Kohatu sild peab avatuks jääma

Kohatu ja Männiku küla kui kogukond on segaduses ja üllatuses, et külas asuv sild on otsustatud sulgeda.

Kohatu küla sild on oluline ühenduslüli küla keskel, mille sulgemine tähendab kogukonna eraldamist. Kuigi üle jõe liikumiseks on olemas maanteesild, muudab see jalgsi või rattaga liikumise ebamugavaks, ajamahukaks ja maanteeliiklusest tulenevalt ka ohtlikumaks - liikumine silla juurest ühelt kaldalt teisele pikeneb ligi 11 km võrra.

Küla ujumiskohta, mis asub jõe läänepoolsel kaldal, kasutavad väga paljud kogukonna liikmed, sh lapsed, kellede suurele maanteele saatmine on ohtlik tegevus. Külaplats asub samuti jõe läänepoolsel kaldal, kuhu liikumiseks kasutatakse antud silda. Tänu sillale kasutavad silla lähedal asuvate majade elanikud üsna värskelt valminud mustkattega teed, mis silla sulgemisel lõppeb ja seega vähendab tehtud investeeringu väärtust.

Silla sulgemine pikendab oluliselt üle jõe asuvate elanike Tallinna suunalist liikumist, ja seda igapäevaselt 2 korda päevas ehk iga päev 20+ km. Kuidas on selline lähenemine kooskõlas riigipoliitiliste kliima ja keskkonna eesmärkidega? Heitegaaside vähendamisega? Hea ühendus on oluline faktor elukoha valikul, sellega seotud olulised muudatused võivad kaasa tuua lisaks kogukonna lõhkumisele ka valikuid oma elukoha vahetamiseks või kallutada otsuseid mitte siduda oma elukoht Kohatu külaga, ent ka lähipiirkondadega, mis on silla olemasolust huvitatud.

Lisaks silla kasutajate vanuseliselt suurele läbilõikele (kes on ja kes ei ole võimeline ümbersõidu vahemaad läbima jalgsi või jalgrattaga) ei võimalda kohalike teede seisundid aastaringset jalgrattaga liiklemist, isegi mitte ohutut jalgsi liikumist (augud, pori, lumi, jää, suured veokid, tolm, autode rataste alt lenduvad kivid - jahh, rusika suurune kivi on lennanud suure auto ratta alt lapsevankrisse!). Vallal on olnud probleeme lumekoristuse hangetega (ka selle talve hanke tähtaeg oli alles 06.122024!), ka ei ole kohalik omavalitsus siiani suutnud ehitada Kohatu ja Männiku külasid läbivaid kergliiklusteid, millest tulenevalt on kohatu eeldada, et inimesed valivad jalgrattaga või jalgsi liikumise kuivõrd see on ohtlik valik.

Kogukond on silla seisukorra teema kohta valla poole pöördunud korduvalt juba aktiivsemalt alates 2020 aastast. Silla seisukorra halvenemise jätkumise on kaasa toonud valla tegevusetus, kuid selle asemel, et vald asuks olukorda parandama, karistatakse kogukonda, kes on aastaid toonitanud silla seisukorra parandamise vajadust.

Märjamaa Vallavalitsus tellis Kohatu silla auditi Sticto Projekt OÜ-lt 2020.a., mille leheküljel 28 on esitatud tabel erinevate edaspidise tegevuse stsenaariumitega lähtuvalt silla seisukorrast. Selle põhjal saab järeldada, et vajalikud tööd saab teha mitmes etapis ja valla otsus silla sulgemiseks on olnud väga ennatlik. Antud ekspertiisi tulemusena piiras vald küll sillale lubatavat koormust ja paigaldas vastavad liiklusmärgid, ent sedagi juba mitu aastat tagasi ning ilma edasiste jätkutegevusteta ehk tegemata on viidatud tegevuskavas välja toodud ka kõige vähem mahukam ja vähem kulukam silla säilitamiseks vajalik.

Ekspertiisist tulenevalt on sillaga teostavate tegevuste rahalised mahud küll valla eelarves märgatavad, ent valla tegevust mittehalvavad. Investeerides infrastruktuuri niivõrd olulisse osasse on tegemist kaudselt investeeringuga valla eelarvesse - luues ja hoides nii olemasoleva elanikonna kui tulevaste elanike jaoks olulist keskkonda, sh infrastruktuuri, hoiab see siin seniseid ja meelitab juurde uusi elanikke, kes omakorda panustavad valla eelarvesse. Piisab ainult mõne kõrgema sissetulekuga elaniku lahkumisest on see märgatav ka panuse kadu, mida selline tegevus endaga valla eelarvesse kaasa toob. Paratamatult jääb mulje, et vald on huvitatud küll registreeritud elanikkonna hulga kasvatamisest, ent ise ei tee selle saavutamiseks eriti midagi, pigem isegi töötab sellele vastu.

