Ettepanek
Metsaseaduse aluseks oleva säästva metsanduse eesmärkide saavutamiseks teeme ettepanekud seadusemuudatuseks:1. Vähendada lageraielangi maksimumsuurust riigimetsades ühele hektarile praeguse 7 hektari asemel.
2. Lugeda mets uuenenuks latimetsa eani jõudes praeguse 0,5-1 meetri asemel.
3. Oluliselt piirata raietegevust ja -meetodeid rahvusparkides ning looduskaitsealadel.
4. Kehtestada kogu riigis üldine 4-kuune raierahu.
5. Inventeerida ning kaitse alla võtta kõik olemasolevad ja veel leitavad looduslikud pühapaigad.
6. Järelejäänud looduslikud vooluveekogud koos ümbritsevate aladega kaitse alla võtta ning alustada riigimaal kuivendussüsteemide sulgemist.
7. Võimaldada majanduslikult vähekindlustatud inimestele riigimetsast eelisjärjekorras ning vastuvõetava hinnaga küttepuid osta.
Põhjendus
Riigimets on meie kõigi ühine mets. Igale Eesti elanikule “kuulub” riigi metsast 0,9 hektarit metsamaad. Ometi pole rahvale antud otsustusõigust meie metsade kasutuse ja raiumise üle.Viimastel aastatel on Eesti metsade raie, eriti just lageraie üha suurenenud. 2007. aastaga võrreldes on raiemahud tõusnud 4,5 miljonilt tihumeetrilt 11 miljoni tihumeetrini 2017. aastal. Kui 2007 raiuti lageraiega ligi 3,5 miljonit tihumeetrit puitu, siis 2017. aastal ligi 9 miljonit tihumeetrit. Kokku väljastas keskkonnaamet möödunud aastal lageraielube 55 000 hektarile. RMK raius lageraiega aga 10 736 hektarit, küündides peaaegu Karula rahvuspargi suuruse alani.
Laialdased lageraied kahjustavad metsa tervist, rikuvad inimeste elukeskkonda, pärsivad loomulikku veeringlust, halvendavad looduslikku uuenemist, põhjustavad süsinikuemissioone, takistavad kliimamuutustega võitlemist ja määrivad Eesti mainet, seepärast leiavad kõnealuse rahvaalgatuse koostajad, et lageraie kuulub ajalukku. Lageraiet propageeriv puidutööstus kasutab laialdaste lageraietega metsast kui tervikust ära vaid ühe ressursi, hävitades konkreetse puiduressursi kätte saamiseks teised metsa hüved ning ka keskkonna.
Toetame lageraiest jätkusuutlikumaid, loodus- ja inimsõbralikemaid majandamisviise. Leiame, et riigimetsades tuleks ulatuslikud lageraied lõpetada, kuna tegemist pole mitte puidutööstuse toorme allika, vaid rahvale kuuluva ühise rikkusega.
Vaata ka www.lageraie.ee
Lageraiete käigus kaob (kogu maailma) ELUKS vajalik liigirikkus!
Meil niideti RMK poolt maha (eksituse tõttu istutatud 200 tamme) 6 aastane tammeistandus, kuna tammed ei pidanud palgiks sobima. Niideti/saeti maha vähemalt 50 inimese kõrgust ja kässivarre jämedust tamme-noorukit ning pandi asemele kasevitsakesed! Kus tohivad Eestimaal kasvada: türnpuud, paakspuud, kuslapuud, lodjapuud, pärnad, vahtrad, jalakad, kukerpuud, pihlakad, toomepuud, viirpuud, õunapuud, pirnipuud, remmelgate ja pajude liigid, tammed, mustikad, pohlad jne. Kui A. Talijärv kõneleb ainult kuusest - kasest - männist. RMK metsad on juba muudetud põhiliselt monometsanduse tihnikuteks...Kas nüüd ka erametsandus võtab rangelt ainult mono-/puupõldude suuna?