud efekti tekkimist. Selleaastane põud pärssis tugevalt ka juurdekasvu ning sarnaste ilmaolude püsimise juures muutub kuivendussüsteem järjest vähem põhjendatuks ka klassikalise metsanduse seisukohast vaadelduna.
7. Võimaldada majanduslikult vähekindlustatud inimestele riigimetsast eelisjärjekorras ning vastuvõetava hinnaga küttepuid osta.
Riigimets peab teenindama esmajärjekorras rahvast, see tähendab kohalikke elanikke. Praegusel hetkel tõstavad Euroopa Liidu taastuvenergiatoetused, mis on mitmel põhjusel terve Euroopa kliimapoliitika häbiplekiks, kunstlikult küttepuu hinda, mis seab majanduslikult vähemkindlustatud inimesed üha raskemasse olukorda. Kuna intensiivse metsaraiumise põhjuseks pole meie hinnangul mitte kohalike inimeste puiduvajadus, vaid liiga suureks paisutatud tööstuse varundamine, siis leiame, et kohalike metsade kogukonnametsadena majandamine ja piirkonna elanikele vastuvõetava hinnaga küttepuude võimaldamine tuleb säästva metsanduse eesmärkidele kasuks, aga mitte kahjuks. Hetkel varustab RMK puiduga üht Euroopa suurimat pelletitootjat Graanul Investi, kusjuures enamik GI toodangust läheb taastuvenergiatoetuste toel Lääne-Euroopa elektrijaamadesse. Üha rohkemad teadlased üle kogu maailma nimetavad sellist skeemi avalikult rohepesuks12 ning on lubamatu, et kohalikud inimesed peavad konkureerima küttematerjali ostmisel hiiglaslike puidufirmadega.
VIITED 1
1 „Metsaväärtused, metsahoiakud ja säästlik metsakasutus“, küsitlusuuringu aruanne. Koostajad: Ann Ojala, Georg Tamm. Tallinn, 2006 https://www.eramets.ee/static/files/158.Metsauuringu_raport.pdfThe European Agricultural Fund for Rural Development, Rural development priorities 2014–2020. 2 MAK 2030 ökoloogia tööruhma probleemikaardistus, probleemid nr 1, 9, 22, 31, 33, 35, 39, 40, 41, 47, 48, 59, 62, 63, https://www.envir.ee/sites/default/files/okoloogia_kaardistus.pdf samuti kultuuri töörühma probleemikaardistus probleem nr 8, 9, https://www.envir.ee/sites/default/files/kultuuri_kaardistus.pdf, sotsiaaltöörühma probleemikaardistuse probleemid 1, 2 ja 20 https://www.envir.ee/sites/default/files/sotsiaali_kaardistus.pdf ja majandusrühma probleemikaardistuse probleemid Bert Rähnilt 1 ja 3 https://www.envir.ee/sites/default/files/majanduse_kaardistus.pdf. 3 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni 55. ettekandepäev teemal „Teadus ja seadus metsas“, Anneli Palo ettekanne „Eesti kaitsealade metsakasvukoha– ja elupaigatüübid“, 13.12.2017. http://www.zbi.ee/talkk/materjalid/Eesti%20kaitsealade%20metsakasvukohad%20ja%20tuubid.pdf 4 MAK2030 ökol. probleemikaardistus, probleem nr 9. 5 „Loominguline majandamisviis, mis valdavaks vaevalt et kujuneb“, Hardi Tullus, Sinu Mets nr 47, 7. juuni 2017 https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sinumets20170607.2.4.3 6 EKO pressiteade: Ühendused esitasid eelnõu kaitsealuste metsade kaitsmiseks liigse majandamise eest, 14. november 2017. http://www.roheline.ee/uudised/keskkonnapoliitika/uudis/2017/11/14/eko-pressiteade-uhendused-esitasid-eelnou-kaitsealuste-metsade-kaitsmiseks-liigse-majandamise-eest „Raiesurve kaitsealadele hakkab ilmselt kasvama“, Kaido Kama, 5. november 2017 https://maaelu.postimees.ee/4033429/kaido-kama-raiesurve-kaitsealadele-hakkab-ilmselt-kasvama,„Rahvuspargi südames tehtav raie tekitab kohalikele meelehärmi“, Priscilla Õmblus, Pärnu Postimees, 6. märts 2018 https://parnu.postimees.ee/4430297/rahvuspargi-sudames-tehtav-raie-tekitab-kohalikele-meeleharmi
