Personaalne pensionikonto
Teen ettepaneku loobuda solidaarsest pensionisüsteemist. Tööandjad jätkavad sotsiaalmaksu maksmist kuid see makstakse personifitseeritult töövõtja Sotsiaalametis olevale arvele. Töövõtja määrab iga aasta koos tuludeklaratsiooni esitamisega kellele ja millises proportsioonis tema maksustatavast tulust hüvitisi makstakse. Kuivõrd tulumaks rakendub ka pensionitele, siis pole liigkõrgel pensionil mõtet. Tekib väga tihe perekondlik seos – vanemad kasvatavad lapsed, lapsed peavad ülal oma vanemaid. Kaasnevad muutused. Ümbrikupalga maksmine ja OÜ-tamine lõpeb. Välismaale tööle siirdunud inimesed peavad ise oma vanematele maksma. Eakatel tekib tugev motivatsioon osaleda oma lastelaste kasvatamisel selleks, et need saaksid käia tasulisel tööl. Kui lastelaste hoidmise eest saadakse kaudselt samaväärset tulu, siis eelistataks valida see. Kaob pensioniiga. Pensionile läheb inimene siis kui tema lapsed seda võimaldavad. Nii nagu oma eluajal oled panustanud laste kasvatusse, nii saad neilt vastava panuse tagasi. Lastekasvatamisest tõuseb tulu. Kaob poliitiline surve pensioni tõstmiseks ja see asendub asjakohase nõudega – arendada majandust. Igale eakale jääb võimalus endiselt koguda vara nii pensionisambasse kui investeeringutena. Iga lastetu saab panustada kellegi kasvatusse selliselt, et kasvatatu ei unustaks temasse panustanut. Kokkuvõttes muutuvad perekonnad märksa sidusamaks ja riigi roll piirdub erijuhtumite lahendamisega. Peamised miinused on tulude ebaühtlus ja ülemineku periood. Lahenduseks on suurem lastelaste arv ja üleminekul uuele süsteemile rakendada personaalkontot ainult 50% ulatuses sotsiaalmaksust kuid igal aastal vähendades solidaarsuse osa 5% võrra. Üleminek 10 aastaga.
Ka minu peas on selline mõte juba pikemat aega liikunud ja vestlustes, vaidlustes teistega samuti poolehoidu leidnud. Tundub igati arutamisväärt idee olema.
Väärt idee. Tegelikult on see "ära unustatud" vana ja toimiv süsteem. Kui pensionär panustab lastelaste hoidmisse, siis tööl käivad noored toetavad perekonna ühise majandamise kaudu tugevalt ka pensionäri eluolu - üheskoos ostetakse vajalikud asjad ja teenused, käiakse koos kultuuriüritustel jne. Põlvkondade vaheline majanduslik ja sotsiaalne sidusus soosib väiksemat teenuste tarbimist ja hoiab ära asjatu ressursside raiskamise. Ka minu lapsi hoiab vanaema ning kõik kolm põlvkonda tulevad seetõttu oma eluga palju paremini toime.
Ideed ei ole mõistlik Eestis rakendada. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/fe7f12ae-2c33-448f-a0e7-e81520f28848