Põltsamaa keskkonna ja kogukonna kaitseks: 3-aastane paus tuuleparkide arenduses

SISSEJUHATUS: 1. Põltsamaa tuuleparkide arendus pausile 3-ks aastaks 2. Kasutame ainult pärisandmeid edasises uurimistöös 3. Kui selgub, et tuuleparkidest tulenevad koosmõjud on tõesti kahjulikud ja pöördumatud, tuleb Põltsamaa tuuleparkide arendusprojektid täielikult peatada, et kaitsta loodust, inimesi ja elukeskkonda. Meie peamine mure on lihtne ja arusaadav: pole piisavalt uuritud, kuidas Põltsamaale kavandatavad tuulepargid koos naabervaldadesse planeeritud tuuleparkidega mõjutavad meie loodust, inimesi ja elukeskkonda. Kui seda ei tehta, on tagajärjed pöördumatud – nii meie keskkonnale, lindudele, loomadele kui ka inimeste tervisele.

Kui me tahame midagi muuta, peame oma muret selgitama ametlikus ja bürokraatlikus keeles. Vallavalitsus ja riik teevad otsuseid reeglite ja faktide põhjal, mitte tunnete või soovide alusel. Kui me lihtsalt ütleme „ei“ ilma selgete ja tõenduspõhiste argumentideta, ei kuula meid keegi - „karavan läheb lihtsalt edasi“.

Seepärast on oluline lasta vallavalitsusel ja arendajal endal koguda fakte ja tõendeid, mis näitavad, kuidas tuulepargid kahjustavad meie loodust ja kogukonda. Kui hiljem suudame viidata konkreetselt kogutud tõenditele ja nende põhjal tehtud uuringutele, näiteks mõjude kohta keskkonnale, tervisele või kinnisvarahindadele, võetakse meie seisukohti tõsiselt ja meil on võimalus pöörata tagasi praegune tuhin tuuleparkide rajamisel. Ametlik ja keerukas tekst võib tunduda raskesti mõistetav, kuid see on vajalik, et meie mure saaks vajalikku tähelepanu. Kui me järgime reegleid ja esitame oma seisukohad õiges vormis, on meil võimalus veenda otsustajaid peatuma, olukorda hoolikalt uurima ja tegutsema kaalutletumalt pikema aja jooksul.

Meie sõnum on tegelikult lihtne: enne kui midagi rajatakse, peab olema kindel, et see ei kahjusta keskkonda ega inimeste elu. Me peame hoolikalt uurima ja kiirustamata otsustama.

Meil on vaja koguda vähemalt 1% Põltsamaa valimisealiste kodanike häältest ehk minimaalselt u. 76 allkirja. Kui piisav arv allkirju tuleb kokku, peab Põltsamaa vallavalitsus võtma rahvaalgatuse arutlusele hiljemalt 3 kuu jooksul.

PROBLEEM: Kumulatiivsete regionaalsete mõjude analüüsimata jätmine tähendab, et Põltsamaa valda kavandatud tuulealade arenduste mõju ei ole hinnatud terviklikult ega põhjalikult. Keskkonnariskid jäävad alahinnatuks, põhjustades tulevikus pöördumatuid kahjustusi keskkonnale, linnustikule ja loomastikule. Samal ajal hakkaks halvenema ka kogukonna elukvaliteet, tekivad ettenägematud rahvastikumuutused ja süvenevad sotsiaalsed pinged, mis ohustavad piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalu. Põltsamaa valla tuuleparkide keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) ei vasta Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõuetele ning ei täida keskkonnaalaste ja seaduslike nõuete eesmärke järgmistel põhjustel:

1. Regionaalsete reaalandmete täielik puudumine: Põltsamaa vallas ei ole võimalik teha vajalikke linnustiku, loomastiku, demograafilisi ega sotsiaalseid uuringuid enne, kui naabervaldades – Viljandi, Järva, Põhja-Sakala, Tartu ja Türi valdades – kavandatud tuulepargid on rajatud ja töötanud vähemalt kolm aastat. Alles siis selgub nende tuuleparkide mõju nii valdade sees kui ka valdade vahel. Seejärel saab mõõta erinevaid kumulatiivseid mõjusid reaalandmete põhjal, et hinnata Põltsamaa valda kavandatavate tuulealade tegelikku mõju. Ilma selliste regionaalsete ja pikaajaliste mõõtmistulemusteta puudub võimalus adekvaatselt hinnata plaanitavate tuulealade kumulatiivset mõju Põltsamaa valla keskkonnale ja kogukonnale.

