Solidaarne panus teehoidu ja -ehitusse läbi riigieelarve.
Elektrisõiduki omamine on loonud ebavõrduse võrdsete hulgas. Tavakütust kasutavate sõidukite omanikud panustavad riigi eelarvesse oluliselt enam. Läbi aktsiisi ja käibemaksu, energiaallika ühikuhinna erinevus loob liiklejate seas ebavõrdust. Nii ongi, et tavamootorikütusega sõiduki omanik panustab oluliselt enam teehoidu ja -ehituse, kui seda teeb elektrisõiduki omanik.
Siiski teed kuluvad samaväärselt nii sisepõlemismootoriga kui ka elektrisõiduki rataste all. Põhiseadus ei luba võrdseid ebavõrdselt kohelda. See on vaieldamatu asjolu ja üldteada.
Elektrisõidukitele teede eraldi rajamine on ühiskonnale veelgi kulukam ja kompromissiks on just elektrisõidukite kilomeetritasuga riigieelarvesse panustamine.
Samuti ei ole teaduslikult tõendatud nagu elektrijõul motoriseeritud liikumisviis soodustaks enam füüsilist liikumisviisi. Pigem vastupidi, võimalikud parkimissoodustused elektrisõidukile, nt kaubanduskeksuste ees, loovad just väiksemaid liikumisvahemaid inimesele ja see on rahvatervismajanduslikule vaatepunktile kahjuks.
teemaksust puutamata jääb just väikese sissetulekuga leibkonnad, kuna üldteadaolevalt on nad meelestatud kasutama odavalt soetatud vanemat sisepõlemismootoriga sõidukit. Seda tõendavat põhisust saab Riigikogu ise läbi Transpordiameti registrite välja nõuda.
Eriti maapiirkondade valdadel ja linnadel on raske toime tulla üha kallinevate teehoiu ja teeehituse hindadega. Kruusteel teostatud keskkonnamõjuuuringu eeluuring tõendab kruusatee lagunemist sõidukite rataste pöördliikumisega kaasnenud mõjust. Illustreeriv sele on Kiili valla teest, millel on nähtud mitmeid kordi sõitmas ka eletrijõul liikuvat sõiduautot. See on hea tõestus, et teed lagunevada ka siis, kui teed on koormatud elektrisõidukitega. Seega, elektrisõiduki kasutamine ei taga teedel teele püsivalt piisava kvaliteediga seisukorda.
Siit ongi võimalik, vaid edasi minna terviklahendusega, kus riigieelarve saab proportsionaalselt sisepõlemismootoritega sõiduki najal panustatud ka elektrijõul liikuvate sõidukite läbi. Siinkohal sõnastus "elektrijõul" on väga tabav kuna kaasatud ei ole ainult akude jõul liikuvad sõidukid. Siiski tuleb vabastada teemaksust hübriidid, kui päevane läbitud kilomeetrite hulk ületab 30 km.
Arvutused on tehtud VW Passat diislikütuse 100 km kulu ja hetkel kehtiva diisilkütuse aktsiisi alusel.
Kokkupuude EU õigusaktidega. Puuduvad teadaolevad õigusalased piirangud ja kohustused.
Riive. Mõningane riive on lubatud, kuid peab olema põhistatud. Sisepõlemismootoriga sõiduki omanik võib tunda end tõesti riivatauna, kuna kilomeetrimaks 0,03€/km on mitte soodsam. Selgitamist vajab, et ummikutes seistes kahjustab sisepõlemismootor rohkem loodust läbi heitmete, kui seda teeb elektrijõul sõiduk. Samuti müüakse Eesti tanklates tehnikateadusest lähtuvalt (ACEA Ülemaailmne Kütuseharta 2019) liigkõrge aururõhuga mootoribensiine, oktaanarvu min piiri saavutamiseks on need rikastatud tihti liigselt kerglenduva butaaniga ja MON 87,4 saavutamiseks tihti liigselt tolueeniga. Need asjolud seavad küll kitsendusi, lapseootel naistele tankimisel, olles tungivalt mitte soovitav, kuid samas soovitus kaitseb tulevase lapse tervist ja edasist arengut. Tõesti see loob olukorra, kus tankimas võiks käia ainult mitte naissuguelundite tunnustega isik. Isegi kodus seisev sõiduk, kuid paak mootoribensiiniga täidetud, on siiski lähikeskonna jaoks kahjulik. Kahjulikud kerglenduvad heited mõjutavad lähieleanike elukvaliteeti. Riigieelarve peab just neid asjaolusid korvavate kuludena arvestama, mis teeb suuremana tunduva aktsiisimasku ka põhistatuks.
