Ettepanek
Tagada kõigile liikumis-, nägemis- või muu puudega inimestele paremad ligipääsud avalikele ja erahoonetele ning teenustele koos üldise liikumisvabadusega. Avalikes hoonetes, munitsipaalmajades ja riigi arendatavates hoonetes arvestada puudega inimeste vajadustega, (taas)kinnitades määruse „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/226420, kaotas kehtivuse 1.07.2015). Sel viisil ei jää liikumispuudega inimesed riigi plaanitud üürikorterite programmist eemale. Tagada juurdepääsetavus ka eraarendustes.Riigi tasandil tagada kõiki kaasava elukeskkonna põhimõtete ( http://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/koiki-kaasava-elukeskkonna-kavandamine/) rakendamine nii avalike hoonete, tänavate kui ka ühis- ja sotsiaalse transpordi korralduses.
Põhjendused
Liikumisvabaduse võimaldamine on oluliseks eelduseks puuetega inimeste osavõtuks tööturul. Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste hõive suurendamiseks tuleb tagada paremad liikumisvõimalused, ligipääs ühistranspordile ja sujuv liikumine linnatänavatel. Ratastooliga ligipääsetava sotsiaalmajutuse puhul peaks arvestama sügava liikumispuudega inimeste vajadusi.1. Osa sügava liikumispuudega inimesi on oma kodudes lõksus, kuna nad ei ela esimesel korrusel või kohandatud eramajas. Sügava liikumispuudega inimestele tuleb vajadusel võimaldada ratastooliga ligipääsetav kommunaalmajutus prioriteedina osalise liikumispuudega või liikumispuudeta inimeste ees.
2. Osades riikides (nt Suurbritannias) on ratastooli ligipääs ja inva-WC tagamine riiklikult kohustuslik kõikidele avalikele asutustele ning eraasutustele juhul, kui ümberkujundus oleks mõistlikkuse piires. Nõue riiklikul tasandil eemaldaks olulise ja elemementaarse barjääri paljudelt asutustelt, kus ratastooli kasutaja võiks olla potentsiaalne töötaja. Riigi Kinnisvara AS võiks oma arendustegevuses nende põhimõtete järgmisel eeskuju näidata (st mitte ainult panduseid ehitada). Kohalikul tasandil saab detailplaneeringute ja projekteerimistingimustega suunata kinnisvaraarendajaid arvestama liikumispuudega inimestele sobilike elupindade ja ligipääsudega. Sellist tegevust saab omavalitsus ka soodustada nt muude nõudmiste leevendamisena.
3. Eesti tänavatel jääb ratastooliga liikleja äärekivide taha lõksu - puuduvad sujuvad üleminekud kõnniteedelt sõiduteedele. Ratastooliga seega paljudes kohtades tänaval üksinda liikuda ei saa.
4. Liikumispuudega inimese jaoks on kodust lahkumise barjääriks ka transpordi puudumine. Omavalitsuse ülesanne on tagada tellitav invatransport ning ühistranspordi vastavus liikumispuudega inimeste vajadustele, seda nii peatuste asukohtade kui ka bussidesse-trammidesse-trollidesse pääsemise vaatest.
4.1 Madalad bussid käivad harva ning kui üldse, siis ainult suurlinnades - võrdsete võimaluste tagamiseks peaksid olema kõik ühistranspordivahendid ratastooli ligipääsuga (tõstuk või ramp), nii linnasisestes kui -välistes transpordivahendites, ja seda terves riigis. Bussipeatustes puudub sageli võimalus ratastooliga väljuda, kuna peatus pole samal tasandil bussi- või trammipõhjaga. Seda saaks lahendada bussipeatuste ümberehituse, langetatava põhjaga bussidega. Samuti on vaja tagada sõidukijuhtide pädevus rambi kasutamisel ning liikumispuudega inimeste abistamisel.
4.2 Eratransport. Praegune invatransport (invataksod, ratastoolibuss, Tallinna puuetega inimeste taksoteenus) käib vaid ettetellimisega, on reeglina tasuline, ajalise kasutuslimiidiga, piiratud kellaaegadel ja paraku vaid üksikutes linnades. Töölkäimine aga eeldab usaldusväärset, regulaarset ja töökindlat transpordi olemasolu. Paljude tööealiste ratastooliga liiklejate ainus transpordivahend on tõstukiga ja vajadusel käsijuhtimissüsteemiga kaubik. See on ainus viis, kuidas saab sügava liikumispuudega inimene punktist A punkti B iseseisvalt - näiteks tööle ja tagasi koju. Oleks tore, kui riik saaks sellise sõiduki soetamist või laenamist töövõimelistele inimestele suuremal ja süsteemsemal määral toetada. Praegune süsteem võimaldab eritaotluse alusel hüvitada 13% sõiduki maksumusest. Head näited alternatiivsetest sõidukite toetusskeemidest on Rootsil ja Suurbritannial.
Riigikantselei juures tegutsev avaliku sektori innovatsiooni rakkerühm on piloteerinud sotsiaaltranspordi teenuse parandamist kasutajasõbralikumaks, neid kogemusi oleks vaja levitada.
Ettepaneku rakendamise mõjud
Liikumispuudega inimeste osalemine tööturul on osaliselt praktiliste probleemide taga - eluase, transport ja ratastooli ligipääs tänavatel ja asutustes. Need probleemid on liiga laialdased, et leida lahendust üksikisiku tasandil. Tööealine liikumispuudega inimene on ja oleks vägagi potentne tööjõud mittefüüsilistel aladel.Ettepaneku rakendamine tooks kaasa ainult positiivseid tagajärgi: liikumispuudega inimesed pääsevad paremini kodust välja, saavad vabalt tänavatel liikuda, vajalikud käigud sobiva transpordiga teha, tööturul aktiivsed olla, inimväärset elu elada. Elukeskkond, mis on liikumispuudega inimestele hea, on hea ka kõigile teistele, väikelastest eakateni.
Haakuv ettepanek kogub ka toetusallkirju
Muuta teede ja tänavate kavandamine avalikuks: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/7b171f2d-85b6-4307-b634-3fafdf3db7df