Viljandi valda tuuleparkide rajamise vastu

1. Viljandi valda kavandatud tuuleparkide kõrgus on Euroopas, ning suuresti kogu maailmas, pretsedenditu, võttes arvesse maismaatuuleparke. Mistõttu puuduvad teadusuuringud sellise kõrguse ja võimsusega tuulikute võimalikust mõjust nii inimesele, kui elusloodusele ja sh koduloomadele. Erialakirjanduse kohaselt on sellise kõrguse ja võimsusega tuulegeneraatorid mõeldud meretuuleparkides kasutamiseks. Maismaale soovitatakse neid paigaldada vaid suuremate linnade lähedusse (kus on juba olemas erinevad foonihäiringud, mis leevendavad, st peidavad, nii kõrgete ja võimsate tuugenitega kaasuvaid intensiivseid häiringuid) lagedale tuulisele alale või rannikule, ning vaid ühekaupa, möödapääsmatul vajadusel 2-3 kaupa. Me ei ole nõus, et meie elukeskkond ja selle lahutamatuks osaks olev looduskeskkond muudetakse inim- ja loomkatsete eksperimentaallaboriks.

Tuulikutemaal Taanis on valdav tuulikute kõrgus 50-80m, uuema generatsiooni tuulikud 109m. Saksamaal - EL teine juhtiv tuuleenergiat edendav riik - sama, uuemad max 143m. Soomes - 90-100m. 2. Me ei ole nõus, et meie kaunis, loodusrikas koduvald muudetakse elamiskõlbmatuks, erinevaid häiringuid emiteerivaks tööstuspargiks. Selline areng on vastuolus meie valla arengustrateegiaga ja ka planeerimisseadusega. PlanS §-s 8 on sätestatud elukeskkonna parendamise põhimõte, kui üks ruumilise planeerimise olulisematest printsiipidest. Selle kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku, turvalise ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.

2.1 Olemasolevad kogukondlikud väärtused. Esmalt peetakse Eesti riigi üheks oluliseks pärandkultuuriliseks väärtuseks hajaasustuse struktuuri olemasolu. Mis on sellisena säilinud elujõulisena aastasadu. Tõmbekeskustest kaugel asuvasse maapiirkonda, haja-asustusse, tullakse ja jäädakse elama - vaatamata paljudele ebamugavustele - eelkõige põhjusel, et selline elukeskkond võimaldab elamist looduse keskel, vaikuses ja rahus, puhtas õhus. Looduses ja koos loodusega. Viljandi valla puhul on paljud - valla lõunaosas ja Võrtsjärve ääres - talukohad lisaks sellised, kus on üks sugupõlv elanud aastasadu. Elatakse juurte juures ja tullakse tagasi juurte juurde. Maal elavad ja maale tulevad elama inimesed, kelle jaoks just need väärtused on kõige olulisemaks elukeskkonna kvaliteedi komponendiks. Sellistele tingimustele vastav elukeskkond ongi haja-asustuses kogukondlikuks ühisväärtuseks.

2.2 Samamoodi on ilmne, et looduskaunis ja -rikkas, hajaasustusega maapiirkonnas väljakujunenud esteetilist miljööd sellise tööstusliku infrastruktuuri rajamine mitte kuidagi ei parenda.

2.3 Elukeskkonna turvalisemaks ja kasutajasõbralikumaks muutmine. On ilmne, et sellise arenduse realiseerumine ei muuda maapiirkonna elukeskkonda turvalisemaks ega kasutajasõbralikumaks. Pigem täpselt vastupidi - tuuleparkidest lähtuvad erinevad häiringud (nii visuaalsed, kui mürasaaste, vibratsioon jne) muudavad paljude inimeste jaoks oma kodus elamise tõsiseks väljakutseks. Nagu näitab rahvusvaheline praktika - paljud inimesed ei tulegi selle väljakutsega toime ning on sunnitud otsima võimalusi oma kodust lahkumiseks. Ent kuna tuulepargi läheduses asuvat kinnisvara ei ole üldreeglina võimalik müüa, tekib surnud ring - inimesed lihtsalt peavad taluma talumatuks muutunud häiringuid. Igapäevaselt.

Teadusuuringud kinnitavad , et mida väiksem keskkonna üldine mürafoon, seda intensiivsemalt olemasolevat müra tajutakse (vrdl nt mootorsae/muruniiduki/traktori töötamine hajaasustuses vs tiheasustusalal, kus fooniks liiklusmüra). Mistõttu võib vähese mürafooniga keskkonnas juba suhteliselt vähene müra tekitada suhteliselt tõsiseid mürahäiringuid. Kui selline vaikuse foonil toimiv intensiivne mürahäiring on kestev, on suure tõenäosusega tagajärjeks häiringut taluma pidavatel subjektidel tõsiste terviseprobleemide teke.

Viljandi valla EP raames tehtud mürauuringud tuvastasid, et ainuüksi olukorras, kui 300m kõrgusel puhub tuul kiirusega 9 m/s, on müra normväärtused ületatud koguni 43-l tuulepargi läheduses asuval elamualal. Järelikult tugevama tuule korral on nendel aladel müra normväärtused ületatud veelgi enam, ning lisaks saab mürahäiring olema intensiivsem, ilmselt ka normväärtusi ületav veelgi rohkematel elamualadel. Tootsi ja Saarde tuulepargi läheduses elavad inimesed väidavad, et aerodünaamiline müra kostub selgelt 6-8km kaugusele (olenevalt tuule tugevusest). Tugevama tuulega on tuulepargist 6 km kaugusel müra tõsiselt häiriv. Oluline on märkida, et normatiivaktidega kehtestatud müra normväärtused ei tähenda mürahäiringu puudumist, nagu on selgelt sedastatud ka EP mürauuringute aruandes. Normväärtused kujutavad endast poliitilist kompromissi, mitte füsioloogiliselt põhjendatud täielikku häiringuvabadust. Normväärtusi ületav müra on vääramatult tervist kahjustav, normi piiresse jääv mürahäiring, kui see on kestev - samuti. Lisaks on erialakirjanduse kohaselt mürahäiringu objektiivne mõju korrelatsioonis ka keskkonna üldise mürafooniga, st mida vaiksem keskkond, seda intensiivsem mõju mistahes mürahäiringul, sh normväärtusi mitteületaval. nt Prantsusmaa arstide liit avaldanud, et laste magamistoas ei tohiks öine müra ületada 20 dB (!). Lisaks on teaduskirjanduse kohaselt tuulegeneraatorite tekitatud aerodünaamilise müra taluvuslävi inimestel oluliselt madalam, võrreldes mehaanilise müraga. Tulenevalt aerodünaamilise müra spetsiifikast - rütmilisus, impulssmüra, mille impulsside intervallid samas pidevalt muutuvad. Samuti on tänaseks teadus tuvastanud, et madalsageduslike ja infraheli komponente sisaldav müra võib mõjutada inimestel tervist ja heaolu oluliselt (sic!) suuremal määral, kui neid komponente mitte sisaldav heli. Vt nt siit: https://iopscience.iop.org/article/10.1088/1748-9326/6/3/035103/pdf https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0378595510003126?via%3Dihub https://docs.wind-watch.org/havas2011.pdf?fbclid=IwY2xjawJRZdVleHRuA2FlbQIxMQABHVFxJOWqRynrI_m6Ef1PCaoDh3wgXygpospKnbTW_8C5VKkQXQJW7Z5S-Q_aem_g6BagFQDp727BL5T_KMYtw

