Tartu Aleksander Puškini Kooli uus nimi "Tartu Jogentaga Kool" ei seostu kooliga. Mõni muu nimi meeldiks kooliperele ja tartlastele rohkem. Petitsioonis on kajastatud argumendid, miks uus nimi ei ole sobilik ja seda on vaja muuta ning pakub võimaliku nime variandi.
Petitsiooni allkirjastajad ei pea kohaseks Tartu Aleksander Puškini Kooli uue nime konkursil žürii valitud nime “Tartu Jogentaga Kool” ning leiavad, et kool peab olema nimetatud ühe väärika Eesti teadlase järgi. Allkirjastajate pakkumine uueks Puškini Kooli nimeks on “Tartu Juri Lotmani Kool”. Arvame, et Jogentaga nimi ei ole kooli jaoks sobilik ning Juri Lotmani Kool on sobilikum kooli uus nimi järgmistel põhjustel:
Argumendid Tartu Jogentaga Kooli nime vastu:
- Seose põhjendus ei ole veenev. Tartu linna koduleheküljel on seletatud, et uus nimi ühendab kooli rikkalikku ajalugu ja tulevikku suunatud vaadet. Kuid raske on mõista, miks kooli ajalugu on seotud 13. sajandi muinasmaakonna nimega, kui kooli ajalugu algab alles aastast 1899. Veel enam, Tartu jõe tagustest maadest jutustav tekst ei pruugi kirjeldada just seda kohta, kus tänapäeval koolimaja asub. Samuti ei ole arusaadav, kuidas kooli õpilased peaksid seostama 13. sajandi sõna “jogentaga” tulevikku suunatud vaatega.
- Pika ajalooga kool ei tohiks kaotada oma väärikat kuvandit. Koolil on senini olnud Tartu linna ajaloos oma kuvand, oma nägu. Sõna “jogentaga” on tartlastele aga võõras ja tundmatu. Ainuke seos kooli ja Jogentaga nime vahel on asukoht. Seega seos on nõrk.
- Uus nimi tuli üllatusena, kuna sellist nime ei osatud oodata, kuid kooli uue sobiliku nime valimine on kahtlemata oluline.
- Sõna “jogentaga” tähendab “jõe taga” või “jõetagune koht”. Kool, mille nimi on “jõetagune koht”, võib mõjuda kui linnaruumist välja visatud koht, kuna see asub “kuskil taga”, kus 13. sajandil linna ei olnud. Lisaks sellele võib sõnale “tagune” tekkida halb konnotatsioon ning koolile sellise nime andmine ei tundu haridusasutusele sobiv.
Argumendid Tartu Juri Lotmani Kooli nime poolt:
- Juri Lotman kehastab endas kooli uue nime peamist, kõiki kaasavat ideed. 2024. aastast läks kool üle eestikeelsele õppele, kuid ootab õppima kõiki lapsi olenemata nende emakeelest. J. Lotmani kodune emakeel ei olnud eesti keel, kuid ta õppis eesti keele ära ning väärtustas seda. Tema eeskujul oleksid kooli õpilased julgustatud õppima Eesti Vabariigi riigikeelt ehk eesti keelt.
- Juri Lotmani multikultuurne (juudi-ukraina-vene-eesti) taust võib julgustada kooli õpilasi mitte häbenema oma päritolu, vaid väärtustada Eesti kultuuri ning keelt. J. Lotman austas Eestimaad ja selle elanike, mille pärast 1980. aastatel ta otsustas saada Eesti poliitikuks, et toetada Eestit rasketel aegadel. Õppida maineka ühiskonnategelase nimelises koolis kindlasti motiveeriks õpilasi pürgima sama kõrgele ning panustama Eesti ühiskonda ja kultuuri. J. Lotmanil oli omaaegse juudivaenuliku poliitka tõttu raske avaldada oma teadustöid, kuid vaatamata kõikidele raskustele, suutis ta rajada teadusele teed. Lisaks sellele, J. Lotman varjas oma kodus dissidente, hoolimata ohust, et selle eest võis saada karistada.
- Juri Lotman on tuntud lisaks Tartu ja Eesti tasandile ka maailmatasandil, seega tema kuju annaks koolile maineka nime. Tartus on ka teiste tuntud isikute nimedega koole: Miina Härma Gümnaasium, Descartes'i Kool, Jaan Poska Gümnaasium, Forseliuse Kool ja teised. J. Lotmani nimi oleks siia nimekirja sobilik.
- Juri Lotman oli Tartu Ülikooli nimekas teadlane ja õppejõud. J. Lotmani seos ülikooliga loob koolile veel tugevama seose Tartu linnaga ja annab koolile tähendusrikkama nime.
- Aleksander Puškin ja tema teosed on üheks põhiosaks Juri Lotmani elukestvas teadustöös. Seega, andes koolile J. Lotmani nime, seome oma vahel mitte ainult kooli ja isiku, vaid hoiame kooli uue nime kaudu meeles ka kooli ajaloolist nime.
“… kui ma olen teaduses midagi saavutanud, siis on see suurel määral seotud selle juhuslikkuste ja mittejuhuslikkuste kompleksiga, mis kujunes välja minu isiklikus elus ning Tartu Ülikooli ja selle linna enda ajaloolises saatuses. […] kogu saatus – nii teaduslik kui ka isiklik elu – on seotud selle linnaga […] ei suuda ma end Tartust lahus iseendana ette kujutada.”
– Juri Lotmani kõnelusest Peeter Toropiga, Jalutuskäigud Lotmaniga, lk 232.