Põhikoolides ja gümnaasiumites alaku kool kell 9!
8-8:30ne koolipäeva algus on kujundatud töötavate lapsevanemate järgi, kes oma lapsed enne tööd kooli viivad. Nüüd on sellised vanemad vähemuseks jäänud, ning lapsed on iseseisvamad ja käivad ise bussi või jalgrattaga koolis.
Mida ütles haridusminister Kallas peaasi.ee podcastis, on piisavalt hea selgitus:
„Minu lapsed lähevad sellest õppeaastast kella 9-ks kooli ja näen väga suurt vahet. Varem pidin neid jõuga voodist välja tirima, sest see oli vale kellaaeg neile tõusmiseks. Nüüd ärkavad nad ise”
Lapsed ärkavad liiga vara. Sa võid öelda õpilasele, et ”kui sa varem magama läheksid, siis saaksid üles!”, kui nii lihtne see pole. Ühel tavalisel Eesti õpilasel on peale kooliväliste tegevuste veel ohtralt kodutööd, ning sellega tegelemine võtab aega. Kui see aeg venib nii kaugele, et laps peab lõpuks hilja magama minema, leidubki põhjust, miks neil võiks äratus hiljem olla.
Vähe energiat tunnis. Keskendumisprobleemid. Kui õpilane peab peale lühikest ebatervisliku und ja vara ärkamist veel varahommikul tunnis mõtlema hakkama, siis ei jää temast seal midagi üle. Laps ei suuda tundides ei keskenduda ega vahel isegi ärkvel püsida.
Mida peab tegema? Lihtne. Nihutama koolipäeva algust kella üheksaks. Vastav amet, komitee või toimkond peab võtma avalduse vastu ning muutma koolipäeva alguse kellaaega. Siin raskemat protseduuri ega matemaatikat tegema ei peaks ning paljud lapsevanemad oleksid vägagi rahul, et nende lapsed saavad oma ettenähtud uneaja tervislikult kätte.
Ei nõustu.
Kui koolipäev algab kell 9, siis lõppeb see hilisemates klassides alles kella 16 või 17 paiku. Noored ei jõua enam trenni/huviringi ja isegi kui leiavad hilise algusajaga trenni/huviringi, siis jõuavad nad sealt koju nii hilja õhtul, et ei jõua enam järgmiseks päevaks õppida.