Oleme vastu Herro tuulepargi rajamisele Valgamaal

Austatud Valga vallavolikogu ja Valga vallavalitsus

Valga vald on alustanud koostööd ettevõttega Sunly Wind OÜ Herro tuulepargi rajamiseks ilma, et eelnevalt oleks küsitud kohalike elanike arvamust selle olulise ruumilise mõjuga ehitise[1] kohta, mis mõjutab suurel määral hulga inimeste igapäevaelu, tekitab märkimisväärset kahju kõigile kinnisvaraomanikele ja muudab inimeste elukeskkonna senisega võrreldes talumatuks ja tervistkahjustavaks (müra, madalsageduslik müra, infraheli, varjutus, öine valgusreostus); mis kahjustab kõigi mõjualas ja kaugemalgi elajate tervist (müra, madalsageduslik müra, infraheli, elektormagnetkiirgus) ning mis kahjustab kogu Valga valla keskkonda ja loodust, hävitades kooslusi ja elupaiku ja seab ohtu kaitsealused liigid.

Kodanikualgatusena „Valgamaa inimesed“ Facebooki grupis läbi viidud küsitlus näitab, et veidi enam kui 550st inimesest vastasid tuuleparki pooldavalt vaid 12% ja selgelt vastu oli 65%. Miks ei algatanud sellist arutelu Valga vald, arvestades, et tegemist on olulise ruumilise mõjuga ehitisega?

Planeerimisseaduse § 8-st tuleneb, et olemasolevat elukeskkonna väärtust tuleb vähemalt säilitada ning võimaluse korral püüda seda parandada. Üleriigilise planeeringu järgi ei ole Valga maakond riiklikult oluliseks tuuleenergeetika arendamise piirkonnaks. Lähtuvalt tuuleressursist võib väiketuulikuid arendada kohalikuks väiksemahuliseks tarbimiseks.[2]

Vastuolud Valga valla alusdokumentidega

1) Valga vallal puudub kehtiv üldplaneering. Valga Vallavolikogu 28.09.2018. a otsusega nr 74 alles algatati Valga valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 lõikele 44 kehtivad haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu kehtestamiseni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Kuni Valga valla üldplaneeringu koostamiseni kehtivad valla territooriumil Valga linna ning Taheva, Karula, Tõlliste ja Õru valdade üldplaneeringud.

Ei seni kehtivad üldplaneeringud ega ka kavandatav üldplaneering ei näe ette tuuleparkide rajamist.

Kavandatava valla üldplaneeringu kohaselt on seatud eesmärkideks:

- Valga valla ükskõik millises hajaasustusega piirkonnas on võimalik maalähedane eluviis.

- Üldplaneeringu koostamise ning KSH käigus tuleb pöörata olulist tähelepanu elukeskkonna parandamisele, et pidurdada väljarännet ja suurendada tõenäosust sisserändeks.

- Avalikult kasutatava ruumi arendamisel peetakse kinni universaaldisaini (kaasava disaini) põhimõtetest.

- Mitteelukondlike hoonete kavandamisel seatakse tingimused, mis arvestavad asustusele või looduskeskkonnale kaasneda võivate mõjudega.

Herro tuulepargi rajamine on nende eesmärkidega otseses vastuolus. Kaasamiskoosolekud on ainult vormilised ning tegelikult elanike seisukohti ja arvamusi ei kuulata.

2) Valga vallavalitsus algatas 12.12.2024 Valga valla kliima- ja energiakava koostamise. Kuni vastav kava puudub, puudub ka igasugune alus tuuleparkide kavandamiseks. Sellest hoolimata asus Valga Vallavolikogu 25. oktoobri 2023 otsuse nr 81 alusel Valga valla tuulepargi eriplaneeringut koostama.

