Idee sisu
Küllalt sageli on keskealised inimesed sunnitud tööst loobuma seetõttu, et nende vanemad vajavad igapäevast abi toimetulekul. Hooldus- ja õendusabiteenused on eakatele, kellel on lapsed, tasulised ning paljudele peredele ülejõukäivad. Nii ongi tihti ainsaks väljapääsuks ühe pereliikme tööst loobumine, kuigi ta suudaks ja sooviks edasi töötada. Lahendusena on juba ammu arutatud võimalust koondada pikaajaliste hooldus(ravi)teenuste rahastamine ühte süsteemi (nimetame seda Hoolduskassaks), mis pakuks abivajajatele vajalikke teenuseid vastavalt objektiivselt hinnatud vajadustele, sõltumata sellest, kas tegemist on tervishoiu- või hoolekandeteenusega. Teenuste eest tasumine sõltuks hinnatud vajadustest, mitte laste või lapselaste olemasolust. Ühisest allikast rahastatud pikaajaline hooldus(ravi) süsteem võimaldab ka paremini valida sobivaimad teenused ning vältida kalliste tervishoiuteenuste asjatut kasutamist vaid seetõttu, et need on inimesele/tema perele tasuta või odavamad kui hoolekandeteenused. Aeg on kaua arutatud mõtted teoks teha!
MÕJUHINNANG
Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?Hoolduskoormuse vähendamine
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Ilmselt nii ravikindlustuse seadus kui ka sotsiaalhoolekande seadus.
Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Põhimõtteliselt sobib selline lahendus Eesti süsteemi. Hoolduskassa (mida finantseeritakse näiteks läbi hoolduskindlustuse) annab hea võimaluse tagada inimestele neile vajalikud hooldusteenused, hoolimata nende teenuste iseloomust. Praegune olukord, kus inimest solgutatakse tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi vahel, kusjuures ühes neist tuleb neil suurem osa kuludest katta ise, aga teises mitte, tekitab olukorra, kus järjepidev ravi/hooldus pole tagatud. Nii nagu ütleb ettepaneku esitaja isegi, võimaldab ühisest allikast rahastatud pikaajaline hooldus(ravi)-süsteem paremini valida sobivaimad teenused.
Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Kuna pole selge, kuidas hoolduskassa teenuseid finantseeritakse, on raske öelda, kelle ja mille kulud kasvavad.
Hoolduskassale raha saamiseks on mitmeid võimalusi: 1) kohustuslik hoolduskindlustus, st osana sotsiaalmaksu pensionikindlustuse maksest; 2) vabatahtlik kindlustus; 3) finantseeritake riigieelarve tuludest; 4) finantseeritakse omavalitsuste poolt.
Kas on olemas rahvusvahelisi analooge? Mida neist on teada?
Euroopas on mitmeid riike, kus pikaajaline hooldus on lahendatud läbi erakindlustuse või sotsiaalkindlustuse. Näiteks Austria rakendab vabatahtlikku hoolduskindlustust, Saksamaal rajati aga 1995. aastal kohustuslik hoolduskindlustus, mis on sotsiaalkindlustussüsteemi üks sammas. Töötavad inimesed maksavad Saksamaa näitel iga kuu hoolduskassasse 1,025% oma palgast ning tööandjad peavad sama palju juurde maksma. Lastetud inimesed peavad maksma 1,275% palgast. Hooldusvajaduse tekkimisel katab hoolduskindlustus inimese kulud kuni teatud piirini. Hoolduskindlustus hüvitab nii päevahoiu kui ööpäevaringse hooldekodus viibimise kulud. Kui abivajaja elab oma kodus, katab kindlustus koduhoolduse ja kodu ümber kohandamise kulud.
Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Pikaajalise hoolekande ühtseks koondamist on sotsiaalministrile soovitanud ka Riigikontroll 2015. aastal.
Eksperdid: Liisi Uder, Gerli Paat-Ahi, Ülla-Karin Nurm
Idee kiideti teemaseminaril heaks
Arutelul ei pooldatud uue kassa ega institutsiooni loomist, vaid jõuti järeldusele, et oluline on käivitada põhimõtteline ja riiklik arutelu hoolduskindlustusest. Eesmärgiga tagada vanadushapratele hooldusteenuste saamise kindlus ning vähendada perede hoolduskoormust. Analüüsida kohustusliku ja vabatahtliku hoolduskindlustuse plusse ja miinuseid. Praxis on teinud analüüsi erakindlustuse baasil, mis järeldas, et ainult Eestis ei tasu selline süsteem ära, vaid näiteks koostöös Läti ja Leeduga (eeldab 5 miljonit elanikku). Eesti peab liituma sotsiaalharta artikliga 23.