RIIGIKOGU

Palume mitte kasutada elektroonilist hääletamist kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel 19 oktoober 2025.

Rikutud on:

1. EV Põhiseadus §§10,12.

2. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus.

3. Euroopa Liidu Leping. Artikkel 2. Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine – mittediskrimineerimine.

4. Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta. Artikkel 20. Võrdsus seaduse ees. Kõik on seaduse ees võrdsed. Artikkel 21. Mittediskrimineerimine. Mis tahes diskrimineerimine mis tahes põhjusel… on keelatud.

5. ÜRO Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt Artikkel 25.

1. lgal kodanikul peab ilma mis tahes diskrimineerimiseta ja põhjendamata kitsendusteta olema õigus ja võimalus: b) hääletada ja olla valitud kehtivatel korralistel valimistel, mis korraldatakse üldise ja võrdse valimisõiguse alusel salajase hääletamise teel ja mis kindlustavad valijate tahte vaba väljenduse.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) andis kümme soovitust e-hääletuse regulatsiooni parandamiseks – muutmiseks igati läbipaistvaks, kontrollitavaks.

Järelikult praegu kehtiv e-hääletuse regulatsioon ei ole läbipaistev, kontrollitav. Rikutakse ülaltoodud seadusi, rahvusvahelisi kokkuleppeid.

Enamuse poolt vähemuse diskrimineerimiseks koostatud näiliselt neutraalne Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus seab hääletamissedeliga valijad ebasoodsamasse olukorda sellega, et nende tegevusi ja õigusi on kärbitud võrreldes valijatega, kes hääletavad elektrooniliselt. Rikutud on Põhiseadus §12, Euroopa Liidu Leping Artikkel 2. Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta Artikkel 20,21. ÜRO Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt Artikkel 25.

KOVVS § 23⁴ Valimiste vaatlemine. (1) Igaühel on õigus vaadelda valimiskomisjonide ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid. E-valimiste vaatlejal (edaspidi vaatleja) on õigus vaadelda valimiskomisjonide ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid, kuid tegelikkuses ei saa vaatleja seda õigust kasutada, sest vaatlejal kulub arvutis oleva kogu tarkvara kontrolliks aastaid ja vaatlejal puudub sotsiaalne kohustus usaldada valimiste korraldajaid – tarkvara koostajaid.

Vaatlejal ei võimaldata jälgida valimistoimingut, kus vaatleja näeb valimisnimekirja. Vaatlejal ei pea olema eriharidust, et jälgida enda poolt antud e - hääle teekonda. Rikutud on Põhiseadus §10.

Seega e-hääl läheb justkui musta auku, kus tema teekonda teavad ainult valimise korraldajad.

Juhul kui riigikogu lükkab asja tagasi, siis on alust pöörduda siseriiklikusse kohtusse ja edaspidi ka ÜRO Inimõiguste Nõukogu poole, kellel on n-ö universaalne pädevus inimõiguste alal, st õigus menetleda ükskõik milliseid inimõigusi ja suunata need edasiseks menetluseks kuni ÜRO Kohtusse, kelle otsus on vaieldamatuks täitmiseks liikmesriigile. Arutamisele võivad tulla kaebused, mis käsitlevad nii kodaniku- ja poliitilisi õigusi. vt. <Inimõiguste kaitse Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis> 15 ja 16 lõige.

39% valijatest ei poolda e-hääletamist, seega sadadele tuhandetele kodanikele ei ole tagatud võrdse valimisõiguse alusel salajase hääletamise teel valimine, mis kindlustab tahte vaba väljenduse. Sadade tuhandete kodanike valimisõiguse diskrimineerimine on üks rängim inimõiguste rikkumine.

Selleks, et pöörduda ÜRO Inimõiguste Nõukogu poole peavad olema kõik kodused abinõud ja siseriiklikud õiguskaitsevahendid ammendatud.

rahvaalgatus.ee ei edasta Teie kontakte.

2023 aasta lõpus esitasin rahvaalgatus.ee kaudu Riigikogule petitsiooni. < Ei elektroonilisele hääletamisele >, mis lükati tagasi kuigi kogus lühikese ajaga 3179 allkirja.

On väga tõenäoline, et ka see petitsioon lükatakse tagasi.

Jääb üle ainus võimalus enda õigusi kaitsta nii siseriiklikes kohtutes kui ka ÜRO Rahvusvahelises Kohtus.

Koheselt võime pöörduda ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Volker Türk poole, kes 30. jaanuaril 2025 esitas üleskutse aastaks 2025: “Inimõigused peavad olema üks peamisi prioriteete kogu maailmas”

Kohtusse avalduse esitamine on tavaline tsiviilvaidlus kodaniku ja riigi vahel. Ühe ja sama avalduse kohtule oleks võinud esitada needsamad 3179 kodanikku, kes toetasid petitsiooni. Takistuseks oli asjaolu, et toetajate kontakte minule ei avaldatud.

Inimõiguste rikkumise puhul kohtusse avalduse esitamisel või ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku poole pöördumisel on väga, väga oluline, kas ühe ja samas avalduse esitavad kümme, sada või tuhanded inimesed.

Kõik koos saavutame edu, osale kindlasti: https://reforms.ee/riigikogule-2/

Austusega!

Henn Leetna Eradetektiivibüroo OÜ Jurist, eradetektiiv Registrikood 16537328 MTÜ Kristiine ÜÜ Juhatuse liige Registrikood 80103493