Seega, meie valla EP kohaselt saaks koguni 43 elamualal elavate vallaelanike elukeskkond olema ainuüksi suhteliselt tuulevaikse ilmaga reaalselt tervistkahjustav. Võttes lisaks arvesse müra taluvusläve suurt individuaalset varieeruvust , on mõistlik väita, et tegelik tuuleparkide tekitatavast erinevast mürast ohtlikult häiritud vallaelanike hulk saaks EP realiseerumisel olema kordi suurem.

2.4 Tuuleparkide negatiivne mõju inimeste tervisele, kui empiiriline fakt. Olgugi, et teadusmaailmas puudub üksmeel, millise konkreetse teguri toimega seletub rahvusvahelistes teadusuuringutes tuvastatud ja dokumenteeritud fakt - tuuleparkide läheduses elavatel inimestel tekkivad ühtset laadi terviseprobleemid - valitseb üksmeel, et sellised terviseprobleemid - nn tuugenisündroom - reaalselt eksisteeriv. Kõige kaasaegsemate hüpoteeside kohaselt peetakse sellise fenomeni põhjuseks tuuleparkidest lähtuvate erinevate häiringute kumulatiivset mõju, st nii mehaaniline, aerodünaamiline, kui madalsageduslik müra; visuaalne saaste - st varjutus, labade pidev vilkumine, öine valgussaaste, mis tuule korral lisaks elusolendite jaoks raskelt talutav "valguskarussell"; liigne domineerimine maastikul jms. Sealjuures on toodud nt välja, et isegi tuulikute ebaloomulik suurus võib tekitada inimestes ebamugavustunnet, ärevust ning isegi paanikahooge. Sama kehtib eluslooduse osas (sic!). Mistõttu on teaduskirjanduses, aga ka EL-i taastuvenergia suunisdokumentides ja keskkonnaameti koostatud tuuleparkide ruumilise planeerimise juhendis soovitus vältida tuuleparkide rajamist piirkonda, kus see on domineerivaks visuaalseks maastikuelemendiks,nt hajaasustusega maapiirkond ja loodusmaastik. (sic!)

Ka Kanada uuring, millele EP dokumentides on tuuleparkide tervisemõju olemasolu eitamisel tuginetud, kinnitab, et erinevate terviseprobleemide tekkimine/ilmnemine tuuleparkide läheduses elavatel inimestel on empiiriline fakt. Selles uuringus uuriti konkreetselt infraheli võimalikku kahjulikku mõju, ning leiti, et uuringu autorite käsutuses olnud tehnoloogia ning kasutatud uurimismeetodid ei võimaldanud seose olemasolu tuvastada. Samas märgiti ära, et see ei tähenda, et negatiivset tervisemõju tegelikkuses ei esine.

Samas on arvukalt uuringuid, mille raames tuuleparkide poolt emiteeritava infraheli kahjulik tervisemõju on suudetud tuvastada. Mõned näited leitavad siit: https://journals.lww.com/endi/fulltext/2021/06030/wind_turbines_and_adverse_health_effects__applying.1.aspx?fbclid=IwY2xjawJRZHtleHRuA2FlbQIxMQABHUfd30LVdoB71atEWobdwScRlHxI5txfCST_ylM8jULfhtA3x9bjK6apZw_aem_1PdTIlR7JcVo6cPA8X_Prw https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7721757/#CR9 Saksa arstide liidu erialane väljaanne: https://www.aerzteblatt.de/archiv/windenergieanlagen-und-infraschall-der-schall-den-man-nicht-hoert-d2cf3eec-deb8-41f6-a237-39d8528e20bd https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8642114/

Lisaks on infraheli osas on EP KHS aruandes märgitud, et kuna tegemist on inimkõrvale kuuldamatu madalsagedusliku heliga, ei saa see inimese tervist kahjustada. Siinkohal on vajalik selgitada, et teadusallikate väitel tajub inimene (nagu ka teised elusolendid) IH-d 3-l moel: osad inimesed, ent paljud loomad suudavad seda heli siiski ka kuulda; läbi vibrotaktiilse taju - sellisena "kuulevad" seda ka kurdid; läbi sisekõrva teatud mehhanismide. Muuhulgas on mitmed uuringud suutnud tuvastada mh IH kahjuliku tervisemõju. Vt nt siit: https://journals.lww.com/nohe/fulltext/2004/06230/effects_of_low_frequency_noise_up_to_100_hz.7.aspx?fbclid=IwY2xjawJRZZFleHRuA2FlbQIxMQABHQAUXsl9e_zP-1lW2j2TV3X2Ohv3_7U3AZ8gaxYrJXX2zgJ63y6emBCr2A_aem_57QSNXHPSrvn_b4dmih-ag https://www.aerzteblatt.de/archiv/windenergieanlagen-und-infraschall-der-schall-den-man-nicht-hoert-d2cf3eec-deb8-41f6-a237-39d8528e20bd (Saksamaa arstide liidu väljaanne.) https://iopscience.iop.org/article/10.1088/1748-9326/6/3/035103/meta https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4256253/ https://westminsterresearch.westminster.ac.uk/download/48d989044c72806ed0ad4e0907c3ca7accb01311215117b6226d46abcf0a949c/921008/Benton_2003.pdf

Infraheli seose teatud terviseprobleemidega suutsid Rootsi teadlased tuvastada juba 1984.a. https://vbn.aau.dk/ws/portalfiles/portal/227874625/1984_M_ller_LF_Journal.pdf

Rootsi uurimuses on selgelt sedastatud: „valitseb laialt levinud arvamus, et IH võib häirida inimese kehalisi funktsioone ja mõjutada sooritusvõimekust. Kõige sagedamini on nimetatud järgmisi mõjusid: vererõhu muutus, südame löögisageduse ja hingamiskiiruse muutused, tasakaaluhäired, stressihormoonide suurenenud tootmine, maohappe suurenenud sekretsioon, alanenud reaktsioonikiirus ja sooritusvõimekus“. Ühes uuringus mõjutati inimorganismist eemaldatud südant infraheli lainetega, mille tulemusel tekkisid suhteliselt kiirelt erinevad rakutasandil muutused südame kudedes, ning lõpptulemusena tekkis müokardiline shokk, st südame tegevus lakkas. Ühes teises uuringus mõjutati IH-ga laborihiiri. Selgus, et rakutasandil muundumised toimusid kõikides kudedes ja siseorganites, sh peaajus. Kõikide organite funktsioonid häirusid ning eksperiment lõppes katsealuste müokardilise infarktiga. Seega, toimib infraheli ka tema olemasolust mitteteadlikes elussüsteemides.

