ID kaardile peab inimene saama määrata limiite ja piirangud, mis ulatuses selle vahendiga allkirju anda saab ja milliseid tüüpi lepinguid üldse allkirjastada saab.
Probleem seisneb selles, et kui keegi kelm või alatu sugulane pääseb füüsiliselt ligi ID kaardile, saab ta sisuliselt teostada PUK3 koodi teades tehinguid, mis võivad ohvri elu majanduslikult hävitada, ning vaidlused lähedaste kelmide osas võivad kujuneda kohtus keeruliseks.
Ettepanek on, et IGAL inimesel peab olema õigus määrata, milliseid tehinguid ID kaardiga üldse teostada saab. Näiteks mina keelaks KINDLASTI oma ID kaardiga KÕIGI kinnisvaratehingute allkirjastamise ilma, et seda tehtaks notari või maakleri juures ja ilma, et selle ID kaardi kõrval oleks füüsiline allkiri, mida kirjutatakse notari kui TUNNISTAJA juuresolekul.
Samamoodi peaks saama määrata, kui suures ulatuses saab ID kaardiga teostada rahaülekandeid. Ehk kui on hiigelsummad, siis peab saama luua kaitse, et selliseid ülekandeid teostavad kaks või enam osapoolt pangas TUNNISTAJATE juuresolekul, mis välistavad suuresti hilisemad vaidlused.
Kindlasti Eesti riigi itimeestel on ausalt lähenedes veel variante, mis tähelepanu nõuaks. Minu ettepanek on rohkem IT valdkonnas võhikute ja pensionäride ja lohakate lihtinimeste kaitseks ülimalt tõhus. Niiet igasugused uued ettepanekud on oodatud kommentaariumi.