Austatav RIIGIKOGU
Palun tühistada ELEKTROONILINE HÄÄLETAMINE.
Elektrooniline hääletamine on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse §12-ga.
§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. ...
Eesti keele seletav sõnaraamat
diskrimineerima - kellegi õigusi (teistega võrreldes) kitsendama v. kärpima; ... Diskrimineeriv seadus, kitsendus, propaganda.
Mina lähtun EV Põhiseaduse §12 esimesest ja teisest lausest: < Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida ... >. See tähendab, et ükskõik, millise seadusega on tegemist – mind peab selle seaduse järgselt kohtlema võrdselt kõigi teistega. Mind ei tohi diskrimineerida, mis tähendab, et minu õigusi teistega võrreldes ei tohi kitsendada, kärpida.
Riigikogu valimise seadus on diskrimineeriv, sest minu, valija, kes ma hääletan hääletamissedeliga õigusi on kitsendatud, kärbitud võrreldes valijaga, kes hääletab elektrooniliselt.
On rikutud EV Põhiseadust §12 sellega, et samalaadses olukorras on valija, kes hääletab elektrooniliselt põhjendamatult seatud soodsamasse olukorda, kui mina, valija, kes ma hääletan hääletamissedeliga.
Valijal, kes hääletab elektrooniliselt on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta.
Riigikogu valimise seadus.
§ 485. Elektroonilise hääle muutmine
Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta: 1) hääletades uuesti elektrooniliselt käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 4 ettenähtud ajal; 2) hääletades hääletamissedeliga kuni valimispäeva kella 20.00-ni.
Hääletades hääletamissedeliga on nendel valijatel, kes olid juba hääletanud elektrooniliselt võimalus enda poolt juba kord antud häält kustutada rikkudes valimissedeli ja sellega valimisel mitte osaleda .
Minu, valija, kes ma hääletan hääletamissedeliga õigusi on kitsendatud, kärbitud võrreldes valijaga, kes hääletab elektrooniliselt. Mind on seatud rabavalt ebasoodsamasse olukorda sellega, et minule ei ole antud võimalust oma hääletamissedeliga antud häält muuta hääletades mitmeid kordi uue hääletamissedeliga. Minule ei ole antud võimalust hääletamissedeliga antud häält kustutada millega kaasneb valimisel mitte osalemine.
Minul, kui valijal on võimalik vaatlejana jälgida hääletamissedelite loendamist, milline on ainus absoluutselt täpne mõõtmisviis.
Minul, kui valijal ei ole vaatlejana võimalust jälgida elektrooniliselt antud häälte loendamist nii nagu seda saan teha hääletamissedeliga antud häälte loendamisel.
Minul ei lasu mingit sotsiaalset kohustust uskuda elektrooniliste häälte loendamist, milline ei ole absoluutselt täpne mõõtmisviis.
Elektroonilise hääle muutmist õigustab Riigikohus ja põhjendab seda enda otsuses alljärgnevalt.
RIIGIKOHUS, Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegium, KOHTUOTSUS – kohtuasja number 5-23-12, kuupäev 28. märts 2023
Valija, keda on elektroonilise hääletamise käigus ebaseaduslikult mõjutatud või jälgitud, saab taastada valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse, hääletades mõjutustest vabanenult uuesti elektrooniliselt või valimissedeliga.
Riigikohtu poolt antud elektroonilise hääle muutmise õigustamise põhjendus ei ole piisav, sest valija, keda on elektroonilise hääletamise käigus ebaseaduslikult mõjutatud või jälgitud, ei saa taastada valimiste vabadust ja hääletamise salajasust juhul kui teda jätkuvalt ebaseaduslikult mõjutatakse või jälgitakse valimistähtaja lõppemise hetkeni.
Mitte üheski arenenud demokraatlikus riigis ei kasutata elektroonilist hääletamist just seetõttu, et see ei ole kontrollitav, see ei ole turvaline.
Väide, et elektrooniline hääletamine ja eel hääletamine on muutnud valimised kodanikele kättesaadavamaks ei vasta tõele, sest need asjaolud ei ole põhjustanud valimistel osalejate arvu suurenemist.
Valimised peavad toimuma ühel päeval hääletades valimissedeliga.
Turvalisuse nimel palun lugege ja allkirjastage pöördumine Riigikogu poole < Eradetektiivinduse seadus >.
Tallinnas Tondil 11.septembril 2023.aastal.
Henn Leetna
E ja M valimised.
