Tuuleenergia on Eestile kasulik mitmel moel:
- See aitab meil saavutada energiasõltumatust.
- See on keskkonnasõbralik ja puhas energiaallikas.
- See aitab meil vähendada energiakulusid pikas perspektiivis.
- See aitab meil elada tervislikumas ja puhtamas keskkonnas.
Probleem on väga lihtne. Inimesed käivad ja hääletavad tuuleparkide vastu. Ja kui on kogutud palju vastuhääli, siis jätab see petliku mulje, et ühiskond ongi nende vastu. Aga kas keegi küsib ka nende käest, kes tuulikute ja tuuleparkide poolt on? Ei? See hääletus on loodud selleks, et kõik, kes tuulikute vastu pole, saaksid oma hääle anda.
Eesti vajab tuuleenergiat mitmel põhjusel:
Energiasõltumatus: Tuuleenergia aitab Eestil vähendada sõltuvust teistest riikidest imporditavast energist. Kui toodame ise tuuleenergiat, oleme vähem haavatavad maailmaturu kõikumiste ja hinnatõusude suhtes.
Keskkonnasõbralikkus: Tuuleenergia on puhas ja taastuv energiaallikas. See ei saasta õhku ega põhjusta kliimamuutusi, nagu fossiilkütuste põletamine. Tuuleenergia kasutamine aitab meil hoida loodust puhtana ja elada tervislikumas keskkonnas.
Energiajulgeolek: Tuuleenergia aitab tagada Eesti energiajulgeolekut. Kui meil on mitu erinevat energiaallikat, oleme vähem sõltuvad ühestainsast. See on eriti oluline kriisiolukordades, kui üks energiaallikas võib katkeda.
Miks on vaja tuuleparke kõikjal?
Tuuleparke on vaja just sinna, kus on piisavalt tuult. Tuul on tasuta ja ammendamatu ressurss, mida saame kasutada elektri tootmiseks. Mida rohkem tuuleparke meil on, seda rohkem saame toota puhast ja taastuvat energiat.
Kuidas tuuleenergia Eestit kaitseb?
Tuuleenergia aitab Eestil vähendada sõltuvust fossiilkütustest, mis on peamine põhjus energiakriiside tekkeks. Kui meil on rohkem tuuleenergiat, oleme vähem haavatavad nafta- ja gaasihindade tõusude suhtes. Lisaks sellele aitab tuuleenergia meil täita rahvusvahelisi kliimakokkuleppeid ja vähendada oma süsinikujalajälge.
Ettepanek järgnevate seaduse täiendamiseks - planeerimisseadus, ehitusseadustik, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus.
Seaduse täiendamise eesmärk: Teha Eestist Euroopa kõige tuuleenergiarikkam riik, võimaldades tuulikute rajamist kõikjale – linnadesse, tagaaedadesse, parkidesse ja miks mitte ka kohvikute kõrvale. Eesmärk on katta kogu riik tiheda tuulikutemetsaga, mis tagab puhta energia igasse majapidamisse ja vähendab sõltuvust fossiilkütustest nullini.
Ettepanekud seaduse täiendamiseks: 1.Tuulikute paigaldamise täielik liberaliseerimine: •Lubada tuulikute paigaldamine igale sobivale pinnale – tagaaedadesse, kortermajade katustele, parklatesse ja isegi rõdudele, kui sinna tuulik ära mahub. •Kaotada kõik mittevajalikud bürokraatlikud takistused – kui sul on koht tuuliku jaoks, saad selle ka püsti panna. Lihtsalt teavita kohalikku omavalitsust, et “Tuulik tuleb!”.
2.Riiklik toetusprogramm “Tuulik igale perele”: •Iga majapidamine saab õiguse taotleda riiklikku toetust isikliku tuuliku paigaldamiseks. •Toetatakse nii suuri kui väikeseid tuulikuid – olgu see 2-meetrine tagahoovis või 50-meetrine kohaliku spordiväljaku kõrval.