Infraheli tervist kahjustava mõju teemal on peetud aastakümneid rahvusvahelisi teaduskonverentse, mis annab lisapõhjuse oletada, et infraheli negatiivse reaalse mõju eitamine on küüniline ning ei ole teaduspõhine lähenemine. Oluline on ka asjaolu, et infraheli intensiivsus on ruumis püsiv, muutudes vaid 0.003 ühikut/100 km kohta, sealjuures ei summuta sellist heli objektid,mida see läbib, ning mõjuulatus on erinevate allikate väitel 10-30 km. Seega, tuulepargist lähtuvast negatiivsest tervisemõjust saab olema märksa suurem elanike hulk, kui vaid kuni 3 km kaugusel elavad inimesed (kellel on õigus taastuvenergia tasule tulenevalt keskkonnahäiringu talumisest).

Osad teadusuuringud seostavad tuuleparkide läheduses elavatel inimestel tekkivaid terviseprobleeme aga hoopis tuugenite töötamisel tekkivate elektromagnetväljadega. Vt siit: https://docs.wind-watch.org/havas2011.pdf?fbclid=IwY2xjawJRZdVleHRuA2FlbQIxMQABHVFxJOWqRynrI_m6Ef1PCaoDh3wgXygpospKnbTW_8C5VKkQXQJW7Z5S-Q_aem_g6BagFQDp727BL5T_KMYtw

Samuti ei muuda antud planeering meie valla elukeskkonda turvalisemaks ka selle mõiste otseses tähenduses. Saksamaal on tuuleparkide kasutusloa saamise eelduseks põhjalike arvutuste ja mudelite koostamine seoses tuuliku labadelt kukkuva ja lenduva jääga. Võttes arvesse meie kliimat, on ilmne, et 300m kõrgusel maapinnast valitseb suurel osal aastast jäiteoht ning tekib jäätumine. On ilmne, et 300m kõrguselt maapinnale kukkuv , eriti aga töötava tuuliku labadelt keskkonda lenduv jäämass omandab arvestatava purustusjõu ning võib lenduda kaugele. Mida tugevam tuule kiirus, seda suurem lendumistrajektoor. Selliselt lenduv jää võib tabada nii läheduses viibivaid, sh enda koduõuel, inimesi, kui nende vara. Samuti võib selline jää tabada mööda lendavaid linde v läheduses viibivaid metsloomi. Kindlasti ei muuda sellise reaalse ohuallika tekkimine meie valla elukeskkonda turvalisemaks.

Seega nähtub ülaltoodust selgelt, et EP on vastuolus PlanS §-s 8 sätestatud eluliselt oluliste ruumilise planeerimise põhiprintsiipidega. 3. Vastuolu EV Põhiseaduse ja säästva arengu seadusega. EV PS § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Säästva arengu seadus §3 lg 1: EV põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Lg 2: Omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust kitsendatakse, lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku rikkust.

On ilmne, et vaatlusalune EP nimetatud nõudeid ei täida. Tuuleparkide rajamine looduse keskele, elusloodusest rikastele rohevõrgustiku metsa-aladele, bioloogiliselt mitmekesiste looduslike rohumaade vahetusse lähedusse, seda kõike pöördumatult hävitades ja kahjustades, ei ole kuidagi rahvuslikku rikkust säästev.

4. Vastuolu keskkonna seadustiku üldosa seadusega (KeÜS), mille preambulas on loetletud seaduse eesmärgid, st seadusandja poolt prioriteesetena määratletud väärtuspõhimõtted ja suunised ühiselu korraldamisel. Seaduse eesmärk on tagada: 1) keskkonna, inimese tervise, heaolu ja vara ning kultuuripärandi kaitse; 2) säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; 3) loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; 4) keskkonna hea seisund; 5) keskkonnale kahju tekitamise vältimine.

Meie valla EP on vastuolus kõikide loetletud põhimõtetega.

5. EP-ga kavandatud tegevus kui ülekaalukas avalik huvi? Eesti tippteadlaskond on avaldanud, et käesoleval hetkel ei kujuta tuuleparkide rajamise planeeringud endast enam ülekaalukat avalikku huvi, vaid kitsa ringkonna ettevõtjate ärihuve. Nimelt, avaldas hiljuti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees A.Hamburg, et võttes arvesse juba olemasolevaid taastuvenergeetika tootmisvõimsusi ning planeeringud, millel on juba olemas võrguga liitumise load, on Eesti riigi mõistlikud ja tegelikud taastuvenergeetika eesmärgid juba saavutatud. Eelmise valitsuskoalitsiooni omaalgatuslik eesmärgiuuendus saavutada 2050-ndaks aastaks 100% taastuvenergial põhinev energeetikasüsteem, ei ole teadlaste hinnangul teaduspõhine ega realistlik ning on otseselt meie riigi energeetikajulgeolekut kahjustav. Taastuvenergia on juhitamatu ja ebastabiilne energialiik, mis ei võimalda tagada varustuskindlust ning -prognoositavust. Samuti kummutas energeetikanõukogu esimees poliitmüüdi nagu kaasuks taastuvenergia osakaalu suurenemisega elektrihinna odavnemine lõpptarbijale. Allikas: https://www.err.ee/1609593533/energeetikaeksperdid-lasevad-valitsusliidu-energiaplaani-soelapohjaks

Telesaates Mis värvi on majandus? selgitas TalTech´i energeetika valdkonna professor, et rahvusvahelise standardi kohaselt on optimaalseks energeetikajulgeolekut tagavaks skeemiks: 30-40% juhitamatut taastuvenergiat, 60-70% juhitavat energiatootmist. Eestis on võetud poliitiline suund tuumaenergeetika arendamisele lähitulevikus. Eestis moodustas kogu elektrienergia toodangust 2024.a. taastuvenergia juba 54%. Lisaks avaldas hiljuti EV peaminister K.Michal, et Eestis on taastuvenergeetika prioriteediks meretuuleparkide rajamine. Võttes arvesse Saaremaa lääneranniku lähedusse planeeritava 7500 MW koguvõimsusega meretuulepargi ettevalmistusfaasi pompöössust, on ilmne, et lubadus pargi valmimiseks 2029.aastaks, saab täidetud.Misjärel tekib Eestis tugev tuulenergia ületootmine. Rootsis ja Soomes on selline majandusseis viinud juba suurte tuuleparkide saneerimise ja null-alghinnaga müügini. 6. Ülaltoodule tuginedes leiame, et asuda meie valla elu- ja looduskeskkonda hävitama kitsa huvigrupi ettevõtjate ärihuvide realiseerimiseks on lubamatu ja vastutustundetu valla elanike ja valla tuleviku seisukohalt. Nagu väitis tuulemaa Taani majandusminister, kommenteerides nende riigis kehtestatud rikkalikke motivatsioonipakette tuulepargi läheduses elavatele inimestele: keegi ei soovi elada tuulepargi läheduses.

