Idee sisu
Tööaja arvestus tuleb muuta tunnipõhiseks ehk kaotada ära kuupõhine sotsiaalmaksu arvestus. See loob paindliku tööturu ning ka eakamatel on võimalus vastavalt oma võimetele olla seal võrdväärsed osalejad. Pensionile jäämine tuleb muuta võimalikult paindlikuks ja sujuvaks ning mitte siduda seda riiklikult konkreetsete eluaastanumbriga, vaid peab olema vaid üldteada, millal võivad pensionite erinevad vormid hakata kehtima. Hajutada kuvand pensionärist, kui riigi ülalpidamisel olevast abitust olendist, staatusest, mis tuleb inimesele paratamatult peale teatud vanusest, mis justkui lõikaks inimese elu pooleks – aeg enne ja aeg peale pensionile jäämist! Pensioni saamist tuleks käsitleda kui vaid ühte aktiivse inimese kvaliteeti, mis võib kuid alati ei pea vanusega kaasnema.
MÕJUHINNANG
Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?Osaajaga töötamise soodustamine.
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Sotsiaalmaksuseadus
Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Arvestuse aluse muutus ei too kaasa põhimõttelisi muutusi süsteemis. Taotletav muudatus puudutab ennekõike sotsiaalmaksu maksustamise aluseks oleva miinimummäära kaotamist ehk taotlus on, et sotsiaalmaksu makstaks 33% teenitud summalt.
Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Muudatuse tulemusena kaob olukord, kus väga väikese palga eest osakoormusega töötavate inimeste palkamine on tööandjale kallim kui ühe inimese palkamine. Selline muudatus mõjutab just madalapalgalistes ametites osakoormusega töötamist, kuid sellel ei ole laiemat mõju osakoormusega töötamisele.
Tõenäoliselt väheneb sotsiaalmaksu laekumine.
Juba praegu ei pea sotsiaalmaksu miinimummäära kohustust täitma, kui töötaja saab riiklikku pensioni, on (üli)õpilane, kasvatab alla 3aastast last jne. Seega ei tooks muudatus kaasa olulist muutust vanemaealiste hõives.
Samal ajal väheneb töö ajas mõõtmise olulisus, järjest olulisemaks muutub see, milline on töö tulemus, sõltumata ajast, kohast ja viisist, kuidas tööd tehakse. Ettepanek aga toetab pigem tööl olemise kui töö tegemise põhimõtet.
Kas on olemas rahvusvahelisi analooge? Mida neist on teada?
-
Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Juba praegu on teatud sihtgruppide palkamisel sotsiaalmaksu arvestuse aluseks teenitud töötasu, miinimumsummasid ei pea maksma. Tasub kaaluda, kas seda põhimõtet laiendada kõikidele töötajatele.
Eksperdid: Liisi Uder, Jaano Vink
Idee kiideti teemaseminaril heaks
Teemaseminaril pandi ette, idee võiks ümber sõnastada järgmiselt: "Loobuda sotsiaalmaksumiinimumi kohustusest" Idee saadeti edasiarendamisele. Arutelu tulemusena jõuti selleni, et ideetuleks sõnastada selliselt, et sotsiaalmaksu maksta edaspidi teenitud töötasult, mitte riigi kehtestatud miinimumilt. Sotsiaalmaksu maksmisel on juba praegu terve rida erandeid, kelle puhul makstakse maksu teenitud summalt ka siis, kui see on väiksem miinimummäärast (vt sotsiaalmaksuseadus § 4)