Vanainimesed ja väikelapsed koos, nagu vanasti.
Mitmel eri moel ühiskonnale ja inimlikkusele kasutoov oleks olukord, kus vanainimesed tegelevad lastega. Mingil moel integreerida vanainimesed lasteaedadega või tekitada nn eralastehoiu süsteemid, kus lisaks noorele ja särtsakale koordinaatorile on kasvatajad osalise koormusega vanainimesed . Selleks vajavad nad täiendkoolitust, et omandada pisut tänapäevaseid lastekasvatamise tõdesid, et lastega on tore suhelda ja neid ei pea ainult korrale kutsuma. Imelist kirjandust on sellels vallas (Jesper Juul meenus esimesena kui ladus ja loogiline), mida vanemad inimesed vabatahtlikult hobi pärast kunagi lugema ei kipu. Teada on, et inimene mandub kõige kiiremini, kui ta tunneb, et teda pole kellelegi vaja. Ehk teisisõnu oleks selline laste ja vanainimeste ühendamise projekt ka teistpidi tervist turgutav. Vaimset tervist peetakse uusimate uuringute kohaselt siiski lahutamatuks osaks tervikust. Mina julgen oletada, et tänapäeval on piisavalt vaid karjäärile ning majandusedule suunatud perede kõrval ka inimlikkust hindavaid peresid, kes heameelega paneksid oma lapsed sellistesse asutustesse hoiule, kus esimeseks väärtuseks ei ole diplomaatilised ja akadeemilised võimed võimalikult noores eas, vaid pigem rõõmsalt inimeseks kasvamine.
Omavalitsuse ja/või kogukonna ellurakendatav idee. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/6bc1c08c-5fcb-4297-b8db-dd776b159654