3) Samuti on kavandatav tuulepark vastuolus Valga valla arengukavaga 2021-2035. Vastuollu minnakse kahe arengukava punktiga: rohevõrgustiku ja väärtuslike maastikega arvestamine planeeringutes ja elurikkuse alade loomine ja säilitamine. TU3 ja TU2 alad ei sobi juba sellepärast, et nende aladega lõigatakse läbi rohevõrgustikud (tekivad rändetõkked). Kui kaotada ära 80aastane mets, siis ei kasva see kahe aastaga tagasi. Metsis nooremates metsades ei ela ja kui elupaikade sidusus tuulikute ehituse tõttu TU3 ja TU2 alas kaob, siis metsis hülgab oma elupaiga. Ka on Hummuli mõis ja Hummuli mõisapark, mis on umbes 3,5 km kaugusel lähimatest tuulikutest, kantud muinsuskaitse kultuurimälestiste registri andmebaasi. Tuulepargid tooksid maastikule tööstusliku ilme, mis ei sobi kokku ajaloolise mõisa ja looduskeskkonnaga.

Mõju tervisele

Tuulikute mõju inimese tervisele avaldub eeskätt läbi müra, sh madalsageduslik müra, infraheli ja vibratsioon ning varjutuse. Tuulikute vahetusse ümbrusse, kolme kilomeetri alasse jääb ligikaudu 290 eluhoonet, kuid kahjulik mõju tervisele avaldub palju suuremal alal.

1) Vastavalt Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande eelnõule 22.11.2024 (KSH) tõuseb 64 kinnistul, mis paiknevad tuulepargi läheduses müra seniselt looduslikule keskkonnale omaselt nullilähedaselt foonilt tööstusliku müra sihtväärtuseni 40 dB(A). Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on kõrge müratase otsene terviserisk.[3]

2) Tuugenid genereerivad eriti võimsalt madalsagedus- (<200 Hz, MSH) ja infraheli (<20 Hz, IH), mille ohtlikkus sõltub selle müra intensiivsusest ja pulseerivusest.[4]

Infraheli müra genereerivad eriti tuugenilabad, mis keereldes ja torni eest möödudes tekitavad õhu kokkusurumisega lööklaineid. Liikuv õhulööklaine on definitsiooni järgi heli ehk hääl, kuid tuugenite tekitatatud helilainetest on enamuse võnkesagedused nii madalad, et inimkõrv neid häälena ei taju. Küll aga reageerib madalatele võnkesagedustele inimese keha, nii et pikem viibimine vastava helireostuse keskkonnas kutsub enamikel inimestel esile nn „tuulegeneraatori sündroomi“ ja/või kroonilisi vibroakustilisi haigusi. Tavapäraseimad on kuminad kõrvus, une-, tasakaalu-, keskendumis- ja paanikahäired, südame rütmihäired, probleemid vererõhu, veresoonkonna ja seedetraktiga. Kodu- ja metsloomadel mitmekordistuvad nurisünnituste juhud, lindudel kooreta munad jne. Soomes läbiviidud uuringu kohaselt esines elamupiirkonna ümbruses olevatel tuulikutega aladel tervisekahjustusi tuulikutest umbes 15–20 kilomeetri kaugusel.[5]

Mõne üksiku väiketuugeni läheduses pole müra ja selle mõju eriti suur. Tuugeni mõõtude kasvades ning kui korraga töötab suurem hulk tuugeneid resoneeruvad ja interfereeruvad nende tiibadega tekitatavad helilöögid omavahel, mis võib mürataset oluliselt võimendada.

Mitmest tuugenist koosnevatest gruppidest soovitatakse MSH/IH müra tõttu hoiduda vähemalt 40 km kaugusele (esitlus Soome parlamendile[6]). Häiriva müra tüüpiliseks leviulatuseks on väikeste (ca 100 m kõrguste) tuugenite gruppide (kuni 50 tk) puhul mõõdetud metsasel maismaal 15-20 km, levipiiriks kuni 90 km.[7]

Sotsiaalministri määruse „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“ §2 p 2 kohaselt infraheli on õhus leviv heli sagedusega alla 20 Hz.

Infraheli mõju inimestele on korduvalt teaduslikult uuritud.[8] Eestis puuduvad hetkel mõõtmisvahendid ja akrediteering mõõtmaks infraheli 0,1 Hz kuni 12 Hz, mis on inimese tervisele kõige kahjulikumad ning puuduvad reaalsed mõõtmisfaktid nende sageduste tegeliku leviala kohta.

