Paljud uuringud ja terviseorganisatsioonid, nagu ka näiteks Maailma Terviseorganisatsioon rõhutavad, et noored vajavad optimaalseks arenguks ja tervise hoidmiseks 8–10 tundi und. Teismeliste loomulik unerütm ja bioloogiline kellaajad erinevad täiskasvanute omast – see tähendab, et noored jäävad loomult hiljem magama ning vajavad hilisemat ärkamisaega, et välja puhata. Kui kool algab varahommikul, jääb aga unetunde puudu ja unepuudus mõjutab negatiivselt nende keskendumisvõimet, tuju ja üldist tervist.

Uni mängib olulist rolli ajus toimuva info töötlemisel ja uute teadmiste kinnistamisel. Unepuudus aga takistab neid protsesse, põhjustades väsimust, stressi ja tähelepanuprobleeme, mis omakorda vähendavad õppimisvõimet. Krooniline unepuudus võib viia ka terviseprobleemideni, sealhulgas ärevuse, depressiooni ja immuunsüsteemi nõrgenemiseni. Lisaks on väsinud õpilastel raskem osaleda tunnis ja teha kodutöid, mis võib viia ka kehvemate õpitulemusteni.

Mitmed riigid ja koolid on katsetanud hilisema koolipäeva alguse mõju ning leidnud, et isegi üks lisatund und tõstab märgatavalt noorte energiataset ja õppimisvõimet. Eestis aga algavad paljud koolid endiselt varahommikul, mis teeb täisväärtusliku une saavutamise keeruliseks. Algatus kutsub üles koolipäeva alguse hilisemaks lükkamisele, et aidata õpilastel paremini välja puhata, keskenduda ja hoida tervist.

Ettepanek hõlmab koolipäeva algusaja nihutamist algusega kella 9.00 hommikul minimaalselt. Koolipäeva algus kell 9.00 või hiljem võimaldaks noortel saavutada paremini oma unerütmile vastava une pikkuse. Selline algusaeg on toetatud paljude uuringutega, mis näitavad selle positiivset mõju noorte vaimsele ja füüsilisele tervisele.

Koolides võiks läbi viia ka hilisema algusajaga pilootprojekte, et hinnata muutuse mõju. Seda saaks mõõta näiteks õpilaste enesetunde, vaimse ja füüsilise tervise ning õpitulemuste kaudu.