2. Kumulatiivsete mõjude alahindamine: Kuna Viljandi vallas, Järva vallas, Põhja-Sakala vallas, Tartu vallas ja Türi vallas on kavandamisel või rajamisel mitmeid tuuleparke lühikese ajavahemiku jooksul, ei ole nende koosmõju Põltsamaa valla keskkonnale ja sotsiaal-majanduslikule olukorrale üldse hinnatud. Selline koosmõju hindamine on seaduse kohaselt kohustuslik.

Kui tuulepargid rajatakse naaberpiirkondadesse, tuleb nende mõju hinnata ka Põltsamaa valla tuuleparkide rajamise kontekstis, et tagada objektiivne ja tõenduspõhine otsustusprotsess.

Seega pole KSH-s järgitud seadustega ettenähtud hoolsuspõhimõtet, rikkudes sellega RKHKo 3-16-1472/92, punktis 22 esile toodud põhimõtete rikkumist: keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõtet, lõimimispõhimõtet, ettevaatuspõhimõtet ja vältimispõhimõtet. Ühtlasi toob see esile Põltsamaa valla KSH-s kumulatiivsete, sünergiliste, lühi- ja pikaajaliste mõjude analüüsi puudumine regionaalsel tasandil (KeHJS § 40 lg 4, p 6).

Eelpool toodud mõjusid aga pole võimalik hinnata Põltsamaa valla KSH-s enne kui tekivad punktis 1 kirjeldatud reaalandmed.

3.Miks on modeleerimistesse vajalikud reaalandmed? 3.1. Reaalandmed näitavad tegelikkust, mitte oletusi:

• Reaalandmed annavad kindla pildi sellest, kuidas tuulepargid tegelikult mõjutavad loodust ja inimesi. Need hõlmavad mõõdetud tulemusi müra, infraheli, lindude ja loomade liikumise ning inimeste tervise ja elukvaliteedi muutuste kohta.
• Modelleerimine põhineb paratamatult eeldustel ja teoreetilistel arvutustel, mis ei suuda arvesse võtta kõiki reaalses maailmas tekkivaid tegureid, nagu ootamatud looduslikud, tehnilised või sotsiaalsed mõjud.

3.2. Tuuleparkide koosmõjud on keerukad ja ainulaadsed:

• Iga piirkonna tuulepargid loovad oma spetsiifilise mõju, mis sõltub loodusest, elupaikadest ja inimtegevusest. Näiteks sõltub müra ja infraheli levik maastikust, ilmastikust ja tuulikute paigutusest ja tuuleparkide vahelisest kaugusest teiste valdadega.
• Kui ühes piirkonnas on mitmeid tuuleparke lähestikku (nagu Põltsamaa ja naabervaldade puhul), võivad nende kõikvõimalikud mõjud kokku langeda ja süveneda, mille tulemusi saab täpselt hinnata ainult reaalandmete abil.

3.3. Modelleerimine ei suuda prognoosida ootamatuid mõjusid:

• Mudelid on teoreetilised tööriistad, mis ei suuda prognoosida kõikide tuuleparkide koosmõjusid, näiteks kuidas nad mõjutavad linde ja loomi, kui mitmes piirkonnas hakkavad tuulikud tööle samal ajal (või lühikeses ajalises aknas).
• Samuti ei suuda mudelid arvestada inimeste subjektiivseid kogemusi, nagu müra häirivus või visuaalne mõju.
• Kumulatiivsed mõjud, kus mitme tuulepargi mõju koondub üle mitme valla, on ettearvamatud ja nende tegeliku ulatuse saab teada alles pärast pikaajalist reaalset seiret.
• Otsused, mis põhinevad vaid modelleerimisel, ei ole teaduslikult piisavalt tõenduspõhised ja võivad viia keskkonna ja kogukonna huvide kahjustamiseni.

