Idee sisu
Praegu ei või töötu üldse töötada. Kui ta veidigi ametlikult töötab, kaotab ta ravikindlustuse. See vähendab huvi tööd otsida ning inimene kaotab tasapisi oma kvalifikatsiooni ja tööharjumuse. Samas on selline käsunduslepingu või osaajaga töötamine hea võimalus mingis valdkonnas tööturule sisenemiseks. Loomulikult peaks sellest töötamisest töötukassat teavitama ning ehk peaks sel juhul ka hüvitist vähendama.
MÕJUHINNANG
Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?Tööharjumuse säilitamine, et inimene saaks ka edaspidi tööturul hakkama
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Töötuskindlustuse seadus, tööturuteenuste ja -toetuste seadus
Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Eestis on seni kindlalt hoitud töötu staatus selgelt lahus töötamisest. Nüüd, kui Töötukassa pakub teenuseid ka töötavatele inimestele, on võimalik kaaluda võimalust, et töötuna arvel olevad isikud saaksid teatud juhtudel tööl käia.
Samas ametlikult tööl käiv inimene on ravikindlustatud ning see ei tohiks küll töötamise kasuks otsustamisel määravaks saada.
Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Kui soodustada ka n-ö väiksemamahulisi tööotsi tegema, säilitab see kindlasti tööharjumust paremini, kui vaid töötuna arvelolek. Praegu osad töötud ei soovi selliseid töid teha, sest teenitud tasu ning seetõttu kaotatud hüvitis ei ole tasakaalus.
Lisaks on töötukassal olemas teenused, mille puhul tehakse täna juba sisuliselt sama asja. Nt tööpraktika raames isik töötab ettevõttes ja saab selle eest praktikatasu. Muudatuse kohaselt ei toimuks töötamine enam n-ö teenuse raames ja praktikatasu asemel saaks inimene palka. Ehk senine loogika tegelikult juba teatud määral toetab ettepanekut.
Siiani on kehtiv seadus sisustanud töötu mõistet vaid formaalselt, lähtudes sellest, kas inimesel on mõni kehtiv leping või muu staatus (nt äriühingu juhatuse liige) töö tegemiseks. Põhiseadus ja rahvusvaheline õigus seob töötu mõiste eelkõige töise sissetuleku katkemise või puudumisega. Seega kui inimene töötab mittevabatahtlikult väga väikeses mahus või lühiajaliselt ega suuda seetõttu endale töist sissetulekut tagada, oleks põhjendatud talle riigi toe (teenused ja toetused) tagamine, et aidata tal leida piisavat sissetulekut pakkuv töö. Selle asemel, et iga väiksema töötamise korral inimesi töötuna arvelt maha võtta ja hiljem uuesti arvele võtta, neile pakutavaid teenuste ja toetuste andmise lõpetamise ja jätkamise üle otsustada ning alusetult kulutatud vahendeid tagasi nõuda, võib riigile olla kokkuvõttes soodsam lubada teatud tingimustel töötuna arvel olla ka neil, kes vähesel määral või lühikese aja jooksul töötavad. Sarnast olukorda analüüsis Riigikohus otsuses 3-3-1-51-13. Selle otsusega tunnistas Riigikohus põhiseadusvastaseks seadusesätte, mis ei näinud töötukassale ette kaalutlusõigust otsustades toetusteks või teenusteks alusetult kulutatud vahendite tagasi nõudmist.
Kas on olemas rahvusvahelisi analooge? Mida neist on teada?
Osaline töötamine on lubatud näiteks Šveitsis, Luxembourgis, Rootsis, Saksamaal, Ungaris, ja Hollandis. Igas riigis on tingimused pisut erinevad. Luxembourgis näiteks arvestatakse saadud sissetulek töötushüvitistest maha, Ungaris on lubatud vaid juhutöö, Saksamaal võib koormus olla näiteks alla 15 tunni nädalas, et saada töötutoetust. Rootsis võidakse isikut lugeda ülejäänud nädala töötuks, kui ta töötab vaid teatud päevadel või tundidel nädalas ja otsib teist tööd ning saab teatud määral hüvitist.
Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Selline paindlikkust suurendav põhimõte, mille kohaselt lubatakse teatud tingimustel isikul töötada ja samal ajal töötukassal arvel olla, tundub mõistlik suund olevat.
Samuti oleks võimalik luua järk-järguline töötuna arvelt maha võtmise skeem, mis säilitab töötule pakutavad teenused ja toetused ka mõnda aega pärast seda, kui inimene on töö leidnud, või vähendab nende mahtu (nt hüvitiste suurust), kuid ei jäta inimest päevapealt kõigist hüvitistest ja teenustest ilma.
Eksperdid: Liisi Uder, Mart Vain, Angelika Sarapuu
Idee kiideti teemaseminaril heaks
Idee sisaldas tegelikult kahte ideed. Esiteks soodustamaks töötuid vastu võtma väikesi juhutöid, siis tuleks neile tagada ravikindlustus, kui nad sellise töö vastu võtavad. Teine lahendus oleks, et kui nad juhutöö vastu võtavad, siis säilivad neile kõik töötute sotsiaalsed garantiid (sh ravikindlustus).