Olen leidnud välismeediat uurides et Hillary Clinton sai googlei abiga väga palju hääli mida ei oleks pidanud saama. Meie e-valimised on puhas klounaad mida usuvad vaid eestlased kes ei valda võõrkeeli ja ei ole kursis välismaiste asjade käiguga. Kui Eestlane saab kurjaks siis ei ole ka meeleavaldus etteregistreeritud ega rahumeelne.
Klounaad
Ka paberil hääletamisel saab klounaadi korraldada. E-valimisetega on see vaid veidike lihtsam ja vähemkulukam. Ei tasu uskuda, et mujal maailmas kõik megademokraatlik on kui vaja, et "omad" võidaksid. Põhiseadusest ei peeta juba ammu kinni. Valitsejad ei ole enam oma rahva seisjad vaid teenindavad suurfirmade huve. Ajad on muutunud.
Vaieldav alus
E-hääletamisega on probleeme, kuid ma kahtlen, kas siin on siiski vastuolu põhiseaduse §12-ga. Asi selles, et üldjuhul mõistetakse diskrimineerimise all siiski olukorda, kus diskrimineerimise aluseks on omadus, mida diskrimineeritav ei saa muuta või on selline muutmine asjaolusid arvestades mõttetu. No nt võiks rikas inimene oma varast loobuda, kui teda diskrimineeritakse varandusliku seisundi alusel, kuid kui see seisneb vaid mõnest seltskonnast välja arvamisel, pole see ilmselt otstarbekas. Samas vaene inimene ei saa kuidagi sellest seisundist loobuda. Kuid jah põhiseaduses on see "...ja muude asjaolude tõttu..." mis jätab tõlgendusruumi vabaks. Siiski lähtudes põhiseaduse mõttest ja muudest selles paragrahvis viidatud põhjustest, on arusaadav, et diskrimineerimisest saame rääkida ikkagi raskesti muudetava või mittemuudetava omadusega seoses. Valimistel ei ole ühtki takistust inimesel, kes tajub end diskrimineerituna seoses sellega, et ta valib pabersedeliga, oma valimisviisi muutmast, valima elektrooniliselt ja mitte kogema diskrimineerimist. See ei ole ilmselt omadus, põhiseaduse §12 mõttes. Toon sellise võrdlusnäite. Inimene, kes pole ostnud piletit, tõstetakse rongist maha ja ta ei saa sõita. Ta võib ka viidata põhiseadusele ja väita end diskrimineeritavat. Enamgi, ta saab viidata konkreetselt, et teda diskrimineeritakse varalise seisundi alusel. Paraku ei võtaks ükski kohus sellist asja isegi arutada.
Teie selgitused on kuidagi kiivas ühele poole - õigustamaks e-hääletamist ja Teie poolt toodud võrdlused ei ole kohaldatavad antud e-hääletamisega.
Veel üks võimalus.
Kui allkiri antud ka Eradetektiivinduse seadus, siis vaata lisaks huvitavat FB Grupid Eestlase hing ja vaim.
Selgituseks
Ma otseselt ei õigustanud e-hääletust kuidagi, ma püüdsin lihtsalt argumenteerida näidates, et põhiseaduse §12-ga siin vastuolu ei ole.
Põhiseadus
Kirjutate:" Siiski lähtudes põhiseaduse mõttest ja muudest ..." Palun pange kirja, kus on Põhiseaduses kirjas selle §12 mõte, millest Teie lähtute. Üldiselt tubli, et omate enda isiklikku mõtet Põhiseaduse tõlgendamisel. Mis aga puutub Teie järgmisse väitesse: "Valimistel ei ole ühtki takistust inimesel, kes tajub end diskrimineerituna seoses sellega, et ta valib pabersedeliga, oma valimisviisi muutmast, valima elektrooniliselt ja mitte kogema diskrimineerimist." See lause on otsene püüd kaitsta e- hääletamise turvalisust. Kuid Teie ei arvesta asjaolu, et mitte kellelgi vanema põlvkonna inimestest ei ole mitte mingisugust seadustatud kohustust omada arvutit või omandada teadmisi selles valdkonnas.
Möga kuubis.