7. Soome teadlased teatasid avalikkusele, pärast tutvumist rahvusvaheliste uuringutega, millega on tuvastatud tuuleparkide drastiline, mitmetahuline, nii otsene, kui kaudne ja pöördumatu kahjulik mõju kogu elusloodusele - tuuleparkide rajamine looduskeskkonda on lubamatu. Tuulepargid tulevad rajada sinna, kus elavad need, kes neid vajavad, st linnade ja suuremate asumite lähedusse. Allikas: https://www.discoverwildlife.com/news/wildlife-avoids-wind-power-developments Sama rõhutavad kõik olemasolevad asjakohased teadusuuringud. 8. EP läbiviimise eesmärgiks on EP seletuskirja kohaselt tuvastada mh, kas meie vallas üldse leidub tuuleparkide rajamiseks sobivaid alasid. See eesmärk on tänaseks täidetud, mistõttu on EP lõpetamine igati õigustatud. Nagu nähtub EP raames läbi viidud uuringutest ja keskkonnamõjude hindamisest (mis keskendus küll valdavalt imperatiivses toonis valla üldplaneeringu - edaspidi ÜP - muutmise vajalikkuse rõhutamisele ) puuduvad meie vallas tuuleparkide rajamiseks sobilikud alad. Selgesõnaliselt on see kirjas alade 3, 4, 5, 6, 7A ja 7B osas - tuuleparkide rajamiseks ebasobivad alad, ent võttes arvesse järgmist, on ilmne, et mitte ükski eelvalikualadest ei ole kavandatud tegevuseks sobilik. 9. Planeeringu mõju looduskeskkonnale. 9.1 Kõik alad, v.a. 1, asuvad metsaaladel ja rohevõrgustikus. Üks ala väärtuslikul põllumaal. Kõik meie valla haritud põllumaad on väärtuslikud, olenemata ametlikust boniteedist, kuna on piiratud ressursiks. EP realiseerumise eelduseks on ulatuslik metsade raadamine, kuivendamine ja rohevõrgustiku fragmenteerimine. KHS aruandes on selgesõnaliselt kirjas, et planeeringu mõju rohealade ökosüsteemidele, sh taimestikule, saab olema oluline ja leevendusmeetmed (sisuliselt) puuduvad.

9.2 KeÜS § 5 kohaselt on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus keskkonnaoht. KeÜS § 10 kohaselt tuleb keskkonnaohtu vältida. Kk.ohtu tuleb taluda, kui üheaegselt on täidetud 3 tingimust : tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed.

Nagu ülaltoodust nähtub, puudub tuuleparkide rajamiseks käesolevaks hetkeks ülekaalukas avalik huvi ja tegelik vajadus. Nagu nähtub tuulenergeetika planeeringute kaardilt, ei ole Eestimaal tuuleparkide rajamiseks mõistlikud alternatiivid ammendatud - nt rannikualad, tööstuspargid, jäätmaad, kasutusest väljas tööstusalad, suuremate linnade lähiümbrus, saared (Saaremaal on kõigest 8 tuulikut; Hiiumaal mitte ühtegi), lisaks väheväärtuslikud loodusmaastikud, st alad, mis ei ole metsad, rohevõrgustik, sood ega rabad. Nagu nähtub selgelt EP dokumentatsioonist ja läbi viidud uuringutest ei ole meie valla EP tagajärjel tekkivaid olulisi keskkonnamõjusid, sh elusloodusele, reaalselt võimalik vähendada. Seega ei ole tekkiva keskkonnaohu/olulise keskkonnahäiringu talumiskohustuse tingimused antud juhul täidetud, mis tähendab, et sellise asukohavalikuga EP puhul tuleneb KeÜS §-st 10 häiringu vältimise kohustus. Ainus võimalus sellise kohustuse täitmiseks on EP-ga kavandatud tegevusest hoiduda, mille ainsaks võimaluseks on sellise sisu ja eelvalikualade valikuga EP menetlemine lõpetada. 9.3 Asjakohases EL õiguses ja erialakirjanduses, samuti keskkonnaameti (KA) koostatud rohevõrgustiku koostamise juhendis on läbivalt selgitatud, et rohevõrgustiku funktsioneerimise aluseks on selle sidusus, mistõttu tuleb hoiduda tegevustest, mis võiksid võrgustikku killustada. Rohevõrgustiku kõige olulisemaks elementideks on tema tugialad, kuhu on kavandatud enamus meie valla tuuleparkidest.

Küündimatu ja eksitav on seega KHS-is sedastatu, mille kohaselt uute teede rajamine (enamuses aladel nn vanad teed sootuks puuduvad, st ei ole ühtegi teed) ja tuulikute püstitamine küll fragmenteerib rohevõrgustikku, ent tuuliku asendite valikuga on võimalik seda mõju minimeerida. Kui inimtegevusest peaaegu puutumata aladele asutakse rajama asfalteeritud teedevõrgustikku, ca 1.4-1.5 ha suuruseid tsementeeritud platse, ning rajama kuivenduskraave, on välistatud, et sellise tegevuse tagajärjel tekkivat maastiku killustamist oleks võimalik minimeerida looduskeskkonna jaoks talutavaks, st määrani, mis aitaks säilitada rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise ehk oma loodusliku eesmärgi täitmise. Samas on EP dokumentatsioonis selgesõnaline nending, et planeeringu mõju alade ökosüsteemidele saab olema ulatuslik ja oluline, ning leevendusmeetmed puuduvad. Lisaks on nii EL asjakohastest õigusaktides, kui EL bioloogilise mitmekesisuse strateegiadokumendis, ka hiljuti jõustunud Rohemääruses, ning erialakirjanduses läbivalt toonitatud, et võrdväärse tähtsusega on kõikide tasandite rohevõrgustikud, st muuhulgas lokaalsed. Mistõttu on küündimatu EP dokumentatsioonis sedastatu, et olgugi, et planeeringu mõju meie valla rohevõrgustikule, sh tugialadele (tegemist on rohevõrgustiku sammastega!) saab olema ulatuslik ja oluline, ei ole see tõsiseks probleemiks, kuna tegemist on kohaliku tähtsusega rohealadega. 9.4 On tragikoomiline, ebamõistlik, vastutustundetu ja vastuolus nii EV Põhiseaduse, kui säästva arengu seaduse ja EL õigusega asuda nn roheenergia arendamiseks metsi raadama, märgalasid kuivendama (Parika raba ja eelvalikuala 6), rohevõrgustikku killustama . On ilmne, et sellise tegevusega muudetakse eelvalikualad tööstusmaastikuks. Taastuvenergia ei ole asi iseeneses, vaid kõigest üks paljudest rakendusmeetmetest Euroopa Komisjoni algatatud Roheleppe (European Green Deal) formaadis kokku lepitud kliimapoliitika elluviimise meetmete paketis. Roheleppe eesmärgiks on „kaitsta, säilitada ja suurendada (liidu) looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu." Lisaks on nii Roheleppes, kui Rohemääruses ja ka siseriiklikus KeÜS-is toonitatud EL-i aluslepingutes fikseeritud keskkonna kõrge kaitstuse tagamise kohustust. Tegemist on EL õiguse fundamentaalse tähtsusega põhimõttega, millega EL institutsioonid ja liikmesriigid peavad arvestama kõikide poliitikate väljatöötamisel ja elluviimisel. Lisaks ei ole tuuleenergeetika ainus taastuvenergia liik. Küll aga kõige keskkonnavaenulikum (allikas: teaduskirjandus).