VIITED 2
Martin Pent, „Inimesi ärritab metsaraie Lahemaa rahvuspargis“ Postimees, 2. august 2018 https://leht.postimees.ee/6026585/inimesi-arritab-metsaraie-lahemaa-rahvuspargis „FOTOD: Karula rahvuspargis tehti jõhkrat raiet, laastud lendasid ka alal, kus raiuda poleks tohtinud“, Kristi Helme, Delfi, 08.02.2017 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-karula-rahvuspargis-tehti-johkrat-raiet-laastud-lendasid-ka-alal-kus-raiuda-poleks-tohtinud?id=77144766 7 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni 55. ettekandepäev teemal „Teadus ja seadus metsas“, Anneli Palo ettekanne „Eesti kaitsealade metsakasvukoha– ja elupaigatüübid“, 13.12.2017. http://www.zbi.ee/talkk/materjalid/Eesti%20kaitsealade%20metsakasvukohad%20ja%20tuubid.pdf 8 Ettepanek keskkonnaminister Heiki Kranichile, Keskkonnakomisjonile ja Metsaametile kevadise ja suvise metsaraie keelustamiseks Eestis, 2. detsember 1999, ETA LKK, ELS, ERL, ELF, EOÜ https://www.eoy.ee/hirundo/konverents/materjalid/Ettepanek.html 9 Eesti elanike hoiakud hiite ja teiste looduslike pühapaikade suhtes. Avaliku arvamuse uuring 2014, Hiite Maja SA, Tartu Ülikool, Faktum ja Ariko https://www.flaj.ut.ee/sites/default/files/www_ut/pyhapaikadeuuring2014.pdf „Metsaväärtused, metsahoiakud ja säästlik metsakasutus“, küsitlusuuringu aruanne. Koostajad: Ann Ojala, Georg Tamm. Tallinn, 2006 https://www.eramets.ee/static/files/158.Metsauuringu_raport.pdf 10 Rosenvald, R., Järvekülg, R. & Lõhmus, A. 2014. Fish assemblages in forest drainage ditches: degraded small streams or novel habitats? Limnologica: Ecology and Management of Inland Waters 46: 37–44 11 Lõhmus, A., Remm, L., Rannap, R. 2015. Just a ditch in forest? Reconsidering draining in the context of sustainable forest management. BioScience 65: 1066‒1076 12 Europe’s renewable energy directive poised to harm global forests, Timothy D. Searchinger, Tim Beringer, Bjart Holtsmark, Daniel M. Kammen, Eric F. Lambin, Wolfgang Lucht, Peter Raven & Jean-Pascal van Ypersele Nature Communications volume 9, Article number: 3741 (2018) htt
Aita EMA-l lageraied ajalukku saata!
Kõik metsasõbrad saavad aidata Eesti Metsa Abiks meeskonnal lageraiete ulatuslikuks piiramiseks ja metsade parema kaitse tagamiseks algatatud rahvapetitsioonile käsitsi allkirju koguda, trükkides kodulehele üles riputatud allkirjalehe ning petitsioonipunktide selgitused iseseisvalt välja ning tehes oma kodupiirkonnas lageraiete teemalist selgitus- ja allkirjade kogumise tööd. Täidetud allkirjalehti oodatakse 14. aprilliks MTÜ peakontorisse, et need Riigikogule üle antavale petitsioonile lisada. Kolme väikese sammuga saad anda oma panuse metsade parema kaitse saavutamiseks: 1) Trüki petitsiooni allkirjaleht (http://eestimetsaabiks.emaliikumine.ee/wp-content/uploads/2018/11/lageraiepetitsioonileht.doc) ja petitsioonipunktide selgitused (http://eestimetsaabiks.emaliikumine.ee/wp-content/uploads/2019/01/Lageraiepetitsioonileht_petitsioonipunktide_selgitused.doc) iseseisvalt välja 2) Alusta oma kodupiirkonnas lageraiete teemalist teavitustööd ja allkirjade kogumist 3) Saada täidetud allkirjaleht või -lehed MTÜ Eesti Metsa Abiks peakontorisse aadressil Tallinn 11619 / Põllu 41 hiljemalt 14. aprilliks, et lisada need Riigikogule üle antavale petitsioonile lageraiete ulatuslikuks piiramiseks riigimetsas ja meie metsaväärtuste parema kaitse tagamiseks.
NB! Lihtne on ilus (!)
Miks Te selle kõik nii keeruliseks olete ajanud?