Eesti elanikele on aastaid esitatud moonutatud pilti elukalliduse kasvust. Meie ei saa enam vaikida – nõuame ametlikku tunnistust, sõltumatut auditit ja vastutuse võtmist.
Aastatel 2021–2025 oli riiklik inflatsiooninäitaja – tarbijahinnaindeks (THI) – valesti arvutatud, eriti elektrihindade metoodilise vea tõttu. Selle tulemusel on inflatsioon olnud oluliselt ülehinnatud, mis on alandanud majanduskasvu näitajaid, vähendanud inimeste toetusi ning kahjustanud otsuste usaldusväärsust kogu riigis. Teised EL riigid lahendasid sama olukorra juba 2022. aastal.
Kellele:
- Eesti Vabariigi Valitsusele
- Rahandusministeeriumile
- Statistikaametile
- Riigikogu rahanduskomisjonile
- Riigikontrollile
2021–2025 aastatel on Eesti tarbijahinnaindeks (THI) olnud moonutatud, eriti elektrihinna valesti käsitlemise tõttu. Selle tulemusel:
- Inflatsiooninäitajad olid aastaid liialdatud, hinnanguliselt 3–4 protsendipunkti võrra;
- Majanduskasvu kajastati alandatult, moonutades tegelikku majandusolukorda;
- Paljud inimesed jäid ilma õiglasest kompensatsioonist: palgad, toetused ja pensionid ei peegeldanud tegelikku hinnatõusu kogemust.
Kuigi mitmed EL riigid (nt Soome, Holland) muutsid juba 2022. aastal oma THI arvutusmetoodikat vastavalt Eurostati soovitustele, ei astunud Eesti Statistikaamet ega valitsused vajalikke samme, et tagada õigeaegne, täpne ja aus statistika.
See ei ole lihtsalt tehniline eksitus, vaid suur ja pikaajaline juhtimis- ning vastutusviga, millel on laialdased mõjud Eesti elanike heaolule, sotsiaalsele õigusele ja riigi usaldusväärsusele.
Meie nõudmised:
- Ametlik tunnistamine Valitsus ja Statistikaamet peavad avalikult tunnistama vea ulatust ning selgitama, miks metoodika ajakohastamist viivitati.
- Sõltumatu audit
Riigikontroll või erapooletu rahvusvaheline auditimeeskond peab hindama:
- THI arvutamise metoodikat 2021–2024;
- Otsustamata jätmise tagajärgi riigi makromajanduses ja eelarves.
- Parandatud inflatsiooninäitajate avalikustamine Avalikkusele tuleb esitada tagasivaatav simulatsioon korrektse THI alusel – koos hinnangulise mõjuga palkadele, pensionidele ja SKP-le.
- Vastutuse võtmine
Vastutavad ametkonnad ja poliitilised juhid peavad selgelt selgitama, miks neid samme ei tehtud varem. Vajadusel peab järgnema:
- poliitiline vastutus (nt ministri tagasiastumine või komisjoniline läbivalgustus);
- ametkondlik ümberkorraldus Statistikaameti töö kvaliteedi tagamiseks.
Eesti vajab täpseid, usaldusväärseid ja sõltumatuid majandusnäitajaid – see on demokraatliku ühiskonna ja ausa juhtimise aluseks. Me ei lepi olukorraga, kus inimesed kannatavad eksitavate statistiliste otsuste tõttu, mille mõju kestab aastaid.