Meie küsimus: kuidas saab planeerida tuuleparke ilma nii olulise infota, kui puuduvad isegi vajalikud mõõtevahendid ning akrediteering infraheli mõõtmiseks?

Nõuame Herro tuulepargi arendusprojekti peatamist, kuni on teostatud erapooletu müratasemete, sh madalsagedusliku müra ja infraheli, mõõtmine.

3) Tuulikud tekitavad elektromagnetkiirgust. 28.11.2024 delfi.ee-s ilmunud artiklis „Aidu tuulepark segab kaitseväe signaalluuret“ on kirjutatud järgmist: „Kaitsevägi on teinud ka kontrollmõõtmisi, mis on tõestanud, et tuulikud tekitavad ja peegeldavad keskkonnas häiringuid, mis mõjutavad nende seirevõimet. „Tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet registreeris viimasel neljal aastal 16 kilomeetri kauguselt mõõdetuna tuulikute poolt tekitatud tsiviilraadiohäired – need ületasid hajaasustuse normeeritud elektriväljatugevuse sajakordselt (40 dB).“[9]

Kui tuugenitest tulenev elektromagnetkiirgus, mõõdetuna 16 km kauguselt selle häiringu allikast, ületab elektriväljatugevuse (V/m) normi sada korda, siis kuidas mõjub selline tuugen inimtervisele ja loodusele, kui viimane on paigaldatud ühe või kahe km kaugusele eramust või asulast?

4) Lisaks eeltoodule häirib tuulikute läheduses asuvaid kinnistuid ja nende elanikke tuulikulabade põhjustatud varjutus, mis mõne kinnistu puhul ulatub 286 (!) varjutuspäevani aastas.

Kinnisvara hinna langus

Kui tuulikute lähedus muudab meie elukeskkonna väljakannatamatuks, siis muutub ka meie elukondliku kinnisvara hind nullilähedaseks. Kui soovida oma kodu müüa on raskendatud sellele uue omaniku leidmine, sest keegi ei soovi elada keskkonnas, mis kahjustab tervist.

Dr Anti Kukkela kirjutab 1. veebr 2022 Saarte Hääles ilmunud artiklis „Üleskiidetud tuulepargid teevad meid haigeks“ järgmist: „Tähelepanu väärib 2020. aastal läbiviidud küsitlus, mis hõlmas 67 inimest, kes elasid 10 km raadiuses tuuleturbiinidest. Nendest neli olid müünud oma kodu ja lahkunud enne tuuleturbiinide ehitamist, 31 kaalusid oma kodu mahajätmist, 28 olid oma kodu jäädavalt hüljanud ning 4 ei kavatsenud oma kodu hüljata. Kodu hülgamist plaaninud ja kodu hüljanud inimesed tõid põhjusena välja tuulegeneraatorite mõju tervisele. Kodu hülgamine inimeste poolt, kelle maja lähedusse on ehitatud tuuleturbiinid, näitab tekkinud terviseprobleemide sügavat mõju. Sellises piirkonnas langeb ka kinnisvara väärtus ja ostjat oma kodule ei leita.“[10]

Kuna kinnisvara kaotab tuulepargi arenduste tõttu arvestatavalt oma väärtust, siis kaalume valla vastu kohtusse pöördumist tehtud kahju heastamiseks. Kas vald on nõus tuulikutest mõjutatud kinnistud tuulikute eelse turuväärtusega ära ostma või vajadusel inimesed ümber asustama?

Mõju loodusele

Kavandatav tuulepark teeb korvamatut kahju nii kohalikule elurikkusele kui ka Eestit läbivate rändlindude populatsioonidele. Tuulepark hävitab looduskaitse all olevad liigid, näiteks segavad madalsageduslikud võnked nahkhiiri. Vastavalt „Linnustiku ja nahkhiirte uuring Valga eriplaneeringu potentsiaalselt sobilikel tuulepargi aladel“ elab planeeritaval tuulepargi alal hulk kaitsealuseid liike – alustades mustast toonekurest ja metsisest, lisaks kullilisi ja nahkhiiri, kelle elupaigad saavad kahjustatud ja keda ähvardab tuulikute tõttu otsene hukkumisoht. Oleme informeerinud Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Ornitoloogiaühingut.