3.Tuulikumaksu kaotamine ja “Roheenergia boonus”: •Kõik omatarbeks toodetud tuuleenergia on maksuvaba. •Kodanikud, kes toodavad rohkem energiat kui tarbivad, saavad boonuseid – näiteks tasuta ühistranspordi kuukaardid või soodustusi elektriarvetelt.
4.“Tuulepealinna” tiitel linnadele: •Linnad ja vallad, kus elanike kohta on kõige rohkem tuulikuid, saavad riikliku “Tuulepealinna” tiitli koos rahalise preemiaga kohaliku arengu toetamiseks. •Eesmärk on julgustada kogukondi üksteisega võistlema – kellel on rohkem tuulikuid, see võidab!
5.Müra ja esteetika? Unusta ära! •Kaasaegsed tuulikud on vaiksed ja näevad lahedad välja – seega mingeid piiranguid müra- ega visuaalse mõju osas ei rakendata. •Lisaks saab tellida disaintuulikuid – roosad, täpilised, helendavad pimedas? Pole probleemi!
Eeldatav mõju: •Eesti saab 100% energiavajadusest kaetud tuuleenergiaga – isegi liiga palju! •Linnad muutuvad rohelisemaks ja omanäolisemaks, tuulikute siluetid rikastavad meie maastikku. •Iga kodanik saab panustada rohelisse energiatootmisse otse oma tagahoovis.
Eesti riik on teadnud tuulikute terviseriskidest alates 2010. aastast, kuid eirab neid 2025. aastal hiidtuulikute rajamisel
Allikas: https://adr.rik.ee/som/dokument/9005392 Sotsiaalministeerium. Tuulikuparkide mõjust inimese tervisele: Ametlik kiri Keskkonnaministeeriumile. Tallinn, Eesti, 12. detsember 2010. Kirja reg number endises Sotsiaalministeeriumis: 12.2010 nr 13.1-9/6175 ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 2010. aasta Keskkonnaministeeriumile saadetud Sotsiaalministeeriumi ametlikus kirjas, mis tugineb rahvusvahelistele teadusuuringutele, kinnitati, et tuulikute madalsageduslik müra ja vibratsioon põhjustavad: - Unehäireid, peavalusid, peapööritust - Väsimust, ärevust, keskendumishäireid - Neuroloogilisi häireid Dokumendis tuginedi usaldusväärsetele allikatele ja soovitati: 2 MW tuuliku kaugus elamutest: vähemalt 2 km 6 MW tuuliku kaugus: vähemalt 4,5 km 2025: Ametlikud soovitused eiratakse – 270-meetrised 6–8 MW tuulikud vaid 750 m elamutest Viis korda väiksem vahemaa kui 2010. aastal soovitatud. 2010. aastal ametlikult kinnitatud probleemid pole kadunud – neid lihtsalt ignoreeritakse. Füüsikalised nähtused ei muutu Kui 2010. aastal olid terviseriskid ametlikult kinnitatud, kehtivad need ka täna. Kuigi tuulikuid on tehtud vaiksemaks, on need muutunud suuremaks ja võimsamaks. Kui see pole teadlik rahvatervise kahjustamine, siis mis see on? 2010: Riiklik dokument soovitas 6 MW tuulikutele vähemalt 4,5 km puhvertsooni. 2025: 6–8 MW hiidtuuled rajatakse vaid 750 m kaugusele elamutest. Milliste uute teadusuuringute alusel see nüüd ohutu on? Järeldus: 2010. aasta ametlik riiklik dokument kinnitas tuulikute terviseriske ja nõudis suuremaid puhvertsoone. 2025. aastal eiratakse varasemaid riiklikke hoiatuseid ja teadusuuringuid. See pole teadmatus, vaid teadlik otsus ignoreerida riigi enda ametlikke järeldusi.
