Petitsioon eestikeelse gümnaasiumihariduse kaitseks

Jevgeni Krištafovitš,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Peatatud: 53 allkirja

947 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫

Peatatud: 53 allkirja

Allkirjade kogumine on lõppenud. Paraku algatus ei kogunud autorite määratud tähtajaks Riigikokku saatmiseks vajalikku 1000 allkirja. Kuna allkirjade kogumise algusest on möödas rohkem kui poolteist aastat, pole võimalik enam algatust uuesti allkirjastamisele saata. Seni kogutud allkirjad on ka anonüümitud.

Kaitseme muukeelsete õpilaste õigust kvaliteetsele eestikeelsele gümnaasiumiharidusele. Ilma eranditeta!

Ettepanek -

Tagada muukeelsete õpilaste õigust kvaliteetsele eestikeelsele gümnaasiumiharidusele. Selleks kaotada Vabariigi Valitsuse võimalus kehtestada erandkorras munitsipaalgümnaasiumis õppekeeleks muu keel peale eesti keele.

Põhjendus -

Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 21 lg 3 järgi on gümnaasiumi õppekeel eesti keel. Kehtiva seaduse sõnastus võimaldab munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides kehtestada erandkorras õppekeeleks ka muu keel. 

Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab Vabariigi Valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. See on täiesti tarbetu regulatsioon, mida kasutatakse ainult poliitilise surve avaldamiseks eestikeelse koolihariduse vastu. Pahatahtlik valitsus ainult kasutab seda ettekäändena, et mitte tegeleda lõimumisega ja intensiivse keeleõppega muukeelsetes koolides.

Seni on kõik taotlused muukeelse õppe kehtestamiseks gümnaasiumiosas valitsuse poolt tagasi lükatud. Riigikohus on kinnitanud oma otsuses, et valitsuse õigus mitte lubada gümnaasiumi õppekeele osas erandeid, on kooskõlas põhiseadusega ning rahvusvahelise õiguse normidega, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditega.[1]  

Keskerakonna valitsus lubas aga teha selles küsimuses kannapöörde, lubades koalitsioonileppes "pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja aineõppe teostamisel kindlaks määratud mitmekeelsetes gümnaasiumites", mis praktikas tähendab kolme Tallinna gümnaasiumi puhul kohustuslikust eestkeelsest aineõppest loobumist.  

Alguses käis jutt ka ühest Narva gümnaasiumist, kuid Narva linnavalitsuse poolt aprillis 2017 korraldatud 812 8-11. klassi õpilase arvamusküsitlusest selgus, et 79% neist ei toeta eestikeelsest aineõppest loobumist.[2] 

Selleks, et kaitsta eesti keelt kohustusliku õppekeelena 10.-12. klassis ning lõpetada poliitilised mängud muukeelsete koolide ümber, on otstarbekas kaotada valitsuse diskretsiooniõigust munitsipaalkoolide õppekeele osas. Võimalus kehtestada gümnaasiumi õppekeeleks vene või muu keel jääb seega üksnes erakoolides. 

[1] Riigikohtu halduskolleegiumi 28. aprill 2014 otsus kohtuasjas 3-3-1-52-13 
[2] http://rus.err.ee/588251/pochti-80-narvskih-shkolnikov-ne-hotjat-polnogo-vozvrata-obuchenija-na-russkom-jazyke

Kommentaarid

    Olen lugenud läbi algatuse "Petitsioon eestikeelse gümnaasiumihariduse kaitseks" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
    NimiIsikukoodAllkiri