Keskkonna jalajälg ja mõju kliimale

Tuuleparkide rajamiseks läheb vaja tohutul hulgal ehitusmaterjale ja fossiilseid kütuseid. Lisaks on tuulikute transport pikk ja energiamahukas töö. Võttes arvesse seda, et tuulepargi eluiga on 20-25 aastat, selle jooksul tuleb vähemalt kord kuni kaks vahetada labasid, siis kui suur on tuulepargi tegelik keskkonnajälg ning reostus tervikpildis? Samuti puudub praegu tehnoloogia kasutatud tuulikute utiliseerimiseks.

Nõuame tuulepargi täieliku keskkonna jalajälje avalikustamist, sh mis saab kasutatud tuulikutest.

Lisaks kinnitavad aastakümnete pikkused teadusuuringud ja satelliitvaatlused, et tuulepargid muudavad oluliselt nende ümbruse kliimatingimusi – alates maapinna temperatuuri tõusust kuni sademete mustri muutumiseni. Tuulikulabad kuluvad ajaga ning tuul puhub nende pealt ära mikroosakesi, mis lenduvad loodusesse.

Epoksüvaigud, mida kasutatakse tuulikute labades, koosnevad kahest monomeerist, tavapraktikas bisfenool A (45-61%) ja epiklorohüdriin (39-55%). Reostus tekib pöörlevate tuugenilabade pideval erosioonil üle 350 km/h kokkupõrgete tõttu vihma/lume/rahe osakestega. Reostuse maht ajas sõltub tiiviku diameetrist ja ka selle koostisest. Nt ühes Norra uuringus (tiiviku diameeter 130 m) leiti plastreostuse koguseks 62 kg turbiini kohta aastas.[11]

[1] Vabariigi Valitsuse 01.10.2015. a määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punkt 4 kohaselt on enam kui 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitis. [2] Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamatkliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-07/Kohalike%20omavalitsuste%20tuule-%20ja%20p%C3%A4ikeseenergia%20k%C3%A4siraamat%20%282021%29.pdf [3] Maailma Terviseorganisatsioon andmetel on müra on üks riskitegureid, mis põhjustab südame isheemiatõbe. Uuringute põhjal on leitud seoseid ka teiste haigustega, nt insult, kõrgvererõhktõbi, rasvumine, diabeet, depressioon ja ärevushäired.https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/keskkonnamura-moju-tervisele [4] Møller, Henrik, and Christian Sejer Pedersen, Low-frequency noise from large wind turbines. TheJournal of the Acoustical Society of America 129.6 (2011): 3727-3744. [5] The health effects of wind turbine infrasound based on its propagation on the people in the surroundings of wind turbines in Finland Statistical analysis Mehtätalo, E., M.Sc. (Agric. and For.) Mehtätalo, M., M.Sc. (Agric. and For.) Peltoniemi, P., M.A. (Phil.) https://syte.fi/wp-content/uploads/2020/01/mehtc3a4talo-et-al-pilot-study-2019-summary-final-fi_en.pdf [6] https://media.voog.com/0000/0051/5165/files/esitlus%20soome%20parlamendile.pdf [7] https://rannarahvaselts.ee/uuringud/infraheli [8] Shirley Wind Farm report 2012. https://apps.psc.wi.gov/ERF/ERFview/viewdoc.aspx?docid=178263 [9] https://www.delfi.ee/artikkel/120339743/aidu-tuulepark-segab-kaitsevae-signaalluuret-luurekeskuse-juht-see-on-kui-sein-mille-taha-naha-on-keeruline [10] https://saartehaal.postimees.ee/7443939/anti-kukkela-uleskiidetud-tuulepargid-teevad-meid-haigeks [11] https://rannarahvaselts.ee/uuringud/keemia

Lugupidamisega Lea Larin, Uniküla lea.larin@gmail.com Urho Veske, Uniküla urhoveske@gmail.com Kadri Aru, Pikkjärve kadri@teadlikmina.ee Jerzy Igor Bieconski, Pikkjärve biechon@msn.com

ja teised allakirjutanud Valga valla elanikud

Nõuame Herro tuulepargi planeeringu peatamist!