Eestis pole uuringuid tehtud. võetud on migni suvaline artikkel veebist, lisatud juurde "rahvusvaheline" uuring, väga hea, saamegi kirja kokku ja võime selle edasi saata. Ma võin praegu möödaminnes võtta samamoodi ühe "doi" artikli, kus on samasuguseid uuringuid tehtud, mis näitavad, et infrahelil pole mingit negatiivset mõju. Kumb õige on? Mõlemad on rahvusvahelised ja tunnustatud teadlaste artiklid, doktoritööd: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10174642/
Tegu oli Eesti riigi ministeeriumite vahelise kirjavahetusega - kas see on suvaline allikas ?
Sa ei saa nagu üldse aru,et tegu oli Eesti riigi ministeeriumite vahelise kirjavahetusega !!! Kas sul on tähelepanuhäire ? Ole hoolikam oma asjadega - ei jäta head muljet tulevastele allkirjastajatele :( Tutvu dokumendiga ametlikust dokumendiregistrist. Allikas: https://adr.rik.ee/som/dokument/9005392 Sotsiaalministeerium. Tuulikuparkide mõjust inimese tervisele: Ametlik kiri Keskkonnaministeeriumile. Tallinn, Eesti, 12. detsember 2010. Kirja reg number endises Sotsiaalministeeriumis: 12.2010 nr 13.1-9/6175
Mind absoluutselt ei huvita, kes selle kirja kellele saatis. üks vend paneb digiallkirja, saadab ära, kohe peab kõike kullana võtma? Ja sellele allikale on ka vastus tulnud, kus on palutud saatja erutust veidi piirata. Ning minu DOI artikkel, mille põhjal sinu "ametlik kiri" põhineb, on aastast 2023. Sinu oma ilsmelt juba enne 2010.
Elurikkuse Soidikule vastus
Palun väga, siin on sellele kirjale ka vastus: Hr Hanno Pevkur Teie 29.12.2010 nr 13.1-9/6175 Sotsiaalministeerium Gonsiori 29 Meie 03.02.2011 nr 1-7/10/10104-2 15027 TALLINN Tuulikuparkide õiguslik regulatsioon Austatud Hanno Pevkur Pöördusite meie poole ettepanekuga muuta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust ning kehtestada minimaalsed vahekaugused tuuleparkide rajamisel. Täname nendele küsimustele tähelepanu juhtimise eest. Oleme teadlikud nimetatud probleemidest. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punkti 5 ei ole hetkel võimalik Teie ettepaneku kohaselt muuta, kuna see on ebaproportsionaalne ja rikub õiguskindlust. Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohaselt kuulub tuuleelektrijaaamade rajamine tegevusvaldkondade hulka, mille keskkonnamõju hindamise vajalikkus selgitatakse eelhindamise käigus, lähtudes kõikidest asjakohastest kriteeriumidest. Tuuleparkide rajamisel minimaalsete vahekauguse seadmise osas, töötame läbi ja analüüsime EL asjakohaseid uuringuid ja õigusakte ning kaalume erinevaid lahendusvõimalusi kõnealuse küsimuse lahendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Tamkivi Minister ................. Kas see, et esiaglne kiri Pevkuri poolt tuli, sind ennast närvi ei ajanud?