3.4. Reaalandmed tagavad põhjendatumad ja täpsemad otsused:

• Ilma reaalandmeteta võivad olulised riskid jääda tähelepanuta. Näiteks võivad mudelid alahinnata müra ja infraheli mõju inimestele või ei pruugi arvestada, kuidas paljud tuulepargid eri valdades mõjutavad regionaalseid lindude rände- ja sigimismustreid.

Reaalandmetele tuginedes saab kindlaks teha, kas tuuleparkide kavandamine ja rajamine on ohutu ja vastuvõetav, või tuleb teha muudatusi, et vältida keskkonnakahju ja sotsiaalseid probleeme.

Kokkuvõte: Reaalandmed (empiirilised andmed) on hädavajalikud, sest need kajastavad tegelikke mõjusid ja tagavad, et otsused on täpsed ja põhjendatud. Vastupidiselt sellele ei suuda modelleeritud andmed arvestada kõiki keerukaid ja ootamatuid mõjusid, mis võivad kaasneda mitmete tuuleparkide samaaegse rajamisega. See viib oluliste riskide alahindamiseni ning tekitab tõsiseid tagajärgi.

Eriti kriitiliseks muutub olukord, kui mitmetes üksteisega piirnevates valdades rajatakse samaaegselt suur hulk tuuleparke. Sellises olukorras tekib kumulatiivne mõju, mida ei ole võimalik hinnata üksnes ühe piirkonna andmete põhjal. Piirkondade koosmõju võib oluliselt suurendada müra- ja infrahelitasemeid, mõjutada rändlindude koridore, lindude-loomade toitumisalasid ning põhjustada kriitilist mõju kohaliku kogukonna elukvaliteedile ja sotsiaal-majanduslikule olukorrale.

Ilma reaalandmeteta puudub kindlus, et tuulepargid ei põhjusta pöördumatut kahju keskkonnale, linnustikule, loomastikule ega inimeste elukvaliteedile. Seetõttu on tõenduspõhised, mõõdetud andmed ainus kindel alus vastutustundlike otsuste tegemiseks.

4. Keskkonna ja kogukonna huvide võimalik kahjustamine:

• KSH eesmärk on hinnata ja vältida keskkonnataluvuse ületamist ning tagada säästev areng (KeHJS ja PlanS).
• Praegune lähenemine jätab otsustajad ja avalikkuse vajaliku teabeta, et hinnata tuuleparkide arendamise pikaajalisi mõjusid looduskeskkonnale, elukeskkonnale ja majandusele.

5. Seadusest tulenevate nõuete rikkumine:

• KeHJS kohaselt peab KSH olema põhjalik ja võimeline tuvastama olulisi keskkonnamõjusid.
• Usaldusväärsete ja piisavalt laiaulatuslike reaalandmete puudumine tähendab, et praegust hindamist ei ole võimalik vastavalt nendele nõuetele läbi viia.

6.Vastavus säästva arengu põhimõtetele:

• Põltsamaa piirkonnas tuuleparkide kavandamine peab olema kooskõlas säästva arengu põhimõttega, nagu nõuab KeHJS ja Planeerimisseadus (PlanS § 8).
• Ilma reaalse ja usaldusväärse andmestikuta ei saa kindlaks teha, kas piirkondlikud tuuleparkide arendused aitavad kaasa säästvale arengule või kahjustavad seda.

7. Ebapiisav KSH kahjustab nii keskkonda kui ka kohaliku kogukonna huve:

• See tähendab, et otsused võidakse teha puudulikul alusel, mis ei võta arvesse reaalset keskkonnamõju ega kogukonna elukvaliteeti.
• See ei ole kooskõlas säästva arengu põhimõtte ega KeHJS eesmärkidega, mis nõuavad kõrgetasemelist keskkonnakaitset ja kogukonna õiguste arvestamist.
• Negatiivsed tagajärjed võivad olla pikaajalised ja pöördumatud, mõjutades nii piirkonna keskkonda, elukeskkonda kui ka majandust.

