Seeniortöö professiooni loomine [MÕJUANALÜÜS]Uus Eakus

  • Eesti Koostöö Kogu
,
Arutelu lõppenud

Arutelu tähtaeg:

Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.

Esitaja: Tiina Tambaum

Idee sisu 
Luua Eestisse sarnaselt noorsootööle seenioritöö professioon, mida  reguleerib seadus ja kus kehtivad kvaliteedinõuded. Nõuda seenioritöö  tegijatelt vähemalt täiendusõppe programmi läbimist.

MÕJUHINNANG

Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?
Probleem: vanemate inimeste eneseteostuse ja arenemisvõimaluste  pakkujad on praegu iseõppijad ja isekatsetajad. Spetsialiseerumise võimalusi  pole olnud ning tööd tehakse oma parima äranägemise järgi. Võiks arvata, et  vanemaealiste tegevus on nende oma siseasi ja selle kvaliteet pole ühiskonna  jaoks oluline. See pole nii. Vanemaealiste tegevus on ühiskonna nooremate liikmete  jaoks allikas, mille alusel luuakse ja kinnistatakse stereotüüpe kõikide  vanemate inimeste suhtes. Kui stereotüüp on negatiivne, käivituvad  kaitsemehhanismid, mis takistavad arvajat ka iseenda vananemiseks  valmistumise suhtes otsuseid vastu võtmast. Lisaks on näha, et töös vanemate  inimestega kaasatakse praegu pigem neid, kes ise initsiatiivi näitavad ja ei  tegeleta nendega kaasamisega, kes vajavad teistsugust lähenemist või  teistsuguseid võimalusi. Viimane nõuab oskusi, mida väljaõppeta inimesel pole  kuskilt võtta. Seega sotsiaalne kaasatus kui väga odav viis säilitada ja  parandada vanemas eas oma vaimset ja füüsilist tervist, pole määratud olema  kättesaadav kõikide jaoks. Valdkond vajab professionaalset lähenemist.

Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?     
Ei eelda olemasolevate seaduste muutmist, küll aga ilmselt  seenioritöö seaduse koostamist. Vajab ülikoolides vastava eriala  väljatöötamist.

Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?     
Ettepanek sobib Eestis süsteemi. Arvestades rahvastiku vananemist ja  demograafilist olukorda on seenioritöö tulevikueriala, mille järgi tekib  järjest suurem vajadus. Ettepanek väärib toetamist, loob eelduse, et töö  vanemaealistega muutub professionaalsemaks ning süsteemsemaks.  Kui on olemas seenioritöö seadus, vastavad  õppekavad ülikoolides, siis ilmselt töötatakse Kutsekojas välja ka  seenioritöö kutsestandard.
Nagu noorsootöö, nii ka seenioritöö puhul peaks olema väga  selge pakutava teenuse eesmärk.  Seni  kuni sihtgrupi vajadused ei ole täpsemalt teada, on väga keeruline eraldi  eriala väljaarendamist toetada ning sobivust hinnata.

Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Oluliselt paraneb seenioritöö kvaliteet ja professionaalsus. Kui eakad on paremini kaasatud ühiskonnaellu, nende vajadustega arvestatakse nii elukestvas õppes, tööturul, vabatahtlikus töös ja otsustustesse kaasamisel, on eeldus, et meie vanemaealised inimesed muutuvad aktiivsemaks, nende erinevad tervislikud (sh vaimsed probleemid) vähenevad, muutuvad aktiivsemaks nii vabatahtlikus tegevuses kui ka ühiskondlikus plaanis. Niimoodi on võimalik säilitada eakate aktiivset osalust ühiskonnaelus pikema perioodi jooksul. 
Seenioritöö edukal rakendamisel suureneb ka põlvkondade vaheline sidusus. Edukaks vananemiseks on oluline olla teadlik vananemisest ning eesootavast. Seenioritöö kasu seisneb asjaolus, et aitab tuua vananemise kui loomuliku protsessi ka nooremate inimeste teadvusse, mis loob noortele paremad eeldused edukaks ja tervislikuks vananemiseks tulevikus. Õigeid ja teadlikke otsuseid tuleb teha juba nooruses.
Avaliku sektori uutest vahenditest  loodavate töökohtade puhul tekib samal ajal aga küsimus, kas ja millist kasu see sihtgrupile tooks.

Kas on olemas rahvusvahelisi analooge?  Mida neist on teada?     
Seenioritöö osas on häid näiteid erinevatest Euroopa Liidu riikidest,  nt Hispaaniast.

Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?     
Ei ole teada.
Praegu on kogukondade, kohalike omavalitsuste tasandil ja ka  õppeasutuste juurde loodud palju võimalusi enese arendamiseks ja oma  elutegevuse korraldamiseks. Küsimus on, milline osa vajalikust abist on täna  katmata.

Eksperdid: Liisi Uder, Raina Loom, Monika Haukanõmm

Kommentaarid

  1. Idee kiideti teemaseminaril heaks

    Idee leidis toetust, sest eakate inimeste jõustamine on juba praegu, aga eriti tulevikus vajalik. Selleks on vaja vanemaealiste arengut toetavat professiooni

    Olen lugenud läbi algatuse "Seeniortöö professiooni loomine [MÕJUANALÜÜS]" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
    NimiIsikukoodAllkiri