Erinevates õigusaktides, poliitika suunistes ja strateegiadokumentides rõhutavad ELi erinevad institutsioonid ja töögrupid, et EL on määratlenud oma põhieesmärgina ambitsioonika looduskeskkonna kaitse. Prioriteediks on looduskeskkonna säilitamine ja taastamine. Kuna loodusel on täita võtmeroll nii süsiniku sidumisel, õhutemperatuuri ja -niiskuse reguleerimisel, kui maapinna erosiooni kontrollis, st kliimasoojenemise mõjude leevendamisel ja ideaalis pidurdamisel ja tagasipööramisel. Samas on EL looduskeskkonnast 80% halvas või väga halvas seisus. SäAS §-s 2 on samuti sätestatud looduskeskkonna olulise kahjustamise keeld ja loodusliku mitmekesisuse säilitamise kohustus.

9.5 Hiljuti jõustunud EK rohemäärus on looduskeskkonna, sh eluslooduse säilitamise ja taastamise eesmärgid muutnud kõikidele liikmesriikidele otsekohalduvalt kohustuslikuks. Määruses on lisaks rõhutatud, et säilitamise ja taastamise nõue hõlmab kõiki looduslikke biotoope (mets, looduslikud rohumaad, märgalad jne) ning kõiki eluslooduse liike, mitte ainult Natura 2000 alasid ja kaitsealuseid liike. 9.6 Viljandi valla arengustrateegia kohaselt on meie valla rohealadest kõigest 15% heas seisundis. Mistõttu tundub eriti ebamõistlik asuda nende alade seisundit sellistel asjaoludel - teatud huvigrupi ärihuvide realiseerimiseks - veelgi enam kahjustama. Võttes arvesse, et kavandatava planeeringu realiseerumisel meie valla ökosüsteemile tekkiv kahju on ulatuslik ning pöördumatu iseloomuga.

9.7 Nii EL Rohelepe, kui selle alusel antud poliitilised ja strateegilised suunisdokumendid, kui nn kliimadirektiiv rõhutavad, et EL-i eesmärgiks on saavutada inimese tervist edendav bioloogiliselt mitmekesise ja elurikka looduskeskkonna säilitamine ja taastamine ning et taastuvenergia arendamine ei tohi toimuda looduskeskkonna hävitamise hinnaga. Samad põhimõtted tulenevad ka meie siseriiklikest normatiivaktidest - KeÜS ja SäAS-st. Eriliselt on Roheleppes rõhutatud "deforestation´i" (metsade raiumine) peatamise ja lõpetamise kohustust. Nn raadamisdirektiiviga on kehtestatud selgesõnaline metsade raadamise keeld. Märkus: 1ha kasvavat metsa seob 10-30 tonni CO2 aastas. Mistõttu on eriti küüniline ja küündimatu asuda arendama kliimasoojenemise tõkestamiseks vajalikku süsinikuneutraalset energeetikat metsade raadamisega.

9.8 Siinkohal on oluline märkida, et Eestis on üldteadaolevalt juba aastaid väga tõsiseks probleemiks metsade intensiivne üleraie, mistõttu ähvardavad meie riiki hiiglaslikud EL-i trahvid. Hiljutise meediauudise kohaselt üks nendest trahvidest on juba realiseerunud - tulenevalt mõõdutundetust metsade üleraie jätkumisest, määrati Eesti riigile kohustus osta mitme miljoni väärtuses saastekvoote. Ka selle teabe valguses on mõjuv põhjus määratleda rohenergia rajamist rohealade metsade (lisa)raiumise hinnaga ebamõistlikuks ja vastutustundetuks. 9.9 EV Põhiseadus sätestab: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Antud põhimõtet kordavad KeÜS ja SäAS. Viimases on lisaks sätestatud nõue, et ..ettevõtlusega tegelemise vabadust kitsendatakse, lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku rikkust.

9.10 Taastuvenergia direktiivis on selgesõnaliselt sätestatud, et taastuvenergeetika projektide puhul tuleb asukohavalikusse suhtuda väga suure vastutustundega, vältida (loodus)keskkonna kahjustamist ning eelistada tuleb väheväärtuslikke, inimtegevusega juba ümberkujundatud alasid - jäätmaad, suletud prügilad, kasutusest välja langenud tööstusalad/kaevandused, tööstupargid ja nende lähedus. Lisaks on direktiivis viidatud EL aluslepingutega kokku lepitud keskkonna kõrge kaitstuse tagamise kohustusele. EL Roheleppe strateegiadokumentides on samuti rõhutatud, et tuuleparkide rajamisel tuleb lähtuda keskkonna kõrge kaitstuse tagamise ja selle tuumaks olevast ettevaatusprintsiibist ning "ära kahjusta (loodus)keskkonda) põhimõttest. Vältides looduskeskkonda kahjustavaid/hävitavaid tegevusi. 9.11 Seega oleks valla tuulenergeetika EP elluviimine vastuolus kõikide asjakohaste õigusaktide ning strateegiliste eesmärkidega.

10. EP kahjulik mõju elusloodusele. Mets ei ole ainult puud ja taimestik. Vaid ka elusloodus.

10.1 EP KHS-i raames toimus eelvalikualade fauna uurimine pinnapealselt - keskenduti vaid nahkhiirtele ja kaitsealustele linnuliikidele. EL Roheleppes, EL Rohemääruses ning EL bioloogilise mitmekesisuse strateegias 2030.aastani, EL keskkonnamõjude hindamise direktiivis ning ka KA planeerimisjuhendites on toonitatud, et olulise keskkonnamõjuga tegevuste puhul tuleb eelnevalt viia läbi põhjalikud uuringud kõikide piirkonnas elutsevate/pesitsevate jne liikide osas, mitte piirdudes vaid kaitsealuste (st juba ohustatud) liikidega.