Füüsika ei vanane
Küll on huvitav, kuidas ajatelg mõne jaoks kehtib ainult valikuliselt. Füüsika, see väsimatu kangelane, ei ole paraku huvitatud aastanumbritest ega DOI kuupäevadest – gravitatsioon ei küsi, kas ta peaks kehtima ainult tänapäeval või pigem minevikus. Kui nähtused olid probleemiks 2010. aastal, siis pole need kahjuks saanud omajagu elukogemust ja otsustanud 2025. aastaks pensionile minna. Aga eks usk imeväärsesse "probleemide vananemisse" ongi sügavalt inimlik – oleks tore, kui lihtsalt oodates ka kõik muud mured (nt maksud ja halb ilm) ise laheneksid. Kahjuks ei tööta füüsika nii, nagu mõned sooviksid, ja loodusseadused pole tuntud oma paindlikkuse poolest. Rahu ja teaduslikku järjepidevust soovides,
Miks siis Taanis, kui heaoluriigis, on 7000 tuulikut? Ja kui sa ütled, et need on väiksemad, siis see on vale vastus. Minu algatuse mõte ei ole vaielda mingi artikli aega, vaid seda, et igal pool on rahvaalgatused tuulikute püstitamise vastu. MItte kuskil pole aga võimalik hääletada nende poolt, seega siin on nende võimalus. Sina aga mine vehi kätega nüüd mujal edasi, nagu tuulik.
Tugev nagu torm, kirglik nagu leek – vestlus sinuga on alati elav
Oh, kallis tuulehing, milline rõõm on selles voolavas arutelus osaleda! 🌿💨 Sinu kirg ja pühendumus on lausa inspireeriv – maailm vajab rohkem selliseid inimesi, kes on valmis oma tõde nii siiralt ja kindlalt jagama. Tõesti, Taanis on 7000 tuulikut, ja mis võiks olla parem argument kui “aga seal on”? Nii nagu Prantsusmaal on miljoneid veini pudeleid – järelikult peaks ka meil igas kodus veinivaat olema. Loogika on nii kaunis, et lausa vaatan kadedusega. Ja muidugi, hääletamine nende poolt? Ei-ei, see oleks liiga lihtne. Palju toredam on hoida seda kui salapärast keelatud vilja – alati olemas, alati arutelu all, aga mitte kunagi päriselt käeulatuses. Nagu zen-munk oma mäetipus, kes vaatab alla orgu ja mõistab: mõnikord on küsimus hoopis selles, kas me kuulame tuult või püüame sellele karjudes suunda muuta. Aga tead mis? Mina sulle halba ei soovi. Vastupidi, ma soovin sulle rahulikku meelt, head tuult ja parimaid mõtteid. Lase maailmal pöörleda, lase tuulikutel tiirutada ja kui tunned, et keegi kuskil liiga innukalt kätega vehib, siis võib-olla on ta lihtsalt päikese poole sirutuv lill, mitte tuulik. 🌻💛 Ole hoitud, mu tuulesõber! 💨✨
Et siis kui sina leiad minu jutule mingi 15 aastat vana ümberlükatud infoga artikli, siis ma pean kummardama ja taanduma aga kui mina esitan fakti, et ühes heaoluriigis toodab üle poole energiast tuulik, siis see info nagu kuidagi ei sobi. Kas sellest peaks ka teadusartikkel olema? Ning ma ei taha sulle ka halba, ma lihtsalt ei saa aru, miks peab olema mingi seltskond, kes nii põhimõtteliselt kõige vastu on, et nad on nõus selleks kõike tegema, kuid mitte teisi kuulama.
"kallis" rohepööraja
Teeme tuulikute pargi esmalt sinu tagahoovi, ja siis vaatame mis saab edasi. Miks me peame selle "rohelise" jura pärast olemasolevat loodust reostama ? Eesti on nii pisike konnatiik ja siinne inimasustus on selline, et ei saa neid veskeid niimodi püstitada, et kedagi ei sega. ja kui tuuakse näiteks infraheli ja mis iganes vastuargumendid veel, siis sõimatakse kohe tuuliku vastaseks, puutini sõbraks ja milleks iganes veel, mitte ei tõestata ära tuuliku ohutust. Miks peab minu elektri arvel olema "taastuvenergia tasu"..... ma ei taha seda, et minu raha eest seda prügi meie kalli põlismetsa asemele topitaks. eemaldame selle rea minu elektri arvelt ja asendame selle tahmafiltri tasuga ja kütame narvas põlevkiviga puhtamalt edasi.
