Täiskasvanute küberkiusamine – nähtamatu tragöödia

Täiskasvanute küberkiusamine on Eestis süvenev probleem, millele riik ei ole seni reageerinud süsteemselt ega tõsiselt. Kümned ja sajad inimesed kogevad alandamist, ähvardusi, isikuandmete levitamist ja pahatahtlikke videopostitusi digikeskkonnas. Ohvrid saavad soovitusi pöörduda hugo.ee portaali või minna kohtusse, kuid tegelikkuses jäävad nad sageli täiesti üksi. Õigust tuleb nõuda omal jõul, vaimne ja majanduslik kulu on aga paljude jaoks talumatu.

Eestis puudub igasugune põhjalik ülevaade täiskasvanute küberkiusamise levikust ja mõjust. Puudub toetusmehhanism, mis pakuks ohvrile tuge – nii praktiliselt kui psühholoogiliselt. Riik investeerib miljoneid eurosid laste küberkiusamise ennetusse, kuid täiskasvanute probleemide kaardistamiseks – isegi ühe turu-uuringu ulatuses – ei ole riigil raha. MTÜ Märka, Hooli ja Aita on ainus, kes on võtnud selle teema sisuliselt käsile ja teinud samme, et riik lõpuks reageeriks.

Samal ajal näevad lapsed pealt, kuidas täiskasvanuid kübermaailmas alandatakse ja mõnitatakse. Kui täiskasvanutele justkui "tohib", siis mis signaali see annab nooremale põlvkonnale? Meie hinnangul tuleb küberkiusamise vastase tegevusega alustada täiskasvanutest – see on eeskuju, mille najal noored õpivad.

Täiskasvanute küberkiusamisel on tihti veelgi rängemad tagajärjed kui laste puhul: lagunevad pered, hävinenud töösuhted, valedel põhinevad vallandamised, psüühikahäired, antidepressantide sõltuvus ning äärmuslikel juhtudel ka enesetapud. Küberkiusamine ulatub tööandjateni, andmetesse, kaamerasalvestisteni – valede ja manipulatsioonide kaudu tehakse inimestele korvamatut kahju. Samal ajal tunnevad täiskasvanud küberkiusajad, et nad on karistamatud – neile on kõik lubatud.

Kas nii peabki jääma? Kas ainus abi, mis ohvril on, tuleb kohtust ja heasoovlikest kommentaaridest sõpradelt?

Me ei lepi sellega. Meie rahvaalgatus seisab selle eest, et Eesti riik võtaks täiskasvanute küberkiusamist tõsiselt. Et meil oleks andmed, toetus ja seaduslik kaitse, mis aitaks inimesi enne, kui nad murduvad.

Me kutsume Sind üles seisma koos meiega – et Eesti, Euroopa eeskujuna, võtaks rangemad meetmed ning annaks igale ohvrile selge sõnumi: Sa ei ole üksi.

Lõpetame täiskasvanute küberkiusamise vaikimise

Sõnad võivad tappa. Sina saad päästa. Eesti riik reklaamib end kui maailma arenenumat digiriiki. Kuid selle tiitliga kaasneb vastutus – ka nende ees, kes kannatavad digiruumi varjukülgede tõttu. Täiskasvanute küberkiusamine on Eestis nähtus, mille olemasolu küll tunnetatakse, kuid mille vastu ei ole seni astutud ühtegi süsteemset sammu. Meie, MTÜ Märka, Hooli ja Aita, kutsume Eesti riiki üles tegema esimesed reaalsed ja seaduslikud sammud, et kaitsta oma kodanikke – ka täiskasvanuid – digivägivalla eest.

Küberkiusamine ei vali vanust

Küberkiusamine ei ole ainult laste ja koolikiusamise teema. See puudutab ka täiskasvanuid – vanemaid, õpetajaid, meditsiinitöötajaid, ettevõtjaid, loomeinimesi, poliitikuid. Nad saavad solvanguid, ähvardusi, valeteavet, moonutatud videoid, isikuandmete lekkimisi ja laimu. Tihti avalikus digikeskkonnas, kus see kõik jääb igaveseks alles.

Kui selline asi juhtub, öeldakse täiskasvanule:

“Mine ise kohtusse. Pöördu hugo.ee portaali.”

Aga kohtusse pöördumine tähendab raha, aega ja närvikulu. Samas puudub Eestis riiklik toetusmehhanism, mis pakuks ohvrile esmast abi või õiguskaitset. Inimesed jäävad üksi.

Põhjused, miks see peab muutuma:

Eesti riik investeerib miljoneid eurosid laste küberkiusamise ennetusse – ja õigesti teeb. Kuid täiskasvanud ohvrite jaoks ei eraldata isegi vahendeid turu-uuringu läbiviimiseks, et mõista probleemi ulatust.

