Idee sisu
Seega ettepanek tuleviku tarbeks oleks: omastehooldajatele maksta palka. Tihti vajab hooldatav järelvalvet, hooldust 24/7/365, kus polegi võimalik tööl käia. Teine ettepanek oleks: luua päevahoidusid igasse valda, kuhu oleks võimalik vanur viia nagu lasteaeda, ise saaks tööl käia päeval ja õhtul vanur sealt ära tuua (kõik hooldatavad pole voodihaiged). Eakas oleks seal hooldatud, söödetud, saanud ka omavanustega suhelda, sest paljutel vanuritel on suhtlemispuudus. Kolmas ettepanek oleks: võimaldada omastel panna vanur vanadekodusse, mis laseks omastel tööl käia. Hooldekodu eest tasub vanur näiteks 90% oma pensionist (10% jääb taskurahaks) pluss omaksed mingi osa (see ei tohi olla üle mõistuse suur) ja riigi poolt ülejäänud. Või teine variant tasumiseks oleks: 90% vanuri pension, puuduva osa maksavad omaksed, millest riik kannab tagasi tulumaksu (nagu praegu pensioni kolmanda samba puhul). Ka see viimane variant oleks veidikenegi abiks. Olen hooldanud dementset ema 6 aastat ja antud hetkel on ta hooldekodus, seega tean, millest räägin. -Praegu saavad omastehooldajad osades valdades hooldustasu 15-40 eurot KUUS. Mõni vald maksab hooldaja sotsiaalmaksu ära, teised ei maksa. Viimastes peavad hooldajad käima tööl, kus makstakse sots.maks nende eest ära ja siis saad valla poolt need mõned eurod. Kui aga hoolduskoormus ei luba tööl käia, siis jääd ka valla poolt makstavast hooldustoetusest ilma
MÕJUHINNANG
Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?Vanemaealiste parem toimetulek ning tööjõu efektiivsem kasutamine.
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Eestis on kohustus pereliikmete eest hoolitseda pandud pereliikmetele. See tähendab, et palka selle eest kellelegi maksta ei saa. Võimalik, et põhimõttelise muutuse tegemiseks tuleb muuta ka põhiseadust.
Perekonnaseadust ja sotsiaalhoolekande seadust tuleb kindlasti muuta.
Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Kuigi põhiseaduse kohaselt peab riik tagama abi nii vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse kui ka puuduse korral, siis § 27 kohaselt peab perekond hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Arvestades üha väheneva sündimusega, langeb perekonna roll ja võimalused oma liikmete eest hoolitsemisel. Seega peab suurenema riigi, omavalitsuste ja inimeste endi roll. See tähendab, et tööealisena peavad inimesed planeerima seda, kes ja kuidas hoolitseb nende eest vanadushapruses.
Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Juba praegu maksab koht hooldekodus rohkem kui on keskmine vanaduspension. See tähendab, et vanadushapra pereliikme eest hoolitsemisel langeb perekonnale ebamõistlikult suur koormus. Kui arvestada oodatava eluea tõusu ja sellega, et üha rohkem inimesi elab kõrge eani, on selle kohustuse panemine ainult isikule endale, perekonnale, omavalitsusele või riigile keeruline. Täiskasvanute hoolekandeteenust saanute arv aastatel 2006–2015 on kasvanud 50% võrra. Lisaks need, keda hooldatakse kodus pereliikmete poolt.
Kui riik hakkaks omastehooldajatele palka maksma, kasvaksid oluliselt riigi/omavalitsuse kulud. Arvestades praegust õiguskorda, kus hooldamine on perekonna kohustus, ei oleks võimalik seda ka rakendada. Ka kasvaksid administreerimiskulud ning oht kuritarvitusteks.
Siiski on oluline lahendada omastele langeva koormuse probleem. Riigi suurem tugi hoolduskoormuse kandmisel ei pea ilmtingimata seisnema omastehooldajatele palga maksmises, vaid teenuste parema kättesaadavuse korraldamises või abis kulude katmisel. Alati ei ole rahalised toetused sotsiaalsete probleemide lahendamisel kõige paremad. Riigi eesmärk oleks korrastada hooldekodude ja päevakeskuste tegevust ja finantseerimist.
