Ettepanek
Linnasisesed teed ja tänavad moodustavad suure osa avalikust ruumist, mille kavandamisse aga praegu avalikkust ei kaasata. Selleks, et tänavate projekteerimine ja rekonstrueerimine lähtuks tervist-edendavast linnaplaneerimisest, jätkusuutliku arengu põhimõtetest ja linna konkurentsivõimelisusest, peab linnateede ja -tänavate kavandamine olema avalik ja läbipaistev protsess. Riik peab seadustega tagama, et teede-tänavate projekteerimine oleks avalik ning nende koostamisel lähtutaks kõigi ruumikasutajate vajadustest ja mugavusest.Põhjendus
Praegune linnasiseste teede projekteerimispraktika käsitleb teid kui autoliikluse sujuvamaks muutmise taristut. Isegi kui omavalitsuse strateegiliste eesmärkidena on jalgsikäidavuse, rattaliikluse ja ühistranspordi eelisarendamine, räägib linnatänavate planeerimise praktika valdavalt vastupidist keelt: uusi teid ehitatakse liiklusvoogude hajutamiseks ja olemasolevaid tänavaid rekonstrueerides ei parandata jalakäijate olukorda. Näiteks Tallinna kesklinna tänavad ja ligipääsud on enamjaolt kehva kvaliteediga, ei vasta kaasaegsetele avaliku ruumi kujundamise põhimõtetele ning ei võimalda liikumis- ja muude piirangutega ega eakatel inimestel mugavalt ringi liikuda, süvendades niimoodi ebavõrdsust. Meie avalik ruum pole veel piisavalt liigutav ega ühendav.Sagedased on ka korruptsioonijuhtumid just teede ja tänavate projekteerimisel ning ehitamisel. Samas on teed omavalitsuste ühed suurimad linnaruumilised investeeringud, mille ehitust finantseerivad kaudselt kõik linnakodanikud. Seetõttu peaks teede ehitus linnas teenima avalikkuse, mitte erahuve.
Praegu valdavalt suletud uste taga toimuv linnateede planeerimine tekitab ühiskondlikke pingeid kas omavalitsuste puuduliku teavitustöö, koostööhuvi puudumise või laiema linnaruumilise visiooni puudumise tõttu. Selline praktika aga ei sobi osalusdemokraatia ajastusse ega pidevalt kasvava hea elukeskkonna teadlikkusega.
Visioon
Linnasisesed tänavad peaksid olema head kasutada kõigile – noortele ja vanadele, rikastele ja vaestele, jalakäijatele ja jalgratturitele, autojuhtidele ning ühistranspordi kasutajatele. Head linnatänavad võivad töötada linnaosade ja kogukondade ühendajatena, sotsiaalse sidususe kasvatajatena eri rahvusest, soost ja vanuses inimeste vahel, juhuslike ja planeeritud kohtumiste paigana, heaolu tõstjatena.Selleks, et tänavaid projekteerides arvestataks avalikkuse huvidega, mis omakorda koosneb paljudest erinevate sotsiaalsete gruppide huvidest, peab tänavate kavandamine olema avalik, läbipaistev ning kaasav protsess. Tänavate avalik kavandamine annab kodanikele võimaluse anda tagasisidet projektidele, tekitab omavalitsusele koostööplatvormi liikuvus- ja linnaruumiekspertidega lahendusvariantide kaalumiseks, aitab tänavate planeerimist suuremasse linnaarengu konteksti seada. Selle kaudu tekivad eeldused kvaliteetsema avaliku ruumi tekkimisele. Lisaks aitab avalik kavandamine inim- ja rahalisi ressursse säästlikult kasutada, kuna vastutöö asemel saab keskenduda paremate lahenduste koosloomele.
Avaliku ruumi poliitika parandamisega haakub kaks teist ettepanekut uue eakuse rahvakogust:
1) avaliku ruumi muutmine vanemaealistesõbralikuks - https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/21bdb4a1-1559-4264-92d3-9dc5eb9565da
2) puuetega inimestele paremate ligipääsude ja liikumisvõimaluste loomine: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/07d64223-39bc-40c3-9dc3-b87e5f516221
Sõnastada pealkiri „Muuta teede ja tänavate kavandamine avalikuks“
Planeerimine“ on planeerimisseaduse kohane termin, allpool olevas jutus on oluline osa ehitusseadustiku kohasel projekteerimisel. Seega kasutades ainult planeerimisseaduse kohast mõistet pealkirjas anname me vale suuna – oluline on nii planeerimine kui projekteerimine teha avalikult, mõlema tegevuse toomine pealkirja teeb pealkirja ilmselt kohmakamaks. Samal põhjendusel kasutada visiooni viimases lauses "kavandamine".