Võrdne kohtlemine teede koormamisel
Elektrisõiduk - nagu teisedki teekasutajad - peavad osalema teede korrashoius läbi maksude. Kuivõrd laadimisel elektriaktsiisi maksavad, siis osalevad. Teede korrashoiu võrdsuse aluseks oleks sõiduki mõju teekonstruktsioonile, mis keskmiste alla-2-tonni sõiduautode puhul on enam-vähem sama sõltumata kütuseliigist ja on märgatavalt suurem hoopis busside/veokate puhul oma 20 tonni kanti täismassidega ja enamgi. Mõju kasv pole mitte 10-kordne, vaid pigem 100-kordne - sinna on n.ö. koer maetud, ehk tegeliku teedelõhkumise korvamiseks oleks vaja raskeveose makse. Sinna tuleks seadusandluse teravik suunata.
2030 saab olema 100 000 el.sõidukit. 2,5€/100km maksab DK tarbiv sõiduk, 0,074€/100km el.sõiduk. Ei need ei peagi olema samaväärsed. Panused riigielarvesse ei ole täna proportsioonis. Mootorikütuse aktsiis on 0,6 €/l MB või 0,5 €/l DK elektril on see 1 maist tulemas 0,0037€/kWh. 20kWh ja 5l 100km on mõistlik proportsioon. Müüt nagu el.sõiduk oleks kallim, ei pea ka paikka. Sõidukite hinnad: BMW i4 = 47000 (2022), 62000 (2024) ja 4. seeria = 48000 (2022), 61000 (2023). Jätame võrrimootoritega 4 seeria kõrvale ehk liikumised A->B punkti, muidu peab i3 kah sisse tooma. Ei ole mõistlikult kättesaadav el.sõiduk oluliselt kallim DK või MB kasutavast sõidukist. Kui minna kg arvestusse, kui palju ikka 20 tonni kulutab/koormab 15 tonnist rohkem või 1,6 vs 2,6. ja kus läheb piir. Seetõttu lihtsust arvestades ja kui tavamootorikütused on lubatud ning nende kasutamist läbi aktsiisi mõjutatakse, on mõistlik piirduda el.sõidukil kilomeetrimaksuga. See on võrreldav kütuseaktsiisiga. Kui 2030 aastal on sisepõlemismootoriga sõidukeid 100 000 vähem, jääb ära ka kütuste aktsiis, seda 55 milj tuleb ju kuidagi korvata.