Lapsed õpivad täiskasvanute eeskujust. Kui nad näevad, et täiskasvanu alandamine, laimamine ja internetis mõnitamine on lubatud – siis mis keelab neil seda ise teha? Aga veelgi tõsisem on see, kuidas küberkiusamine mõjutab lapsi siis, kui nende vanemad on ohvrid. Kujuta ette last, kes näeb, kuidas tema ema või isa on internetis avalikult naerualune. Kuidas peres räägitakse vaikselt “kommentaaridest” ja “videotest”, mida keegi levitab. Kuidas ema nutab või isa kaotab töö, sest tööandjateni jõudsid moonutatud salvestised. Lapsed tajuvad seda kõike – isegi siis, kui neile ei räägita. Nad kasvavad teadmisega, et internet võib purustada nende pere, murda nende vanema ja hävitada turvatunde. See on nähtamatu trauma, mis imbub vaikselt lapse arengusse, enesehinnangusse ja tulevikku. Me ei tohi enam teeselda, et see on ainult "täiskasvanute asi". Kui me ei kaitse täna täiskasvanuid, siis me ei kaitse ka lapsi. Küberkiusamine on perevägivalla uus digitaalne nägu – ja see ei lõpe, kui me ei sekku.

Täiskasvanute küberkiusamine ei ole lihtsalt "netitüli" või "ebaviisakas kommentaar". See on süstemaatiline, sihilik ja pahatahtlik rünnak inimese identiteedi, väärikuse ja vaimse tervise vastu – ning sellel on laastavad tagajärjed. Korduv alandamine, laim, isikuandmete levitamine, valede ja moonutatud sisuga videote jagamine avalikkuses ei jäta inimest puutumata. Ohvrid hakkavad kahtlema endas, vältima sotsiaalset suhtlust, kaotavad eneseväärikuse ning usalduse ühiskonna ja õigussüsteemi vastu. Sageli viib see:

• ärevushäirete ja depressioonini,
• antidepressantide või rahustite kroonilise tarvitamiseni,
• sotsiaalse isolatsioonini,
• peresuhete lagunemiseni, kuna lähedased ei suuda mõista või kanda pidevat ärevust ja häbikoormat,
• töökoha kaotuseni – kas tööandjate surve tõttu või seetõttu, et inimene ise ei suuda enam töökoormusega toime tulla,
• enesetapumõteteni või isegi enesetappudeni, kui tundub, et väljapääsu enam ei ole.
• Need ei ole hüpoteetilised juhtumid. Need on reaalsed lood, mida meie MTÜ on kuulnud ja dokumenteerinud. Iga sõna, iga laimuklipp, iga "jagamine" võib olla see viimane piisk, mis murab inimeseks olemise tuuma.

Küberkius ulatub tööandjateni. Sageli levitatakse valesid, mille kaudu survestatakse tööandjaid inimesi vallandama või tõrjuma, kusjuures kasutatakse ebaseaduslikult hangitud salvestisi ja andmeid.

Karistamatus ja süsteemitu lähenemine

Küberkiusajatel on Eestis täielik karistamatuse tunne. Rääkimata sellest, et puudub konkreetne paragrahv täiskasvanute küberkiusamise kohta. Politsei ja veebipolitsei suunavad inimesi vaid edasi, kuid ei suuda pakkuda ei tuge ega lahendust.

Praegu on Eesti riik seisukohal, et probleem “on olemas”, kuid lahendusi on oodata alles 2027. aastaks.

See ei ole piisav.

Mida me nõuame:

1. Täiskasvanute küberkiusamise seadusliku tunnustamise – see peab olema omaette käsitlus õigussüsteemis, mitte lihtsalt “laim” või “solvang”.
2. Riikliku tugisüsteemi loomise – tasuta esmane abi, juriidiline nõustamine, psühholoogiline tugi.
3. Riikliku uuringu tellimine või selle toetamine– et mõista probleemi ulatust, profiile, levikut ja mõju.
4. Meediakampaaniad ja ennetus – et ühiskond mõistaks, millised on piirid ja vastutus digimaailmas.
5. Tööandjate ja ametkondade juhendamine – et töölepinguid ja karjääre ei hävitaks pahatahtlik ja põhjendamatu internetikius.

Kelle eest me seisame?

Me seisame kõigi eest, kes on pidanud küberrünnakute tõttu sulgema oma äri, lahkuma töölt, katkestama sotsiaalmeedia kasutamise, otsima abi psühhiaatrilt või – kõige raskemal juhul – kaotanud usu endasse ja ellu.

Me seisame katkiste perede eest, kus küberkiusamine on toonud kaasa usaldamatuse, süüdistused ja vaikimise. Kus üks vanematest ei suuda enam olla täielikult olemas – ei emotsionaalselt ega praktiliselt –, sest digimaailm on temast teinud sihtmärgi.

Me seisame ka nende laste eest, kes näevad ja tajuvad rohkem, kui me arvame. Lapsed, kes pealt näevad, kuidas nende ema või isa nutab, ärevuses väriseb, ei julge enam tööle minna või keeldub välja minemast, sest “midagi jälle postitati”. Need lapsed õpivad vaikides hirmu, kaotavad usu turvalisusesse ja kasvavad teadmisega, et internet võib purustada nende pere.

Me seisame ka vaikijate eest – nende eest, kelle lugu pole veel avalik, kellel pole julgust, jõudu ega toetust, et rääkida. Kuid kelle vaikust täidab häbi, hirm ja lootusetus.