Kas on olemas rahvusvahelisi analooge? Mida neist on teada?
Mitmes Euroopa riigis on pikaajaline hooldus lahendatud erakindlustuse või sotsiaalkindlustuse kaudu. Näiteks Austrias eksisteerib vabatahtlik hoolduskindlustus, Saksamaal rajati aga 1995. aastal kohustuslik hoolduskindlustus, mis on sotsiaalkindlustussüsteemi üks sammas. Töötavad inimesed maksavad Saksamaal igal kuul hoolduskassasse 1,025% oma palgast ning tööandjad peavad sama palju juurde maksma. Lastetud inimesed peavad maksma 1,275% palgast. Hooldusvajaduse tekkimisel katab hoolduskindlustus inimese kulud kuni teatud piirini. Hoolduskindlustus hüvitab nii päevahoiu kui ööpäevaringse hooldekodus viibimise kulud. Kui abivajaja elab oma kodus, katab kindlustus koduhoolduse ja kodu ümber kohandamise kulud.
Ühendkuningriigis toetatakse career allowance meetmega neid, kes vähemalt 35 tundi nädalas hoolitsevad puudega või eaka eest, ei saa määratud summast suuremat sissetulekut ja kes samaaegselt ei õpi.
Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Riigikantselei juures töötav hoolduskoormuse rakkerühm peab 2017. aasta novembriks välja töötama lahendused lähedaste hooldamisega, sh vanadushaprate inimeste hoolekandega seotud probleemidele.
Ka tasuks riigil kaaluda hoolduskindlustuse loomise võimalust, kus kõigil on võimalik ennast hooldusvajaduse riski vastu kaitsta.
Eksperdid: Liisi Uder, Maria Filina-Kossatšova
Tulumaksust vabastamine
Tänan, et võtsite mu ettepaneku arutlusele. Kahuks ei saa ise seminarile tulla. Tahtsin natuke seletada lahti oma ettepanekut, mis seisnes tulumaksu tagastamises. Toon näite enda kohta. Mu ema on täpselt aasta olnud hooldekodus. Viimasel kuul maksin kuutasu 762 eurot, millest ema pension on 440 eurot. Seega enda palgast pean "leidma" 322 eurot. Et sellist summat "leida", pean rohkem töötama (õnneks, et selline võimalus avanes). Kuna olen FIE, siis tulumaksu pean hakkama maksma järgmine aasta sellelt rahalt, mida sel aastal rohkem saan ja mille kulutan kõik ema hooldekodu tasu peale. Seega järgmine aasta on suhteliselt nutune: pean maksma suurema summa tulumaksu ja samuti ema hooldekodu arved, kuid kahjuks töömahtu suurendada enam ei ole võimalik. Siit tulebki mu ettepanek: vabastada tulumaksust hooldekodu kuutasuks kulunud summad, mis ületab vanuri pensioni või maksta tulumaks tagasi järgneval aastal (nagu pensionikindlustusel). Seda seniks kuni on valmis töötatud mingi kindlustus, mis tagab vanuri hooldekodu maksu.
Idee kiideti teemaseminaril heaks
Arutelu tulemusel leiti, et omastehooldajate palk peab olema valitav kindlustus, mitte kohustuslik palk. Palga saamise eelduseks on väljaõpe (koolitus) ja kaasnev kontroll (spetsialistide kohustuslik visiit, omastehooldaja litsents jms). Omastehooldaja tööd peab arvestama pensioniarvestuses, töötukindlustuses jne. Suurem paindlikkus omastehooldamisel, näiteks võimalus kaugemaid sugulasi või väljaõppinud professionaale hooldajaks palgata; samuti hooldamisvõimalus tandemtöökohana. Toodi lisakasu: väheneb hooldekodude koormus.