EL Linnudirektiiv, mis on EL elurikkuse nurgakiviks, sätestab, et EL-i üheks olulisimaks prioriteediks on biol.mitmekesisuse säilitamine ja taastamine. Linnustiku kaitse on sedavõrd oluline, kuna vaatamata sellele, et EL-is elab ca 500 linnuliiki, on üle 1/3 neist ohustatud või halvas seisundis. Kõige oluisemateks põhjusteks/ohuteguriteks: elupaikade kadu ja seisundi halvenemine, sh elupaikade üha suurenev fragmenteerumine, suurenev keskkonnasaaste. Direktiivi kaitseala hõlmab kõiki looduslikke linnuliike, st mitte ainult juba kaitsealuseid, ning nende olulisi elupaiku. Eesmärgiks on mitte ainult pidurdada linnustiku liikide arvukuse vähenemist ja kadu, vaid võimaldada liikide seisundi taastumine ja jätkusuutlikkus pikas perspektiivis. Direktiivi eesmärkide saavutamiseks peavad LR-d võtma kasutusele mistahes meetmed, mis aitavad tagada linnupopulatsioonide säilitamise või taastamise. 10.2 Kõikides eelvalikualade metsaaladel elutseb arvukalt erinevaid metsalindude liike, sh kakulised (Kärstna, Vooru, Roosilla, Unametsa, Parika raba ja Võrtsjärve ümbritsevad metsa-alad). Eelvalikualadega piirnevatel looduslikel rohumaadel elutseb samuti liigirikkus - sookured, põldpüüd, toonekured, piiritajad, põldlõokesed, rände ajal hanelised jt. 10.3 Metsalindude kaitse tagamise motiivil asus keskkonnaamet tuuleparkide planeerimise juhendis seisukohale, et kuna Eesti Ornitoloogiaühingu põhjalik uuring tuvastas, et 68% Eestis elutsevatest metsalindude liikidest on arvukus stabiilses ja suures osas kriitilises langustrendis, peab metsa tuuleparkide rajamine olema keelatud. Seega, võib lugeda, et tegemist on Eesti riigi ametliku seisukohaga. Sama seisukohta väljendasid ka märtsikuises telesaates Osoon esinenud ornitoloogiaühingu esindaja ja zooloog T.Maran - tuulepargid tuleb rajada sinna, kus elavad need, kes neid vajavad, st inimasustuste lähedusse. Samasugust seisukohta on väljendatud kõikides teadusuuringutes, millega on uuritud tuuleparkide mõju elusloodusele. 10.4 Imetajad, sõralised jt. Tuuleparkide mõju teistele liikidele - imetajad, sõralised, närilised, roomajad, kahepaiksed - on uuritud vähe. Ent olemasolevad uuringud annavad põhjendatud aluse väita, et mõju on olemas , see on kahjulik ja ulatuslik. Keskkonnaamet on sedastanud, et teadusuuringuid tuuleparkide mõjust imetajatele on tänaseks veel vähe, ent on alus oletada, et pelglikumad ja eraklikuma eluviisiga loomadele, nt hundid, karud, ilvesed - kes elutsevad ka Viljandi valla metsades - on tuuleparkide negatiivne mõju olemas ja see on suure tõenäosusega oluline. Alljärgnevalt mõned näited olemasolevatest teadusuuringutest. Poola hirvlaste uuringuga sedastati, et 80m kõrgused tuulepargid tuleb rajada minimaalselt (sic!) 8 km kaugusele aladest, kus elutsevad hirvlased. Kuna tegemist on väga tundliku metsloomaliigiga. Selgus, et hirvlased eelistasid valikuvõimaluse olemasolul huntidega asustatud piirkondi tuuleparkide lähedusele. Samuti oli tuuleparkide läheduses elavate hirvlaste stressihormoonide tase (väljaheidetes) kriitiliselt kõrge, kõikide uuritud indiviidide puhul. Tuuleparkidest isegi 18 km kaugusel elavate hirvlaste reproduktiivsus vähenes olulisel määral, samas surnult sündide hulk kasvas olulisel määral. Tuuleparkide olulise kahjuliku mõju hirvlastele on tuvastanud ka Rootsi, Norra ja Soome vastavad uuringud.

USA uuringus tuvastati, et tuuleparkide (80m kõrgused mastid) läheduses - kuni 10 km - elutsevate maapinnal elavate oravate (kohalik liik) ja pisinäriliste stressihormoonide tase oli kriitiliselt kõrge (ca 240 korda normist kõrgem) veel ka 8a pärast tuulepargi tööle hakkamist. Esines tavatut kannibalismi, vähenes sigivus, sündinud pesakonnad olid tavatult väikesearvulised ja järglaste suremus - nii surnult sünnid, kui vahetult pärast sündi - tavatult suur.

Iirimaal vähenes rannikualal elavate rüüude (linnuliik) pärast rannikule püstitatud väikest tuuleparki (tuulikud 80m kõrgused, arv alla 10) järgmisel aastal 76% võrra.

UKs põhjustas meretuulepark (kõrgus ja tuulikute arv ei olnud märgitud) rannikul poegimas olnud hallhüljeste massilised abordid, kõik surnult sünnid.

Norras on tänaseks suletud juba 151 tuuleparki, valdavalt just elusloodusele (ent ka inimestele) avaldunud kahjulike mõjutuste tõttu. Soomes suleti eelmisel aastal üks suurim tuulepark elusloodusele põhjustatud kahju tagajärjel. Saksamaal töötavad enamus tuuleparkides kõigest 20-25% tootmisvõimsusega suuresti just tulenevalt keskkonnakaitseliste kohtuasjade tagajärjel. 10.5 Tuuleparkide mõju linnustikule ja nahkhiirtele on suhteliselt palju uuritud. Kokkuvõtlikult - tuuleparkide mõju neile on drastiline, ulatuslik, mitmekülgne (mitte ainult kokkupõrkeoht ja elupaiga kadu) ning pöördumatu. Leevendusmeetmed puuduvad, kuna kahjulikku mõju evivad kõik tuulegeneraatoritega seotud aspektid - sh visuaalia (kõrgus on eluslooduse jaoks hirmutav), varjutus (töötavad labad - sama), vibratsioon, müra, madalsageduslikud helid ja infraheli, mehaaniline ja aerodünaamiline müra.

