Ajutine Eesti kodakondsus neile, kes on täitnud kõik integratsiooni nõuded, võimaldades neil alustada kiiremini tööd ja õpinguid Eesti riigi- ja avalikes struktuurides koos kohustusega loobuda eelmisest kodakondsusest.
Praegune kodakondsuse omandamise kord on keeruline ning pikaleveninud, eriti neile, kes peavad loobuma oma eelmisest kodakondsusest, mis mitmel juhul võib võtta aastaid. See puudutab erinevaid rühmi, sealhulgas isikuid riikidest, kus loobumine on bürokraatlikult keeruline. Samuti on oluline, et kõik integratsiooni nõuded — keeleoskus, ühiskonna tundmine jne — oleksid täpselt sõnastatud ja kohaldatavad ühtlaselt kõigile sisserännanutele või rahvusvahelise kaitse saajatele. Praegune olukord võib takistada täielikku osalemist Eesti ühiskonnas ja töövõimaluste kasutamist, eriti riigi- ja avalikus sektoris, kus nõutakse Eesti kodakondsust.
Muuta Eesti kodakondsuse seadust nii, et võimaldatakse ajutist Eesti kodakondsust isikutele, kes on läbinud kõik integratsiooni nõuded ja sooritanud vajalikud eksamid, kuid kellel on raskusi eelmisest kodakondsusest loobumisega. Ajutine kodakondsus antakse koos kirjaliku kohustusega loobuda eelmisest kodakondsusest kindla minimaalse aja jooksul, mis võib vajadusel pikeneda vastavalt isiku aruandlusele. See võimaldaks neil kiiremini alustada tööd ja õpinguid Eesti riigi- ja avalikes struktuurides, kus Eesti kodakondsus on nõutav.
Liiga üldine ja läbimõtlematu
Päris nii üldist teksti ei saa heaks algatuseks lugeda. Milleks tuuakse algutuses välja võõrriikidest välja vaid Venemaa? Kuidas toimitakse rahvuvahelise kaitse saajatega? Kas on õiglane, et rahvusvahelise kaitse saajal on automaatselt samad õigused kui alaliselt Eestis elavatel? Pole nad täitnud mitte mingeid integratsiooni nõudeid. Rahvusvahelise kaitse saajate korral hakkab tavaliselt põlisrahvas ise nende integratsiooni nõudeid täitma. Ja tegelikult, peaks integratsiooni nõuded siiski täpselt väljakirjutama. Leian, et nõuded peaksid oleks samad kõikidele sisserännanutele või Eestisse elama saadetutele, hoolimata sellest, millal kodanik Eestisse või ENSV'sse elama tuli.
Hea mõte, aga...
Kuulen esimest korda sellisest kontseptsioonist nagu ajutine kodakondsus. Kas see existeerib "de jure"? Integreerunud immigrantide elu lihtsamaks tegemine on väga hea mõte, aga ehk piisaks neile alalise elamisloa andmisest?
See ajutiseks kodakondsuseks päriselt nimetatav ei ole — ettepanek puudutab pigem protseduuri muutmist, et isikud, kes taotlevad Eesti kodakondsust, saaksid selle kohe ning jätkaksid seejärel tegelema oma eelmise, “vana” kodakondsusest loobumisega