TAOTLUS VALLA VOLIKOGULE:

1. KEHTIVA VOLIKOGU OTSUSE TÜHISTAMINE Muuta kehtetuks Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneering, mis algatati Põltsamaa Vallavolikogu 30.12.2021 otsusega nr 1-3/2021/59. 2. KEHTIVA VOLIKOGU OTSUSE PEATAMINE Peatada Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi (KSH I) aruande avalik väljapanek, kuni on täidetud on alljärgnevad tingimused: 2.1. Kehtestada ajutine moratoorium Põltsamaa valla tuuleparkide arendusprojektidele, kuni on kogutud ja analüüsitud vähemalt 3-aastased usaldusväärsed seireandmed naabermaakondades (Viljandi vallas, Järva vallas, Põhja-Sakala vallas, Tartu vallas ja Türi vallas) töötavatest tuuleparkidest. 2.1.2. Moratoorium võimaldab piirkonna muutuvaid kumulatiivseid mõjusid adekvaatselt hinnata, vähendades oluliste ja pöördumatute vigade riski Põltsamaa valla tuulepargialade KSH protsessis.

2.2. Ainult reaalandmete kasutamine otsuste tegemisel: 2.2.1. KSH protsessis tuleb tugineda ainult reaalandmetele, kuna üksnes tuletatud suuruste põhjal tehtud eeldused ei suuda piisavalt täpselt ja usaldusväärselt hinnata kumulatiivseid mõjusid, nagu müra, infraheli, mõju bioloogilisele mitmekesisusele (sh linnustikule ja loomastikule), demograafilisi muutusi ega sotsiaal-majanduslikke mõjusid. 2.2.2. See on eriti kriitiline olukorras, kus korraga on kavandamisel kümneid tuulepargialasid 50 km raadiuses, mille koosmõju ei ole võimalik hüpoteetiliste andmetega modelleerimisel adekvaatselt mitte mingil juhul prognoosida. 2.2.3. Reaalandmete kogumine juba töötavatest tuuleparkidest naaberpiirkondades võimaldab mõjuanalüüsi aluseks võtta tõenduspõhise ja objektiivse teabe, mitte oletused. See hõlmab mõõdetud andmeid müra- ja infrahelitasemete kohta, mõju kaitsealustele liikidele ja nende elupaikadele, visuaalse mõju ulatust, sotsiaal-majanduslikke muutusi (nt kinnisvarahinnad, töökohtade loomine) ning ka demograafilisi mõjusid, nagu rahvastiku liikumine ja kogukondlikud pinged.

Selline lähenemine vastab KeHJS nõuetele ning aitab vältida keskkonna, kogukonna ja piirkondliku arenguga seotud oluliste riskide alahindamist.

2.3. Kaaluda Põltsamaa tuulepargialade projekti täielikku peatamist: 2.3.1. Kui kogutud reaalandmed näitavad, et kumulatiivsed mõjud ületavad keskkonnataluvuse piiri või põhjustavad pöördumatuid kahjustusi bioloogilisele mitmekesisusele, elupaikadele ja kogukonna elukvaliteedile, tuleb kaaluda võimalust Põltsamaa tuulepargialade arendusprojekt täielikult peatada. 2.3.2. Selline otsus peab lähtuma ettevaatus- ja vältimispõhimõttest ning tagama keskkonna ja kogukonna huvide priortiseerimise.

3. KEHTIVA VOLIKOGU OTSUSE MUUTMINE Alternatiivselt, muuta kehtivat Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringut, mis algatati Põltsamaa Vallavolikogu 30.12.2021 otsusega nr 1-3/2021/59, selliselt, et enne tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaima asukoha leidmist ja/või detailse lahenduse koostamist teostatakse alljärgnevad toimingud: 3.1. Kehtestatakse ajutine moratoorium Põltsamaa valla tuuleparkide arendusprojektidele, kuni on kogutud ja analüüsitud vähemalt 3-aastased usaldusväärsed seireandmed naabermaakondades (Viljandi vallas, Järva vallas, Põhja-Sakala vallas, Tartu vallas ja Türi vallas) töötavatest tuuleparkidest. 3.1.1. Moratoorium võimaldab piirkonna kumulatiivseid mõjusid adekvaatselt hinnata, vähendades oluliste ja pöördumatute vigade riski Põltsamaa valla tuulepargialade KSH protsessis.