Järelevalve. Elektrisõiduki omanik deklareerib igal kuul ise läbitud kilomeetrite summa EMTA iseteeninduses. Transpordiamet kontrollib seda ülevaatuse ajal ja omaniku vahetusel. Omaniku vahetuse tingimuse eeldus on tehingu eelse läbitud kilomeetrite eest kilomeetrimaksu laekumine maksukogujale. See kitsendab ka maksustatavate sõidukite ala. Maksustatakse sõidukeid, mis on allutatud Liikusseadusest § 73 lg 2 tulenevalt kohustuslikule tehnoülevaatusele.
Tulu riigieelarvele. Eestis on registris 2025 andmetel enam kui 10000 elektrisõidukit ja bioneer.ee andmetel läbitakse keskmiselt 50 km päevas. Seega kui aastas on 365 päeva, saame kokku aastas 182 500 000 km (365x10000x50). Mis korrutades 0,03 €/km annab tuemuse, riigieelarvesse laekub 5,5 milj €.
Elektrisõiduki kilomeetrimaks peab olema vähemalt 0,03 €/km.
Mootorikütuse aktsiis tuleks ümber nimetada, siis laheneks probleem.
Mootorikütuste aktsiisi ümbernimetamine mootorkütuste saastetasuks lahendaks selles algatuses viidatud ebavõrdse kohtlemise probleemi. Kes saastab, see maksab.
Aga kes teed kulutab, mis saab nendest? Saastamine pole ju riigile probleemiks. Nt liigkõrge aururõhk ja liigmadal oktaaniarv ja tsetaaniarv ei näita hoolivust.
Elektriauto laadimise raha laekub riigieelarvesse - milles probleem?
Algatuses on oma iva - iga liiki energiaalikaga liikumine on koormus teedele, aga põhikoormus tuleneb ühis- ja rasketranspordi mõjust., kuna kasvab eksponentsiaalselt sõiduki massiga. Tavaliselt arvestatakse nii et kui teljekoormus kahekordistub, siis teekahjustus võib kasvada 15 korda. Keksmine liinibuss oma 15 tonniga on 50 korda kahjulikum keskmisest sõiduautost ning maksimaalse lubatud täismassiga autorong pigem sadu kordi. Ebavõrdse kohtlemise aspekte on veel - tavakütuste kasutajad nuumavad bojaare ja šeike, elektriga laadimine kodumaist tööstust. Tavakütuse sissetoomise ja moorites ärapõletamisega tuuakse saasteallikaid mujalt maailmast meile sisse selmet tarbida kohalikku taastuvenergiat. Tavakütuste kasutamine tarnspordis halvendab eriti tiheasustuse elukeskkonda, mida elektrijõul liikumine aitaks säästa. Lõpuks mitte viimaseks - elektriaktsiis on reaalne nr mida laadimisel makstakse. Keskmise läbisõiduga nagu ülal välja toodud: 50 km / päev , mille laadimiseks vaja ~10kWh elektrit, aktsiisimääraga 0,002€/kWh =2 senti -- aastas 7€
Jah see elektriaktsiis korvab tõesti mootorikütusevarumaksu, et oleks 30+60 päeva varu Eesti Vabariigil.
