Kasside ja valgetuhkrute kiibistamine ja registreerimine kohustuslikuks!

  • Eesti Loomade Eestkoste Võrgustik,
  • Geit Karurahu,
  • Anu Tensing
,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
1 päeva jäänud

Arutelu tähtaeg:

Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.

Algatus on ühisloomefaasis. Esita oma kommentaar.

Ühisloomefaas on mõeldud algatuse tekstile kommentaaride ja ettepanekute kogumiseks — algatust veel allkirjastada ei saa. Ühisloomefaas kestab vähemalt kolm päeva, mille vältel algataja saab muuta nii teksti, tõlkeid kui ka algatuse saajat. Kui algatus allkirjastamisele saadetakse, läheb eestikeelne tekst lukku, ning muuta saab vaid tõlkeid.

Koerte kiibistamine peagi kohustuslik, kuid kassid ja valgetuhkrud jäeti seadusest välja. Palume seadusandjatel astuda vajalik samm ning kehtestada kohustus ka nende loomade kiibistamiseks, et vähendada hulkuvate loomade hulka ning toetada vastutustundlikku loomapidamist.

Veterinaarseaduse muudatus toob kaasa koerte üleriigilise kiibistamise ja registreerimise kohustuse, kuid viimasel hetkel jäeti seadusest välja kassid ja valgetuhkrud. Regionaalminister põhjendas seda väitega, et ühiskond ei olevat veel valmis. Tegelik olukord näitab aga vastupidist.

Kui hulkuvate ja kodutute koertega on Eestis suudetud olukord enam-vähem kontrolli alla saada, siis kasside puhul valitseb jätkuv kriis. Varjupaikadesse satub igal aastal kordades rohkem kasse kui koeri – enamik neist on tuvastamatud, kuna neil puudub mikrokiip või ei ole see registrisse kantud.

Varjupaikade MTÜ andmetel tasusid omavalitsused 2024. aastal kasside hoiupäevade eest koguni 28 230 päeva, koerte puhul aga vaid 1346. Ainuüksi Varjupaikade MTÜ hallatavates varjupaikades leidis ajutise kodu üle 1500 kassi, Tartu Koduta Loomade Varjupaigas ulatus see arv ligi 1000ni. Lisaks tegutseb Eestis kümneid teisi organisatsioone, kes tegelevad just kasside abistamisega – tegelik abivajavate loomade arv on seega oluliselt suurem.

Samuti jäeti muudatusest välja tuhkrud – ja ka kõik teised loomad, keda Eestis lemmikloomadena peetakse. Probleemid pisi- ja eksootiliste loomade pidamisel ei ole sugugi väiksemad kui koerte või kassidega seotud mured.

Loomakaitseorganisatsioonid ja loomaarstid on ühel meelel: kohustuslik kiibistamine ja registreerimine on tõhusaim viis lemmiklooma omaniku leidmiseks, eutanaasiate vähendamiseks ning varjupaikade ja omavalitsuste koormuse leevendamiseks.

Mitmed Euroopa riigid, sh Suurbritannia, on sarnase sammu juba astunud. Suurbritannias on kasside kiibistamine alates 2024. aasta juunist kohustuslik.

Ka Eestis on paljud kassiomanikud ja mitmed omavalitsused juba iseseisvalt tegutsenud vastutustundlikult. Nüüd on aeg, et ka riik astuks sammu edasi ja looks ühtse ning sidusa süsteemi.

Loe, miks lemmiklooma kiibistamine ja registreerimine on oluline - https://loomakaitse.ee/mida-me-teeme/kiibi-voi-kaota/

Rahvaalgatuse allkirjastajad nõuavad:

  • Muuta sarnaselt koertega üleriigiliselt kohustuslikuks ka kasside ja valgetuhkrute kiibistamine ja registreerimine.

Kommentaarid

Olen lugenud läbi algatuse "Kasside ja valgetuhkrute kiibistamine ja registreerimine kohustuslikuks!" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
NimiIsikukoodAllkiri