Me seisame nende eest, kelle jaoks digivägivald ei ole lihtsalt sõnad ekraanil – vaid elu, mis on jäänud seisma.

Mida sina saad teha?

Allkirjasta see algatus. Jaga seda.

Kui riik kutsub end digiriigiks, siis ta peab vastutama ka digikodanike eest. Täiskasvanute küberkiusamine ei tohi olla nähtamatu ega lubatud. Aitab vaikimisest. Aitab lammutamisest. Aitab üksindusest.

Meie hääl loeb – teeme selle kuuldavaks.

Ettepanek: Täiskasvanute küberkiusamise vastu seaduslik kaitse ja tugisüsteem

Eesti riik on võtnud rahvusvaheliselt juhtrolli digiarengu edendamisel. Meil on e-valimised, digiretseptid, e-maksuamet ja maailmatasemel ID-süsteem. Aga seal, kus digitaalne maailm muutub vägivaldseks, on meie seadusandlus ja sotsiaalne kaitsevõrgustik jäänud ajale jalgu. Täiskasvanute küberkiusamine on Eestis sisuliselt nähtamatu – mitte sellepärast, et seda ei esineks, vaid sest sellele ei ole loodud õiguslikke ega toetavaid lahendusi.

Meie ettepanekud Eesti Vabariigi valitsusele ja Riigikogule on järgmised:

1. Täiskasvanute küberkiusamise õiguslik määratlemine ja kriminaliseerimine

• Luua täiskasvanute küberkiusamise mõiste ja lisada see Karistusseadustikku või Väärteomenetluse seadustikku sarnaselt laste kaitse sätetega.
• Tunnistada, et küberkius ei piirdu “laimuga”, vaid hõlmab süsteemset, korduvat ja pahatahtlikku tegevust digikeskkonnas (nt salvestiste levitamine, identiteedi väärkasutamine, sotsiaalmeedias avalik häbistamine jms).
• Kriminaliseerida teatud määral täiskasvanule suunatud digirünnakud, mis viivad tõsiste tagajärgedeni – psüühiline kahjustus, töökoha kaotus, eraelu lagunemine.

2. Tugisüsteemi loomine täiskasvanud küberkiusamise ohvritele

• Rajada riiklik tasuta esmane nõustamisteenus ohvritele – psühholoogiline, juriidiline ja sotsiaalne abi (nagu ohvriabi teenused perevägivalla korral).
• Luua koostöös sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumiga spetsialiseeritud abiliin ja koduleht, kus ohver saab kiirelt ja konfidentsiaalselt tuge.
• Toetada MTÜde tööd, kes tegelevad ennetuse, juhtumikäsitluse ja ohvrite nõustamisega.

3. Uuring ja andmestik: probleemi ulatuse kaardistamine

• Rahastada riiklik turu- ja sotsioloogiline uuring, mis kaardistab täiskasvanute küberkiusamise:
• levikut,
• sagedust,
• sisu,
• mõju töö- ja pereelule,
• vaimse tervise tagajärgi.
• Tulemused peavad olema avalikud ja kasutatavad edasiste seadusmuudatuste ja tugiteenuste arendamisel.
• MTÜ Märka, Hooli ja Aita on juba koostanud uuringuplaani koos Turu-uuringute AS-iga, kuid riiklik rahastus selle elluviimiseks puudub.

4. Ennetus- ja teavituskampaaniad, sihtrühmaks täiskasvanud

• Käivitada meediakampaaniad ja ühiskondlikud arutelud, mis tõstavad teadlikkust täiskasvanute küberkiusamisest ja selle tagajärgedest.
• Teavitada tööandjaid, sotsiaalmeedia platvorme, kohalikke omavalitsusi ning avaliku sektori asutusi, et tagada kiire ja asjakohane reageerimine.
• Luua selged juhendid, kuidas tööandjad, haridusasutused ja kohalikud omavalitsused peaksid reageerima, kui nende töötajad või kliendid satuvad küberkiusu ohvriks.

5. Rahvusvahelise koostöö edendamine

• Eesti võiks võtta juhtrolli Euroopa Liidu tasandil, et tuua fookusesse täiskasvanute küberkiusamine kui tõsine ja kasvav probleem.
• Osaleda EL-i pilootprojektides, mis käsitlevad digitaalset vägivalda ning toetada vastavate direktiivide ja suuniste loomist (nt Artikkel 8 ELi vihakõne ja digivägivalla määrusest).

Kui Eesti tahab olla tõeline ja vastutustundlik digiriik, peab ta kaitsma ka oma inimesi digikeskkonnas – olenemata vanusest. Me ei saa lubada olukorda, kus täiskasvanute küberkiusamine jääb nähtamatuks ja karistamatuks, samal ajal kui kannatajate arv kasvab ja tagajärjed süvenevad.

Kutsume Eesti riiki üles astuma samme, mis näitavad, et iga inimene on väärt kaitset – ka digitaalses maailmas. Sõnad võivad tappa. Sina saad päästa. Ka riik saab.

MTÜ Märka Hooli ja Aita www.markahooliaita.ee