Mitmed erakonnad on tulnud välja omapoolsete algatustega alaliselt Eestis elavate mittekodanike hääleõiguse kaotamiseks, piiramiseks või peatamiseks. Poliitilisest ummikseisust väljumiseks peaks Riigikogu algatama nüüd vajaliku arvu rahvahääletusi, mis viiakse läbi üheaegselt, et selgitada välja, milline erakondade poolt pakutud lahendus alaliselt Eestis elavate mittekodanike hääleõiguse piiramiseks on kodanikele kõige meelepärasem.

Rahvahääletusele võiks panna järgmised küsimused:

• Kas pooldate Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 muutmist selliselt, et nende riikide kodanikud, kellega Eesti Vabariigil ei ole Riigikogu poolt ratifitseeritud vastastikust valimisõigust võimaldavat välislepingut, kaotaksid õiguse hääletada Eestis kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel?
• Kas pooldate Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 muutmist selliselt, et lisaks Eesti Vabariigi kodanikele oleks Eestis kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel edaspidi hääleõigus ainult alaliselt Eesti elavatel Euroopa Liidu kodanikel, NATO riikide kodanikel, Euroopa majanduspiirkonna lepingu osalisriikide kodanikel ja Šveitsi kodanikel?
• Kas pooldate kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 täiendamist selliselt, et Riigikogu poolt terroristliku režiimiga riigiks tunnistatud riigi kodanikud kaotaksid õiguse hääletada Eestis kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel?
• Kas pooldate kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmist selliselt, et alaliselt Eestis elavad välismaalased peaksid Eestis kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletamiseks edaspidi valijaks registreeruma ning kinnitama seda tehes, et jagavad Eesti põhiseaduslikke väärtusi ja mõistavad hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu?
• Kas pooldate kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmist selliselt, et alaliselt Eestis elava välismaalase õigust kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletada saaks edaspidi õiguskaitseorganite julgeolekuhinnangule tuginedes piirata?

Kõik need küsimused põhinevad seni erakondade poolt pakutud lahendustel. Need ei ole sisuliselt üksteist välistavad, kuid nende hulgast valiku tegemiseks, kui kodanikud peavad vajalikuks piirata oma kaasmaalaste hääleõigust, sobiks kõige paremini rahvahääletus, mis võiks leida aset üheaegselt 2025. aasta kohalike valimistega.

TAUSTAINFO Viimastel parlamendivalimistel osales neli erakonda, mille jaoks alaliselt Eestis elavate mittekodanike hääleõiguse ühel või teisel kujul piiramine oli programmiline seisukoht ehk valijatele antud lubadus.

Reformierakond: "Selleks, et tagada Eesti rahvusliku julgeoleku, põhiseadusliku korra ja Eesti riigi väärtuste kaitset, muudame kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ning peatame terrorismi toetava ja terroriakte kasutavate riikide kodanike ja topeltkodakondsusega isikute valimisõiguse." Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (alusprogramm): "Viime kohalike omavalitsuste valimised ja neil kandideerimise kodanikukeskseks ning kehtestame kandidaatidele eesti keele oskamise nõude." Isamaa: "tühistab Eesti suhtes vaenulike riikide kodanike õiguse hääletada Eesti kohalike omavalitsuste volikogude valimistel." Parempoolsed: "Terroristliku riigi kodanikel ei tohi olla valimisõigust kohaliku omavalitsuse valimistel ega õigust omada Eestis relvaluba." Nendele erakondadele andis oma hääle 36,5% hääleõiguslikest kodanikest, kes moodustasid 57,8% valimas käinutest. Samas osales valimistel kolm erakonda, mis lubasid otsesõnu senise regulatsiooni säilitamist või koguni hääleõiguse laiendamist.

Keskerakond: "Tagada mittekodanike ja alalise elamisloaga kolmandate riikide kodanike hääletamisõigus kohalike omavalitsuste valimistel." Sotsiaaldemokraatlik Erakond: "Säilitame pikaajalise elamisloaga inimeste hääleõiguse kohalikel valimistel analoogselt praegu kehtiva korraga." Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (+liikumine KOOS): "Eesti kodakondsuse ja hääleõiguse andmine kõigile Eesti territooriumil elanud eestimaalastele, selle iseseisvumise ajal 1991. aastal. Kodakondsusetuse institutsiooni likvideerimine." Need kolm erakonda said kokku 26,9% kehtivaks loetud häältest. Ülejäänud kaks valimistel osalenud erakonda oma valimisprogrammides selles küsimuses mingit seisukohta ei väljendanud, kuid nende programmide üldine tonaalsus toetas pigem kohalike elanike laiapõhjalisemat esindatust volikogudes.

Eesti 200: "Iga inimese elu peab olema Eestis kaitstud – tema õigused ja vabadused peavad riigi poolt olema kindlustatud ja tema kohustused selged. Iga inimese elu peab olema väärikas, ta peab tundma ennast võrdväärse ühiskonna liikmena, omama võrdseid võimalusi teistega, et tema potentsiaal saaks maksimaalselt realiseeruda ja ta saaks elada õnneliku inimesena. Ainuõige poliitika on see, mis kaasab ja kasutab ära kõigi ühiskonnaliikmete võimekust igapäevaellu panustada. Me ei tohi jätta kedagi kõrvale ega jätta kellelegi andmata võimalust ennast Eestimaal hästi ja turvaliselt tunda ning kogu oma potentsiaal siin realiseerida. Inimeste kõrvale lükkamine kajastub lõpuks meie kõigi heaolu languses ja ka kuluna riigieelarve ridades. Turvalise ja õnnelike inimestega riigini jõudmiseks peame tegema muudatusi – mõnedel juhtudel seadusandluses, mõnedel ühiskondliku suhtumise muutmises." Eestimaa Rohelised: "Teeme alates 2025. aastast kohaliku omavalitsuse volikogu valimised isikupõhiseks, valimised saavad olema läbiviidud üksiku ülekantava hääle meetodil." Tänaseks on ka need kaks erakonda asunud siiski selgelt pooldama alaliselt Eestis elavate mittekodanike hääleõiguse piiramist. Samuti on tulnud nüüd omapoolse ettepanekuga praegu kehtiva korra muutmiseks välja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mis lubas oma valijatele seda mitte teha. Vajadust muudatuste järele põhjendatakse enamasti sellega, et Vladimir Putinit toetavate Venemaa kodanike osalemine kohalikel valimistel seab ohtu Eesti julgeoleku. Putin sai 2024. aasta märtsis Venemaa presidendivalimistel Eestis antud häältest ametlike andmete kohaselt 75,2%. Eestis elas siis enam kui 83 tuhat Venemaa kodanikku. Valimas käis neist siin 2438, kellest Putinit toetas 1833.