Oluline on märkida, et kõik senised uuringud on läbi viidud 50-80m mastikõrgusega, ning max 2 MW võimsusega tuuleparkides. Leitud on, et 5 km ulatuses sellistest tuuleparkidest tekib eluslooduse nn vältimistsoon (loe: elusloodus lahkub), ent linnustikule kahjulik mõju ulatub vähemalt 10 km kaugusele (kaugemale pole uurimistega jõutud). Muuhulgas on leitud, et senised teadusleiud , nt tuulikutega kokkupõrke tagajärjel hukkunud lindude ja nahkhiirte arv, on tugevasti alahinnatud, kuna valdavalt on uuritud vahetult tuuleparkidesse jäävaid alasid. Ent nt barotraumaga linnud võivad lennata veel mitme kilomeetri kaugusele enne südametegevuse seiskumist. Meie valda kavandatud tuulikud on ülalmainitust 3-4 korda kõrgemad ja ca 3.5 korda võimsamad, mistõttu on ilmne, et nendest lähtuv kahjulik mõju elusloodusele on 3-4x ulatuslikum (st 15-40km). Seega, põhimõtteliselt saaks EP realiseerumisel olema tuuleparkidest lähtuvast kahjulikust mõjust hõlmatud kogu Võrtsjärve ümbruse loodusmaastikus elutsevad eluslooduse liigid,sh Võrtsjärve linnuhoiualal elutsevad, pesitsevad, toituvad linnuliigid.

10.6 Lisaks on ülaltoodule tuginedes ilmne, et Parika linnuhoiuala lähedusse kavandatava ala osas välja pakutud nn leevendusmeetmed ( nt 800m puhvertsoon) on ebaadekvaatsed, kuna lähtuvad standarditest, mis on rajatud 50-80m kõrguste tuuleparkide mõju uurinud teadusuuringutele. Võttes arvesse EP-ga kavandatud tuulikute kõrgust, tuleks leevendusmeetmete ulatust suurendada min 3-4 korda, st puhvertsooni suurus peaks olema vähemalt 2400-3200 m. Samas võttes arvesse teadusuuringuid, mis väidavad, et tuuleparkide mõjuulatus linnuliikidele ulatub teatud liikide osas vähemalt 10 km-ni, tuleks arvestada ka selle teadusfaktiga.

Lisaks tundub mõistlik ja põhjendatud väita, et rahvusvahelise linnuhoiuala vahetusse lähedusse (290m kõrguse) tuulepargi rajamine on sisuliselt keskkonnaalase kuriteo kavandamine.

10.7 Teadlased on lisaks jõudnud järeldusele, et kuna kahjulik mõju (linnuliikidele) avaldub muutumatu intensiivsusega veel ka kuni 8a pärast tuuleparkide tööle hakkamist (pikemas ajamõõtmes ei ole uuritud), tähendab see, et elusloodusel puuduvad evolutsioonilised mehhanismid tuulegeneraatorite kahjuliku mõjuga toimetulekuks. Mistõttu on vastutustundetu rajada tuuleparke looduskeskkonda.

10.8 Nahkhiirte osas EP dokumendites välja pakutud nn leevendusmeede ei ole samuti adekvaatne, kuna teaduskirjanduse kohaselt võimaldab tuugenite töö seiskamine ööseks ja käivitamiskiiruse lülitamine 5 m/s tuulekiirusele, minimeerida vaid max 50% nahkhiirte hukkumistest. Põhimõtteliselt sama on väidetud ka EP nahkhiirte alases uurimuses.

Lisaks tuleb märkida, et kui 300m kõrgusel on tuule kiirus 5 m/s, on maapinnal, st nahkhiirte lendamiskõrgusel, kas tuulevaikus või kindlasti väiksem tuulekiirus, mistõttu nahkhiirte aktiivsus tavapärane. 11. Tuugenite põhjustatav lokaalne kliimasoojenemine. Uuema aja teadusuuringute fookus. Seniste teadusteadmiste pinnalt võivad sellised lokaalsed kliimasoojenemised evida kuni 30km raadiust mõjuulatust. Ka siinkohal tuleb mainida, et 200m mastikõrgusega tuuleparkide tekitatavaid kliimamõjusid seni uuritud ei ole - senised uuringud on piirdunud max 100m kõrguste tuulikutega. Mistõttu on alus väita, et põhimõtteliselt on võimalik, et 290m kõrguste tuuleparkide tekitatava kliimamuutuse ulatus võib olla kuni 60km. Olukorras, kui sellisel distantsil asub mitu tuuleparki, saab mõju olema kumulatiivne, st veelgi tõsisem. Kliimamuutuste olemus: väheneb tuul ja õhuniiskus, tõuseb (õhtul-öösel) õhutemperatuur. Esimene kodumaine kinnitav näide on juba olemas - vt Purtse tuulepargi kohtuasi. Ühes uuringus leiti, et Mongoolias tekkisid suure tuulepargi ümbruses mõne aasta möödudes ajaloo karmimad põuaperioodid. Samas oli see ainus sellise kliimatrendiga piirkond kogu riigis, mistõttu oli põhjendatud alus oletada, et sellise fenomeni põhjustajaks on hiigeltuulepark.

12. Lisaks eelpooltoodule lähtub tuuleparkidest kahjulik keskkonnamõju veel ka tuulikute labadelt lenduva mikroplasti-saaste tagajärjel. Konkreetsete lenduvate osakeste koguse osas on erinevaid teaduslikke seisukohti, ent kõige konservatiivsemate uuringute kohaselt min 50 gr/laba/aastas. Seega, 1 tuugen=150gr looduskeskkonda lenduvat mikroplasti; 10 tuugenit = 1,5 kg; 20 tuugenit = 3 kg mikroplasti aastas, 10a jooksul 30 kg. On ilmne, et 290m kõrguselt lendub antud osakesi väga kaugele. Ühes Saksmaal läbi viidud uuringus leiti, et 100m tuulikust lendus mikroplasti osakesi tugevama tuulega ca 3 km kaugusele. Mida suurem tuulekiirus, seda suurem lendumisraadius. Võttes arvesse, et osade teadusuuringute kohaselt on lenduvate osakeste hulk kordades suurem, on põhjust ka antud aspekti tõsiselt suhtuda. Tundub ebamõistlik ja lubamatu asuda maapiirkonna loodus- ja elukeskkonda mikroplastiga saastama ainuüksi põhjusel, et võimaldada kitsa huvigrupi ärihuvide realiseerumist. Klassikaline võrdlus autorehvide poolt emiteerivate mikroplastiosakeste kogusega (mis on kordades suurem) maapiirkonnas ei ole asjakohane, kuna kõik meie valda planeeritud tuulepargid on kavandatud hajaasustusse metsaaladele, st aladele, kuhu autosid satub haruharva. Samas on meie valla arengustrateegiaga rõhutatud meie valla tugevusena ja tulevikugarandina just puhast loodust (ja elurikkust). Mistõttu on ilmne, et EP-ga kavandatav tegevus ei ole kooskõlas meie valla arengustrateegiaga ka antud põhjusel.