Kellele meeldib hääletada valimisjaoskonnas pabersedeliga, saab seda vabalt teha niihästi valimispäeval kui ka eelhääletades. Kontrollitakse isikut tõendavat dokumenti, et veenduda hääletamise isiklikkuses, kontrollitakse, et hääletaja oleks hääletuskabiinis üksi ja et keegi teda valimisjaoskonna ruumides aktiivselt ei mõjutaks andma häält kellelegi konkreetsele kandidaadile. Kui hääletaja kogemata oma sedeli rikub, saab ta selle tagastada ja antakse uus vastu. Ja lõpuks, kui on tõesti juhtunud see kõige halvem, mida ei tohi juhtuda - et mõni vanainimene kasvõi ainult kahtlustab, et keegi kolmas isik on tema ID kaarti kasutades tema eest hääletanud, saab ta minna valimisjaoskonda ja mitte kellelegi mitte midagi selgitamata hääletada pabersedeliga, milline tühistab antud e-hääle. Saab ka valimiskasti koju kutsuda. Millisest diskrimineerimisest me räägima?
Selgitusi põhiseaduse mõtte asjus
Kui mõte oleks põhiseaduses kirjas, siis poleks see enam mõte vaid konkreetne säte. Mingi seaduse mõtet saabki otsida vaid selle teksti mingil viisil üldistades. See pole üksnes minu tobe idee, ka kohtupraktikas on tavapärane, et vaieldakse selle üle kui suurel määral tuleks (antud kaasuses) lähtuda seaduse tekstist ja kui palju üldisest mõttest. Niisiis, põhiseadus ütleb nii "...Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu...". Kui poleks siin seda "...muude asjaolude...", siis poleks siin vaidlusteematki. Kuid kui nüüd sooviksime lähtuda seaduse mõttest ja tõlgendada neid muid asjaolusid, tuleks püüda seda sõnastust üldistada selliselt, et mõista, mis ei tohi olla diskrimineerimise aluseks, siis näeme, et loetelus on tegemist kaht tüüpi omadustega. Rahvus, rass, naha värvus, sugu (lähtume seaduse koostamise ajal kehtinud olukorrast) ja päritolu on inimese mittemuudetavad omadused. Antud küsimuses pole nendega mingit puutumust. Teised on muudetavad. Keelt võib muidugi õppida, kuid see nõuab aastatepikkust pingutust. Varalist ja sotsiaalset seisundit saab inimene küllaltki kergesti muuta allapoole, kuid taastamatult. Ülespoole muutmiseks on üldjuhul lisaks suurele tahtmisele vaja ka paras ports loosiõnne. Ning jäävad veel usutunnistus ja poliitilised veendumused, mis on tõesti soovi korral muudetavad, kuid paraku sageli ka omadused, mille kaudu inimene end identifitseerib. Kuhu me võiksime siia paigutada soovi hääletada pabersedeliga? Tavapäraselt pole siiski tegemist poliitilise veendumusega, pigem on tegu usaldusega mingisse tehnilisse vahendisse millegi teostamisel, umbes nagu soov maksta sularahas, sest ei usalda kaarte jms. Tegemist pole nii põhimõttelise asjaga, mis sobiks samasse ritta kõigi muudega siin seaduses. Selletõttu ma väidan, et siin puudub vastuolu selle paragarhvi mõttega. Tõsi, kui moodustataks pabersedelitega hääletajate partei, siis selle liikmetel võiks isegi siin teatav vaidluse koht olla. Vähemalt tuleks see asjaolu taotluses palju paremini lahti kirjutada.
Eestikeelseid sõnu tõlgendab Eesti keele seletav sõnaraamat.
Kahju, et Teil on enda isiklik seisukoht kaitsmaks Põhiseaduse rikkumist. Eesti keeles sõna <muud> ei ole kuidagi seotud Teie arvamustega, vaid tähendabki kõike muud, mida kirjas ei ole. Seega elektrooniline hääletamine on diskrimineeriv seadus, mida Teie ei ole ümber lükanud ega tõendanud vastupidist. Veelkord; Eesti keele seletav sõnaraamat diskrimineerima - kellegi õigusi (teistega võrreldes) kitsendama v. kärpima; ... Diskrimineeriv seadus, kitsendus, propaganda. Antud juhul sõna muud tähendab minu õiguste kitsendamist, kärpimist elektrooniliselt hääletajatega võrreldes.....üleval on tõendatud...kuidas, mis põhjusel jne. Meile jääb arusaamatuks, mis põhjusel, miks Teie seda Põhiseaduse rikkumist niiväga püüate õigustada? Meil on mitu varianti selle ära arvamiseks, mida siin pole paslik avaldada. Täname Teid tähelepanu eest ! Sellel teemal me enam ei diskuteeri.