Idee sisu
Tervishoius kehtib meil solidaarsuse põhimõte – kõik töötajad maksavad oma töötasust 13 % Haigekassasse ja selle raha eest ravitakse neid, kes tõesti ravi vajavad. Eks leidub ka neid õnnelikke (ja loodetavasti tulevikus üha rohkem), kes läbivad kogu elukaare nii, et nad kasutavad Haigekassa toetust minimaalselt – nad on lihtsalt nii terved või kasutavad erameditsiini abi. Samasugust põhimõtet peaks kasutama ka pensionisüsteemis – kõik töötajad maksavad solidaarselt sotsiaalmaksu ja see summa kulutataks pensionimaksmiseks ainult neile, kes seda tõepoolest vajavad. Sõltuvalt tulu suurusest määratakse või ei määrata toetust-taotlevale kodanikule pension. Praeguse elatustaseme puhul võiks näiteks kehtida sellised kriteeriumid, et igakuiselt 500-st eurost väiksema sissetulekuga kodanik saaks täispensioni, aga sellest suurema sissetuleku puhul hakkaks pension vähenema ja 1500 eurose sissetulekuga kodanikule pensioni ei makstaks. Taolise põhimõtte puhul väheneks oluliselt pensionideks väljamakstav summa. Selle arvel võiks tõsta minimaalseid toetusi (rahvapension on ikka häbiväärselt väike), aga võib-olla veel olulisem on see, et siis avaneb ka võimalus vähendada sotsiaalmaksu.
MÕJUHINNANG
Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?Vähendada pensionikindlustuse kulusid ja/või sotsiaalmaksu.
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Pensionikindlustuse seadus, kogumispensionite seadus, sotsiaalmaksuseadus.
Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Põhimõtteliselt võib selline lahendus Eesti süsteemi sobida. Seni ei ole Eestis pensionit vähendatud või selle maksmisest loobutud, kui inimesel on muu töine sissetulek. See on olnud väga põhimõtteline poliitiline otsus, mida toetanud kõik valitsused, sest
- siiani on pension inimese väljateenitud õigus;
- vananevas ühiskonnas on iga töökäsi vajalik ja vanemaealiste teadmised ja kogemused väärtuslikud;
- puudub soov tõrjuda kedagi eemale tööturult, kui inimesel on jõudu ja tervist töötamist jätkata;
- töötamise korral makstakse inimese töötasult sotsiaalmaksu ja panustatakse seeläbi pensioni- ja ravikindlustusse.
Kui vähendada pensione seetõttu, et inimesel on soov ja võimalus kõrge palgaga töötada, võib kaduda tema motivatsioon kõrge palgaga töötada ja seeläbi jääb riigil sotsiaalmaksu tulu saamata.
Lisaks on Vabariigi Valitsus kehtestanud kõikidele üksi elavatele pensionäridele, kelle pension on alla 470 euro kuus, toetuse.
Sarnast põhimõtet rakendatakse praegu töövõimetoetuse puhul. Kui varem ei olnud töövõimetuspensioni saamine seotud samal ajal teenitud tuluga, siis töövõimetustoetus on. Kuid töövõimetoetuse saamisega kaasneb ka aktiivsuskohustus.
Kui ettepanek sobitub sotsiaalkindlustuskoodeksi tingimustega, siis peaks see Eesti süsteemi sobima.
Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Kuigi pensionikindlustus solidaarsuse mõttes säiliks, kaoks seos panuse ja pensioni suuruse vahel ning ainuke maksmise kriteerium oleks abivajadus. Arvestades Eesti hästi arenenud IT-süsteeme ei ole abivajaduse kindlakstegemine küll kuigi keerukas.
Eesti pole pensioni saamist töötamise ajal seni piiranud ja see on taganud Eestis vanemaealiste hõive väga kõrge taseme. Võib arvata, et olukorras, kus on võimalik valida pensioni saamise või muu tulu teenimise vahel, valivad paljud pensioni. Sellisel juhul hakkab vanemaealiste hõive vähenema. See aga vähendab ka vanemaealiste toimetulekut.
Ebaselge on, kui suurt kokkuhoidu selline süsteem annaks. See sõltub sellest, kui palju on pensionäre, kes saavad üle 500 € ja üle 1500 €. Kui pension ei sõltu eelnevast panusest, ei pruugi inimesed olla motiveeritud töötama (ei tööealisena ega pensioniealisena), samuti võib suureneda sissetulekute varjamine (kuna sellest ei sõltu enam pensioni suurus ja ravikindlustust saab juba miinimumtasult). Selle asemel võivad inimesed hakata säästma ise ainult endale või kulutama kohe.
Kas on olemas rahvusvahelisi analooge? Mida neist on teada?
Osades riikides ei ole võimalik saada pensioni, kui inimene samal ajal töötab. Riigid on vanemaealiste hõive suurendamise nimel sellest tasapisi loobumas.
Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Pensionikindlustuse kulude kasvu piiramiseks saab tõsta riiklikku vanaduspensioniiga ja rakendada automaatseid kohandamismehhanisme, mida on valitsus oma tegevusprogrammis planeerinud.
Eksperdid: Liisi Uder, Kristi Ploom, Agne Nettan-Sepp
Idee ei leidnud teemaseminaril heakskiitu
Vajaduspõhine pension ei täida uue eakuse rahvakogu eesmärke, sest ei motiveeri inimesi töötama. Esiteks kuna eakapõlve sissetulek ei sõltu enam varasemast panusest. Teiseks aga kui vajaduspõhist pensioni makstakse vaid neile, kelle varanduslik seis ja/või sissetulekud ei ole piisavad, ei motiveeri see vanaduspensionieas tööl käima. Seetõttu ei leidnud idee teemaseminaril poolehoidu.
elame selleks, et töötada.
Täna ei maksta ennetähtaegset või rahvapensioni töötamise korral. Elatusrahade seaduses mingil ajal maksti töötamise korral pool pensioni. Väljateenitud aastate pensioni maksmist on piiratud erialal töötamise jätkamise korral. Siiski, kas idee kohaselt soovitakse suurendada madalaid pensione või vähendada sotsiaalmaksu?