13. EP vastuolu kehtivate valla üldplaneeringute (ÜP) ja uue, kooskõlastamisringil oleva ÜP-ga. ÜP muutmine ei ole KOV-i suvaotsus, vaid saab toimuda vaid juhul, kui on täidetud PlanS-s sätestatud eeldused. Meie hinnangul need eeldused antud EP puhul täidetud ei ole, mistõttu puudub alus ÜP-de muutmiseks. 13.1 Arrongante on EP dokumentatsioonis korduvalt välja toodud seisukoht, mille kohaselt on kehtiva ÜP muutmine vältimatu mh põhjusel, et vastasel juhul oleks ebaproportsionaalselt suured piirangud meie valda tuuleparkide rajamisele ka tulevikus.

Tuulepargid ei ole asi iseeneses, vaid kõigest üks võimalus nn kliimaneutraalse energeetika eesmärkide saavutamiseks. Tulenevalt asjakohastest normatiivaktidest (vt eespool), on ilmne, et tuuleparkide rajamiseks kõik maa-alad ilmselgelt ei sobigi, st tuuleparke ei olegi mõistlik ega võimalik ega lubatud rajada igale poole. Kõige vähem väärtuslikesse loodusmaastikesse ning eriti loodusmetsa.

Taanis, mis on EPst huvitatud isikute etalonriigiks, on tegeletud tuuleenergeetika arendamisega juba al. 1970ndatest, ent tänase seisuga ei ole mitte ühtegi tuuleparki koguni 21 omavalitsuses (sic!). Saksamaa - teine etalonriik - tegeleb aktiivselt tuuleenergeetika arendamisega al. 1990ndatest, ent tänaseni on keskmaa ning lõunapoolsed liidumaad tuulepargivabad.

Lisaks on ilmne, et tuuleparke ei olegi mõistlik ega vajalik püstitada mõõdutundetul hulgal. Eriti mitte looduse ning maapiirkondades elu hävitamise hinnaga. Nagu ülalt nähtus, on tänase seisuga juba Eesti tuuleenergia tootmisvõimsuse vajadused saavutatud. Võttes lisaks arvesse, et EL taastuvenergia direktiiviga on seatud eesmärgiks mh uute energiasäästlike tehnoloogiate välja töötamine ja energiatarbimise vähendamine- viimane eesmärk on kirjas mh Eesti kliimastrateegias - ning asjaolu, et statistikaameti väitel on Eesti elektritarbimine püsinud viimased 20a stabiilsena, tundub mõistlik oletada, et tulevikus ei tekigi reaalset ja põhjendatud vajadust tuulenergeetika edasiseks arendamiseks. Taani näide. Alates 1980.a. on SKP kasvanud 78%, ent elektritarbimine on jäänud samaks. Seega, meie hinnangul oleks ebaproportsionaalne ja mitte põhjendatud asuda meie valla keskkonnahoidlikke üldplaneeringuid- nii kehtivaid, kui kooskõlastusringil olevat valla uut ÜPd- muutma, võimaldamaks tuuleparkide rajamist meie valla metsadesse ja rohealadele, et teatud valdkonna ettevõtjatele jääks avatuks võimalus oma ärihuvide realiseerimiseks.

11.2 ÜP muutmist võimaldavad seaduses sätestatud tingimused ei ole täidetud. PlanS 95 lg 8 (2 prim) kohaselt on põhjendatud juhul võimalik tuuleparkide EP raames teha ettepanek kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu muutmiseks. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on põhjendatud juhul, kui: - ÜP kehtestamise järgselt on muutunud või kehtestatud õigusaktid või - kui on ilmnenud uued faktilised asjaolud, mis ÜP kehtestamise ajal välistasid tuuleparkide rajamise võimalikkuse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil või selle osal.

Antud tingimused ei ole meie valla EP ja kehtivate ÜP-de ega ka uue ÜP puhul täidetud. Pigem vastupidi, nii normatiivsete muudatuste, kui uute ilmnenud faktide pinnalt on ilmnenud, et puudub õiguslik alus ÜP muutmiseks.

18.08.2024 jõustus EL Rohemäärus, mis kohustab kõiki liikmesriike asuma looduskeskkonna säilitamisele ja taastamisele. 2019.a. võeti vastu Rohelepe, millega pandi liikmesriikidele selgesõnaline kohustus metsade raiumise olulisel määral vähendamiseks, ning kohustus asuda metsade ja kõikide looduslikult väärtuslike biotoopide, ning elurikkuse ja biol.mitmekesisuse säilitamisele ja taastamisele.

Samuti on Roheleppes selgesõnaline suunis, et taastuvenergeetika arendamine ei tohi toimuda looduskeskkonna kahjustamise, veel vähem hävitamise teel, st kohustus hoiduda looduskeskkonna kahjustamisest.

Seega, võrreldes ajaga, mil meie valla kehtivad ÜP-d kehtestati ja uus ÜP koostati, on õiguslik olukord muutunud väga tugevalt looduskeskkonna kõrgetasemelise kaitse eesmärgi reaalse saavutamise suunas. Eesmärk, mida kõnealused ÜP-d aitavad täita.

Muudatused faktilistes asjaoludes. Olgugi, et kehtivate ÜP-de loomise ajal ei olnud võimalik ette näha tuuleparkide rajamise vajaduse teket, ei tulene kõnealustest ÜP-dest otsest tuuleparkide rajamise keeldu või võimatust. ÜP-dega on vaid välistatud selline tegevus metsa- ja rohevõrgustiku aladel.

Ent need alad ei olegi tuuleparkide rajamiseks sobilikud, on tänaseks tuvastatud kõikide asjakohaste teadusuuringutega, mh tuleneb selline välistus ka juba nim. ÜP-de kehtestamise ajal kehtinud SäAS-st ja EV Põhiseadusest.

Lisaks ei tulene ühestki õigusaktist tänase seisuga KOV-idele kohustust võimaldada oma haldusterritooriumil sedavõrd olulise keskkonnamõjuga tegevust nagu tuuleparkide rajamine. Seadusandja, jättes tuuleparkide rajamise KOV tasandi otsustada, on respekteerinud KOVide ulatuslikku planeerimisautonoomiat ning lähtunud põhimõttest, et tuuleparke ei peagi olema võimalik igasse KOV üksusse rajada. Vastasel juhul oleks antud tegevusvaldkond lahendatud riikliku eriplaneeringu formaadis.

Võttes lisaks arvesse eelpooltoodud, st et käesolevaks hetkeks puudub vältimatu vajadus rajada uusi tuuleparke, kuna teaduslikult ja majanduslikult põhjendatud riiklikud taastuvenergeetika tootmise eesmärgid on juba saavutatud, puudub igasugune mõistlik ja põhjendatud alus asuda valla kehtivaid, või uut ÜP-d muutma antud EP-le sobilikuks.

Eelnevale tuginedes soovime, et EP menetlus lõpetataks täies ulatuses. Tuuleparkide rajamiseks puudub täna reaalne riiklik vajadus , EP on vastuolus kõikide oluliste normatiivaktide, valla kehtivate ning uue üldplaneeringuga, ning tuuleparkide rajamine metsaaladele ja rohevõrgustikku ei ole eetiline.