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes mh vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. Silla sulgemine on diskretsiooniotsus, mille puhul tuleb kaalutlusõigust kasutada haldusmenetluse seaduse mõttes ehk seda tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Praegusel juhul puudub nii kaalutlusõiguslik menetlus, kaasav menetlus kui on rikutud ka hea halduse tava, samuti ei ole vald välja andnud haldusakti, mida peab olema võimalik kohtulikult vaidlustada.

Kohatu sild kuulub Uudiku-Mihkli tee koosseisu, omandina on tegemist eraomandi ja munitsipaalomandiga (kumbki u pooles silla ulatuses). Katastriüksuste moodustamisel osa silla (ja sealt edasi jätkuv tee) eraomandisse arvamise on teinud kohalik omavalitsus, kes on selle otsusega ning edaspidi servituudi seadmiseta või maaomanikuga muude vastavate kokkulepete sõlmimata jätmisega ise endale tekitanud olukorra, mida nüüd püütakse veeretada kohalike elanike ülesandeks (suulised suunised ise omanik ülesse otsida!).

Küsimused Kohatu küla silla teemast tulenevalt:

1. Investeeringute kavas (14. detsember 2023) põhjendatakse sillale tehtavaid investeeringuid sellega, et töid ei saa alustada enne, kui maaomanike vahel on kokkulepped. Vallal on juurdepääs kinnistusraamatu ja elanike registri alusel maaomanike andmetele:

1.1. Milliseid tegevusi on vald sellest tulenevalt teinud?

1.2. Milline on olnud valla suhtlus maaomanikega?

1.3. Kas ja kuidas on vald arutanud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest tulenevaid võimalusi? 2. Millised on kalkulatsioonid erinevate tegevuste lõikes (silla remont versus silla lammutamine ja uue ehitamine), millede tulemusel on otsustatud sild sulgeda? 3. Kes otsustas silla sulgemise ja millistel õiguslikel alustel? 4. Milliseid alternatiive sillaga seotud tegevuste rahastuse leidmisel või muude lahenduste osas peale silla sulgemise on vald arutanud? 5. Miks ei tehta silla remonditöid etapiviisiliselt? 6. Miks ei ole sillaga seotud teemade aruteludesse kaasatud kogukonda? 7. Kuidas saab tulla külarahvas kriisi ajal kiiresti kokkulepitud kohta kui sild suletakse? 8. Sillaga seotud teemad mõjutavad väga oluliselt nii kohalikke elanikke kui ka teenuseosutajaid (koolibuss, postiljon, kullerid jne). Männiku, Kohatu ja Sipa piirkonda teenindab üks koolibuss. Lähiaastatel on mõlemalt jõe kaldalt lisandumas kooli minevaid lapsi. Kuna silla sulgemine mõjutab koolibussi teekonda, siis kuidas hakkab koolibuss silla sulgemise järgselt sõitma?

Kogukond on oma ühtsust ja silla tähtsust väljendanud erineval viisil, sh ka silla omapoolse parendamisega läbi sõidulaudise asendamise ja käsipuude parandamise. Lisaks ka näiteks sellega, et tähistasime üheskoos silla 50 aastapäeva 2020 aastal. Sellele üritusele oli kutsutud ka valla poolne esindaja Annika Plamus, kellele kinkisime ka temaatilise tassi. Lisaks saab iga silla külastaja vaadelda sillale paigaldatud vastavat mälestusplaati.

Kohatu külas asuv sild on oluline ja vajalik objekt kogukonna inimestele ja külades teenuseid osutavatele asutustele ja ettevõtetele. Kohatu sild on meile sama oluline kui Märjamaa alevis seda läbiv Pärnu maantee – te ei kujuta ju ette olukorda, kus alevit läbiva tänava ületamine keelatakse ja takistatakse viitega, et seda saab teha Orgita kaudu.

Eeltoodule tuginedes ning tegelikku dialoogi tekkimisse ning pärislahendusteni jõudmisse uskudes

Kohatu ja Männiku külakogukond Kohatu ja Männiku külade külavanem Piret Karus-Kivastik