Koerte kiibistamine peagi kohustuslik, kuid kassid ja valgetuhkrud jäeti seadusest välja. Palume seadusandjatel astuda vajalik samm ning kehtestada kohustus ka nende loomade kiibistamiseks, et vähendada hulkuvate loomade hulka ning toetada vastutustundlikku loomapidamist.
Veterinaarseaduse muudatus toob kaasa koerte üleriigilise kiibistamise ja registreerimise kohustuse, kuid viimasel hetkel jäeti seadusest välja kassid ja valgetuhkrud. Regionaalminister põhjendas seda väitega, et ühiskond ei olevat veel valmis. Tegelik olukord näitab aga vastupidist.
Kui hulkuvate ja kodutute koertega on Eestis suudetud olukord enam-vähem kontrolli alla saada, siis kasside puhul valitseb jätkuv kriis. Varjupaikadesse satub igal aastal kordades rohkem kasse kui koeri – enamik neist on tuvastamatud, kuna neil puudub mikrokiip või ei ole see registrisse kantud.
Varjupaikade MTÜ andmetel tasusid omavalitsused 2024. aastal kasside hoiupäevade eest koguni 28 230 päeva, koerte puhul aga vaid 1346. Ainuüksi Varjupaikade MTÜ hallatavates varjupaikades leidis ajutise kodu üle 1500 kassi, Tartu Koduta Loomade Varjupaigas ulatus see arv ligi 1000ni. Lisaks tegutseb Eestis kümneid teisi organisatsioone, kes tegelevad just kasside abistamisega – tegelik abivajavate loomade arv on seega oluliselt suurem.
Samuti jäeti muudatusest välja tuhkrud – ja ka kõik teised loomad, keda Eestis lemmikloomadena peetakse. Probleemid pisi- ja eksootiliste loomade pidamisel ei ole sugugi väiksemad kui koerte või kassidega seotud mured.
Loomakaitseorganisatsioonid ja loomaarstid on ühel meelel: kohustuslik kiibistamine ja registreerimine on tõhusaim viis lemmiklooma omaniku leidmiseks, eutanaasiate vähendamiseks ning varjupaikade ja omavalitsuste koormuse leevendamiseks.
Mitmed Euroopa riigid, nt Soomes ja Suurbritannia, on sarnase sammu juba astunud. Ka Eestis on paljud kassiomanikud ja mitmed omavalitsused juba iseseisvalt tegutsenud vastutustundlikult. Nüüd on aeg, et ka riik astuks sammu edasi ja looks ühtse ning sidusa süsteemi.
Loe, miks lemmiklooma kiibistamine ja registreerimine on oluline - https://loomakaitse.ee/mida-me-teeme/kiibi-voi-kaota/
Rahvaalgatuse allkirjastajad nõuavad:
- Muuta sarnaselt koertega üleriigiliselt kohustuslikuks ka kasside ja valgetuhkrute kiibistamine ja registreerimine.
veel asi
Soovituslik veel siia lisada keelamine kodulooma ( kassid ja koerad ) vaba ja iseseisvalt jalutamine ilma omanikuta, et karistada neid inimese kellele meeldib kaasi õue vabalt laskma linnas.
Lemmikloomade omapüi jalutamine ehk hulkumine tegelikult ongi keelatud
Kiibistamine peab olema vabatahtlik.
Mina ei usu, et see inimene, kes looma teadlikult paariks kuuks võtab ja siis minema viskab, talle nagunii mingit kiipi kavatseb panna. Samuti on algatuses välja toomata kiibistamisega kaasnevad terviseriskid.
Kiibistamise ja registreerimise kohustus töötab seljuhul, kui loom on märgistatud juba tema sünnikodus, et uude koju minnes on loomal juba kiip küljes. Uued seadused seda ka nõudma peaks hakkama. Seega on looma hülgaja ka tuvastatav. Kiibistamisega kaasnevad terviseriskid on uuringute järgi reeglina harludased ega ole eluohtlikud.
Kiip ei taga ei looma ega omaniku leidmist
hulkuvate ja kodutute koertega on Eestis suudetud olukord enam-vähem kontrolli alla saada ilma, et oleks kohustuslikku kiibistamist, st et ei saa väita, et see oleks tänu kiibile. On ilmselge, et inimene, kes ei kavatse võetud looma eest vastutada, ei hakka seda looma ka kiibistama. Kes vastutab kiibistamisel tekkida võivate terviseprobleemide eest nii rahaliselt kui moraalselt?
Tallinnas kehtib koerte ja kasside kiibistamise kohustus - tänu sellele jõuab igal aastal tagasi koju tänavalt leitud koertest 80% ja kassidest 25%. Enne kiibistamise kohustust (2003. a) jõudis koju tagasi 15% koertest ja 1% kassidest. Seega ei saa väita, et lemmikloomade kiibistamine olukorda ei paranda. Vaid suuresti just tänu kiibistamisele on olukord koerte puhul kontrolli alla saadud, kuna just enamus omavalitustes on koerte kiibistamine kohustuslik. Kuna kasside kiibistamine ei ole veel paljudes KOV-ides kohustulik, siis on kodutute ja hulkuvate kassidega endiselt ka väga palju probleeme. Tallinnas, võrreldes teiste KOV-idega, aga vähem. Kiibistamisest tekkivad terviseprobleemid on uuringute järgi reegina haruldased ja need ei ole eluohtlikud.