3.2. Kasutatakse ainult reaalandmeid otsuste tegemisel: 3.2.1. KSH protsessis tuleb tugineda ainult reaalandmetele, kuna üksnes tuletatud suuruste põhjal tehtud eeldused ei suuda piisavalt täpselt ja usaldusväärselt hinnata kumulatiivseid mõjusid, nagu müra, infraheli, mõju bioloogilisele mitmekesisusele (sh linnustikule ja loomastikule), demograafilisi muutusi ega sotsiaal-majanduslikke mõjusid. 3.2.2. See on eriti kriitiline olukorras, kus korraga on kavandamisel kümneid tuulepargialasid 50 km raadiuses, mille koosmõju ei ole võimalik hüpoteetiliste andmetega modelleerimisel adekvaatselt mitte mingil juhul prognoosida.

3.2.3. Reaalandmete kogumine juba töötavatest tuuleparkidest naaberpiirkondades võimaldab mõjuanalüüsi aluseks võtta tõenduspõhise ja objektiivse teabe, mitte oletused. See hõlmab mõõdetud andmeid müra- ja infrahelitasemete kohta, mõju kaitsealustele liikidele ja nende elupaikadele, visuaalse mõju ulatust, sotsiaal-majanduslikke muutusi (nt kinnisvarahinnad, töökohtade loomine) ning ka demograafilisi mõjusid, nagu rahvastiku liikumine ja kogukondlikud pinged.

Selline lähenemine vastab KeHJS nõuetele ning aitab vältida keskkonna, kogukonna ja piirkondliku arenguga seotud oluliste riskide alahindamist.

3.3. Kaalutakse Põltsamaa tuulepargialade projekti täielikku peatamist: 3.3.1. Kui kogutud reaalandmed näitavad, et kumulatiivsed mõjud ületavad keskkonnataluvuse piiri või põhjustavad pöördumatuid kahjustusi bioloogilisele mitmekesisusele, elupaikadele ja kogukonna elukvaliteedile, tuleb kaaluda võimalust Põltsamaa tuulepargialade arendusprojekt täielikult peatada. 3.3.2. Selline otsus peab lähtuma ettevaatus- ja vältimispõhimõttest ning tagama keskkonna ja kogukonna huvide priortiseerimise.

KOKKUVÕTE:

1. Teha Põltsamaa tuuleparkide arenduses paus kolmeks aastaks, et koguda ja analüüsida usaldusväärseid reaalandmeid.
2. Tugineda edasistes uuringutes ja otsustes ainult tõenduspõhistele, mõõdetud andmetele, mis kajastavad tegelikke mõjusid.
3. Juhul kui uuringud näitavad, et tuuleparkidest tulenevad kumulatiivsed mõjud on keskkonnale, inimeste tervisele ja elukeskkonnale kahjulikud ning pöördumatud, tuleb kaaluda Põltsamaa tuuleparkide arendusprojektide täielikku peatamist, et tagada piirkonna jätkusuutlikkus ja elanike heaolu.

Kõik eelnev tagab, et Põltsamaa vallas ei tehta otsuseid, mis võivad kaasa tuua pikaajalisi ja pöördumatuid negatiivseid mõjusid valla tuulepargialade kavandamisel. Need meetmete kasutamine toetab säästvat arengut ning tagab Põltsamaa tuuleparkide arenduse vastavuse kõigile KeHJS nõuetele.

EESMÄRK: Käesoleva algatuse eesmärk on koguda kokku piisav hulk hääleõiguslike Põltsamaa valla elanike allkirju, et kasutada Põltsamaa vallas õigusakti algatamise õigust. Selline õigus tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 32. Piisava hulga allkirjade kogumisel (vähemalt 76 allkirja), tekib õigus teha algatusi Põltsamaa vallale õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Kui piisav arv allkirju (76) tuleb kokku, peab Põltsamaa vallavalitsus selle võtma arutusele hiljemalt 3 kuu jooksul.