Ma olen väga nõus, et mu tagahoovi tuleksid tuulikud ja tuumajaamad. Mis on su järgmine argument?
Ning sina saadki anda oma vastuhääle seal, kus neid kogutakse, konkurents on aus.
Heiti Piibu Doi viidatud artikkel, mis peaks infraheli ohutust kinnitama, ütleb, et
Smith adds that “chronic exposures, including noise, may lead to effects in the long term that aren’t captured with short-term studies like this one.” But whether infrasound will sensitize people in the long run is difficult to say, he says: “In the case of chronic exposures, other factors are at play, such as the audible part of the sound and changes in lifestyle or health.” Tuulikud teadupoolest ei tooda tõesti ainult kuuldamatut heli, seega uuring küll kinnitab, et infraheli iseenesest ja üksi ei mõju, kuid koos heli tervikpaketiga ilmselt mõjub. Samas on kõigi nende uuringute aluseks inimeste kaebused. Inimesed igal pool kaebavad, aga uurijad ja otsustajad kuidagi tahaks neid kaebusi ignoreerida või tõestada, et kaebaja enda süü vms. Käisin ise Sopi-Tootsis kuulamas. Kolmest küljest polegi mingit heli peaaegu, kuid allatuult mühin ja müdin nagu ennustatud. Ootaks nüüd neid Terviseameti mõõtmisi. Pooldan tuulikuid, kuid jääb arusaamatuks püüd pisendada asukohavalikul nende arvamust, kes jääks plaanitud tornidele lähedale. Seega ma loodan, et siit tänuväärsest algatusest tuleb välja ka see, kus tuulikute pooldajaid enam on, et ka planeerimisel oleks lihtsam neile asukohti valida.
Energiajulgeolek.
Panin tähele, et Kremlimeelsetele tuulikud ei meeldi. Oma naabrite energiajulgeoleku kahjustamine ja sisekonfliktide tekitamine on Kremli märg unistus. Mulle tundub tuulik kõige mõistlikum elektri tootmise viis Eestis.
Heiti Piip ja hiigeltuulepark tema tagahoovis
Raiko Sarap kirjutas Heiti Piibule: ”Teeme tuulikute pargi esmalt sinu tagahoovi, ja siis vaatame, mis saab edasi.” Heiti Piip vastas: “Ma olen väga nõus, et mu tagahoovi tuleksid tuulikud ja tuumajaamad”. Ma kommenteeriksin seda asja nii, et Heiti Piip võikski võidelda selle eest, et hiigeltuulikud tuleksid tema tagahoovi, seega on tema algatatud rahvaalgatuse pealkiri arusaamatu. Muideks, need hiigeltuulikuid seal kellegi tagahoovis…niisama ei saa ka sinna neid püsti ajada: naabrid peavad nõus olema.
Uskumadu, milliseid sitapäid meite ulgas jätkuvalt leidub! :(
Heiti Piip - Sa, önnetu, oled ju täistolgus. :( mool on Sinu pärast väga kurb meel. Milline aridustase Sool on? Körgaridusega debiilik? Vöi lihtsalt mingi ISEMÖTLEJAST jorss? Johhadii, et selliseid sitapäid maarahva ulgas leidub! Anna abi! :( :( :(
Selge. Sain vastuse küsimusele, et kas mõni veem üldse mõtleb ise. Kahju, kui sa sellega hakkama ei saa.
ei rohehullusele
EI TUULIKUTELE ! Korralikku mõjuanalüüsi veel ei ole. Tuulikutega seonduvat infot riigiametites samastatakse. ,,loll’’ Rootsi on loobumas tuulikutest, samas ’’tark’’ Eesti, kasvõi üle laipade, ikka edasi, tuulikutega !!!!!!
,,,infot riigiametites SALASTATAKSE
Rootsi on hea näide. Kas kõik Rootsi seadused on normaalsed? Näiteks immigratsiooni omad? Või sa valid ise endale sobivad.