Elektrisõidukitele kilomeetrimaks

  • Raul Ernes
,
  1. Loomisel
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
60 päeva jäänud

Arutelu tähtaeg:

Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.

Algatus on loomisel. Esita oma kommentaar.

Loomise etapp on mõeldud algatuse tekstile kommentaaride ja ettepanekute kogumiseks — algatust veel allkirjastada ei saa. Loomise etapp kestab vähemalt kolm päeva, mille vältel algataja saab muuta nii teksti, tõlkeid kui ka algatuse saajat. Kui algatus allkirjastamisele saadetakse, läheb eestikeelne tekst lukku, ning muuta saab vaid tõlkeid.

Solidaarne panus teehoidu ja -ehitusse läbi riigieelarve.

Elektrisõiduki omamine on loonud ebavõrduse võrdsete hulgas. Tavakütust kasutavate sõidukite omanikud panustavad riigi eelarvesse oluliselt enam. Läbi aktsiisi ja käibemaksu, energiaallika ühikuhinna erinevus loob liiklejate seas ebavõrdust. Nii ongi, et tavamootorikütusega sõiduki omanik panustab oluliselt enam teehoidu ja -ehituse, kui seda teeb elektrisõiduki omanik.

Siiski teed kuluvad samaväärselt nii sisepõlemismootoriga kui ka elektrisõiduki rataste all. Põhiseadus ei luba võrdseid ebavõrdselt kohelda. See on vaieldamatu fakt ja üldteada.

Elektrisõidukitele teede eraldi rajamine on ühiskonnale veelgi kulukam ja kompromissiks on just elektrisõidukite kilomeetritasuga riigieelarvesse panustamine.

Samuti ei ole teaduslikult tõendatud nagu elektrijõul motoriseeritud liikumisviis soodustaks enam füüsilist liikumisviisi. Pigem vastupidi, võimalikud parkimissoodustused elektrisõidukile, nt kaubanduskeksuste ees, loovad just väiksemaid liikumisvahemaid inimesele ja see on rahvatervismajanduslikule vaatepunktile kahjuks.

teemaksust puutamata jääb just väikese sissetulekuga leibkonnad, kuna üldteadaolevalt on nad meelestatud kasutama odavalt soetatud vanemat sisepõlemismootoriga sõidukit. Seda tõendavat põhisust saab Riigikogu ise läbi Transpordiameti registrite välja nõuda.

Eriti maapiirkondade valdadel ja linnadel on raske toime tulla üha kallinevate teehoiu ja teeehituse hindadega. Illustreeriv sele on Kiili valla teest, millel on nähtud mitmeid kordi sõitmas ka eletrijõul liikuvat sõiduautot. See on hea tõestus, et teed lagunevada ka siis, kui teed on koormatud elektrisõidukitega. Seega, elektrisõiduki kasutamine ei taga teedel teele püsivalt piisava kvaliteediga seisukorda.

Siit ongi võimalik, vaid edasi minna terviklahendusega, kus riigieelarve saab proportsionaalselt sisepõlemismootoritega sõiduki najal panustatud ka elektrijõul liikuvate sõidukite läbi. Siinkohal sõnastus "elektrijõul" on väga tabav kuna kaasatud ei ole ainult akude jõul liikuvad sõidukid. Siiski tuleb vabastada teemaksust hübriidid, kui päevane läbitud kilomeetrite hulk ületab 30 km.

Arvutused on tehtud VW Passat diislikütuse 100 km kulu ja hetkel kehtiva diisilkütuse aktsiisi alusel.

Kokkupuude EU õigusaktidega. Puuduvad teadaolevad õigusalased piirangud ja kohustused.

Riive. Mõningane riive on lubatud, kuid peab olema põhistatud. Sisepõlemismootoriga sõiduki omanik võib tunda end tõesti riivatauna, kuna kilomeetrimaks 0,03€/km on mitte soodsam. Selgitamist vajab, et ummikutes seistes kahjustab sisepõlemismootor rohkem loodust läbi heitmete, kui seda teeb elektrijõul sõiduk. Samuti müüakse Eesti tanklates tehnikateadusest lähtuvalt (ACEA Ülemaailmne Kütuseharta 2019) liigkõrge aururõhuga mootoribensiine, oktaanarvu min piiri saavutamiseks on need rikastatud tihti liigselt kerglenduva butaaniga ja MON 87,4 saavutamiseks tihti liigselt tolueeniga. Need asjolud seavad küll kitsendusi, lapseootel naistele tankimisel, olles tungivalt mitte soovitav, kuid samas soovitus kaitseb tulevase lapse tervist ja edasist arengut. Tõesti see loob olukorra, kus tankimas võiks käia ainult mitte naissuguelundite tunnustega isik. Isegi kodus seisev sõiduk, kuid paak mootoribensiiniga täidetud, on siiski lähikeskonna jaoks kahjulik. Kahjulikud kerglenduvad heited mõjutavad lähieleanike elukvaliteeti. Riigieelarve peab just neid asjaolusid korvavate kuludena arvestama, mis teeb suuremana tunduva aktsiisimasku ka põhistatuks.

Järelevalve. Elektrisõiduki omanik saab igal kuul ise sisestada läbitudkilomeetrite summa Transpordiameti iseteeninduses. Transpordiamet kontrollib seda ülevaatuse ajal ja omaniku vahetusel. Omaniku vahetuse tingimuse eeldus on tehingu eelse läbitud kilomeetrite eest kilomeetrimaksu laekumine maksukogujale.

Tulu riigieelarvele. Eestis on registris 2025 andmetel enam kui 10000 elektrisõidukit ja bioneer.ee andmetel läbitakse keskmiselt 50 km päevas. Seega kui aastas on 365 päeva, saame kokku aastas 182 500 000 km (365x10000x50). Mis korrutades 0,03 €/km annab tuemuse, riigieelarvesse laekub 5,5 milj €.

Elektrisõiduki kilomeetrimaks peab olema vähemalt 0,03 €/km.

Kommentaarid

Kommenteerimiseks pead sisse logima.
Olen lugenud läbi algatuse "Elektrisõidukitele kilomeetrimaks" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
NimiIsikukoodAllkiri