Võrdne kohtlemine teede koormamisel
Elektrisõiduk - nagu teisedki teekasutajad - peavad osalema teede korrashoius läbi maksude. Kuivõrd laadimisel elektriaktsiisi maksavad, siis osalevad. Teede korrashoiu võrdsuse aluseks oleks sõiduki mõju teekonstruktsioonile, mis keskmiste alla-2-tonni sõiduautode puhul on enam-vähem sama sõltumata kütuseliigist ja on märgatavalt suurem hoopis busside/veokate puhul oma 20 tonni kanti täismassidega ja enamgi. Mõju kasv pole mitte 10-kordne, vaid pigem 100-kordne - sinna on n.ö. koer maetud, ehk tegeliku teedelõhkumise korvamiseks oleks vaja raskeveose makse. Sinna tuleks seadusandluse teravik suunata.
2030 saab olema 100 000 el.sõidukit. 2,5€/100km maksab DK tarbiv sõiduk, 0,074€/100km el.sõiduk. Ei need ei peagi olema samaväärsed. Panused riigielarvesse ei ole täna proportsioonis. Mootorikütuse aktsiis on 0,6 €/l MB või 0,5 €/l DK elektril on see 1 maist tulemas 0,0037€/kWh. 20kWh ja 5l 100km on mõistlik proportsioon. Müüt nagu el.sõiduk oleks kallim, ei pea ka paikka. Sõidukite hinnad: BMW i4 = 47000 (2022), 62000 (2024) ja 4. seeria = 48000 (2022), 61000 (2023). Jätame võrrimootoritega 4 seeria kõrvale ehk liikumised A->B punkti, muidu peab i3 kah sisse tooma. Ei ole mõistlikult kättesaadav el.sõiduk oluliselt kallim DK või MB kasutavast sõidukist. Kui minna kg arvestusse, kui palju ikka 20 tonni kulutab/koormab 15 tonnist rohkem või 1,6 vs 2,6. ja kus läheb piir. Seetõttu lihtsust arvestades ja kui tavamootorikütused on lubatud ning nende kasutamist läbi aktsiisi mõjutatakse, on mõistlik piirduda el.sõidukil kilomeetrimaksuga. See on võrreldav kütuseaktsiisiga. Kui 2030 aastal on sisepõlemismootoriga sõidukeid 100 000 vähem, jääb ära ka kütuste aktsiis, seda 55 milj tuleb ju kuidagi korvata.
Võrdsuse tagamiseks peab teemaks olema kõigil sõidukitel, mitte ainult elektrilistel
Teede korrashoiuks peaks kõik sõidukid maksustama võrdselt, tegemata erisust kütuseliigile. Kõige lihtsam oleks püsiteemaks , aga õiglaseim mitmekomponendiline, nt baas iga sõiduk 100€/aasta , teiseks läbisõiduosa , nt 1s/km ning kolmandaks kõige kriitilisemat ehk tegeliku massi mõju arvestav maks mis muutuks täismassiga eksponentsiaalses võrdelisuses. Kütuseaktsiisi laekumine ja sealt teede rahastamine pole juba vähemalt 10 aastat otseses seoses, see võib jääda ja olla nimetatud keskkonnamõju kompenseerivaks nagu Ardi Soovik eespool kirjutab.
Vaata https://teetasu.ee/payment. Seal on alates 3,5 tonni välismaistele sõidukitele olemas. Aasta 680 €. Sihtotstarbelisel teehooldamiseks mõeldud maksu kogumise eeldus on kulust ettekujutus, kui palju on vaja. Uute ehitamisest siis eraldatuna. Muidu ei suuda unistusi täita. Kusagilt ju alustama peab. Vaatamata sellele, et 0,35€/kWh akulaadimises, mis loob 20 kWh kulu, 7 €/ 100km ja sellest 0,074€ el.aktsiis (1.maist) Siis DK tankimisel 2,099 €/l err.ee, mis loob 5l ostul kulu, 10,495 €/ 100km ja sellest 2,5 € on aktsiis. Aktsiis ei lähe otse teehooldusesse ega ka -ehitusse, läheb üldjagamisele nt ka täna poliitiliselt esmatähtsasse rajatisse RailBaltic. Tõesti, mõttel mootorikütuste aktsiisi vähendada "0" ja samaväärselt maksustada kilomeetrit pole ju paha. Seda eriti, et tegevusi mootorikütuste heitmekäitlusele riik ei tee.