Riiklikud soodustused/nõuded tervisehädade ennetamiseks [MÕJUANALÜÜS]
, Arutelu lõppenud
Arutelu tähtaeg:
Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.
Idee sisu
Soomes saavad erinevate ametiühingute liikmed aastas paki erinevaid sooduskuponge spaades, spordiklubides jne kasutamiseks. Me võiks aga edasi mõelda mingi innovaatilisema süsteemi suunas, et tööinimesel (olenemata hetkevanusest) oleks esiteks aega ja teiseks positiivset tõuget oma tervise peale mõtlemiseks. Näiteks võiks igale töötajale anda võimaluse võtta kord kuue kuu jooksul välja tervisepäev, mis veedetakse spaas, tervisekeskuses, spordiklubis, loodusmatkal vms. See oleks mõistagi koostöökoht eraettevõtjatega, kellele esitataks n.ö riiklik tellimus tervisepäeva teenustele. Eestis on juba omajagu ettevõtteid, kes pakuvad niisugust võimalust omadest vahenditest ja initisiatiivist, aga mõned töötaja tervisele pühendatud tunnid aastas võiks meie miljoniriigis luksuse asemel normaalsus olla. Tervisehädasid ennetavaid teenuseid võiks osaliselt või täielikult doteerida ka ametipõhiselt, näiteks sundasendis töötajad võiks pääseda soodsamalt massaaži. Või miks mitte ka sissetulekupõhiselt? Näiteks kui keskastme juht saab endale tõenäoliselt trenni lubada, siis hooldekodu töötaja, kes teeb iga päev füüsiliselt rasket tööd, ei lähe tihti just raha pärast tervisekeskusesse. Kogu jutu iva on siis n.ö populariseerida tervisehädade ENNETAMISE võimalusi ning neisse ka investeerida. Arvatavasti oleks juba see suureks abiks, kui need teenused oleks töötajatele kättesaadavamad, mitte isegi täitsa tasuta.
MÕJUHINNANG
Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?
Tervise taastamine
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Töölepinguseadus, töötervishoiu- ja tööohutuse seadus
Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Sobib Eesti süsteemi.
Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Kui ettepaneku mõte on kehtestada võimalus, et töötaja saab võtta kaks korda aastas nn tasustatud tervisepäeva, mida tuleb kasutada oma tervise turgutamiseks ning selle tegevuse kulud kaetakse (osaliselt), siis täpsustamata kulude kandjat on raske hinnangut anda. Kahe lisapuhkusepäeva andmine on kulu ettevõtjale ning kui sellele lisada veel näiteks spaa-paketi hind, siis on see ettevõitjaile väga suur koormus. Kui päevaspaa pakett maksab u 40 eurot, siis oleks sellise seadusemuudatuse kulu u 47 miljonit eurot (2 x 40 x 583600). Lisandub puhkusetasu, mida tööandjad peavad maksma.
Kas on olemas rahvusvahelisi analooge? Mida neist on teada?
Ettepaneku autor on toonud Soome näite.
Rootsi näitel soodustavad tööandjad terviseedendamist, makstes töötajale teatud summa ulatuses aastas erinevad kulud, olgu see spordiklubi maks, massaaži või spaa kasutamine.
Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Arvestades seda, et tervise eest hoolitsemine vaid paar korda aastas ei ole piisav, on paremaks alternatiiviks tööandjale maksusoodustuste tegemine kõikidelt kuludelt, mida nad teevad oma töötajate tervise heaks. Sellel meetmel on ühiskondlikult ka üsna lai toetus.
Alates 2018. aastast on teatud piirides võimalik tööandjal erisoodustusmaksuvabalt hüvitada töötaja spordikulusid, st terviseedendust.
Eksperdid: Liisi Uder, Gerli Paat-Ahi, Ülla-Karin Nurm
Kommentaarid
| Nimi | Isikukood | Allkiri |
|---|---|---|