Ei elektroonilisele hääletamisele.

  • Henn Leetna
,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Arhiveeritud
3179 allkirja

Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.

Algatuse menetlus on lõppenud. Vaata menetlust.

Austatav RIIGIKOGU

Palun tühistada ELEKTROONILINE HÄÄLETAMINE.

Elektrooniline hääletamine on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse §12-ga.

§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. ...

Eesti keele seletav sõnaraamat

diskrimineerima - kellegi õigusi (teistega võrreldes) kitsendama v. kärpima; ... Diskrimineeriv seadus, kitsendus, propaganda.

Mina lähtun EV Põhiseaduse §12 esimesest ja teisest lausest: < Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida ... >. See tähendab, et ükskõik, millise seadusega on tegemist – mind peab selle seaduse järgselt kohtlema võrdselt kõigi teistega. Mind ei tohi diskrimineerida, mis tähendab, et minu õigusi teistega võrreldes ei tohi kitsendada, kärpida.

Riigikogu valimise seadus on diskrimineeriv, sest minu, valija, kes ma hääletan hääletamissedeliga õigusi on kitsendatud, kärbitud võrreldes valijaga, kes hääletab elektrooniliselt.

On rikutud EV Põhiseadust §12 sellega, et samalaadses olukorras on valija, kes hääletab elektrooniliselt põhjendamatult seatud soodsamasse olukorda, kui mina, valija, kes ma hääletan hääletamissedeliga.

Valijal, kes hääletab elektrooniliselt on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta.

Riigikogu valimise seadus.

§ 485. Elektroonilise hääle muutmine

Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta: 1) hääletades uuesti elektrooniliselt käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 4 ettenähtud ajal; 2) hääletades hääletamissedeliga kuni valimispäeva kella 20.00-ni.

Hääletades hääletamissedeliga on nendel valijatel, kes olid juba hääletanud elektrooniliselt võimalus enda poolt juba kord antud häält kustutada rikkudes valimissedeli ja sellega valimisel mitte osaleda .

Minu, valija, kes ma hääletan hääletamissedeliga õigusi on kitsendatud, kärbitud võrreldes valijaga, kes hääletab elektrooniliselt. Mind on seatud rabavalt ebasoodsamasse olukorda sellega, et minule ei ole antud võimalust oma hääletamissedeliga antud häält muuta hääletades mitmeid kordi uue hääletamissedeliga. Minule ei ole antud võimalust hääletamissedeliga antud häält kustutada millega kaasneb valimisel mitte osalemine.

Minul, kui valijal on võimalik vaatlejana jälgida hääletamissedelite loendamist, milline on ainus absoluutselt täpne mõõtmisviis.

Minul, kui valijal ei ole vaatlejana võimalust jälgida elektrooniliselt antud häälte loendamist nii nagu seda saan teha hääletamissedeliga antud häälte loendamisel.

Minul ei lasu mingit sotsiaalset kohustust uskuda elektrooniliste häälte loendamist, milline ei ole absoluutselt täpne mõõtmisviis.

Elektroonilise hääle muutmist õigustab Riigikohus ja põhjendab seda enda otsuses alljärgnevalt.

RIIGIKOHUS, Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegium, KOHTUOTSUS – kohtuasja number 5-23-12, kuupäev 28. märts 2023

Valija, keda on elektroonilise hääletamise käigus ebaseaduslikult mõjutatud või jälgitud, saab taastada valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse, hääletades mõjutustest vabanenult uuesti elektrooniliselt või valimissedeliga.

Riigikohtu poolt antud elektroonilise hääle muutmise õigustamise põhjendus ei ole piisav, sest valija, keda on elektroonilise hääletamise käigus ebaseaduslikult mõjutatud või jälgitud, ei saa taastada valimiste vabadust ja hääletamise salajasust juhul kui teda jätkuvalt ebaseaduslikult mõjutatakse või jälgitakse valimistähtaja lõppemise hetkeni.

Mitte üheski arenenud demokraatlikus riigis ei kasutata elektroonilist hääletamist just seetõttu, et see ei ole kontrollitav, see ei ole turvaline.

Väide, et elektrooniline hääletamine ja eel hääletamine on muutnud valimised kodanikele kättesaadavamaks ei vasta tõele, sest need asjaolud ei ole põhjustanud valimistel osalejate arvu suurenemist.

Valimised peavad toimuma ühel päeval hääletades valimissedeliga.

Turvalisuse nimel palun lugege ja allkirjastage pöördumine Riigikogu poole < Eradetektiivinduse seadus >.

Tallinnas Tondil 11.septembril 2023.aastal.

Henn Leetna

Menetlusinfo

  1. Ei elektroonilisele hääletamisele

    , Henn Leetna

    Austatud toetajad ! Ei elektroonilisele hääletamisele. Esitasin Tuvastamiskaebuse Tallinna Halduskohtule Haldusasi nr 3-24-817. Tutvuge ja toetage ka uut algatust. www.reforms.ee/kohus

  2. Kiri Riigikogult

    PealkiriVastuskiri
    Saaja
    • Riigikogu juhatus

  3. Tere, läheme edasi!

    , Henn Leetna

    Me teame, et Õiguskomisjon lükkas tagasi meie pöördumise <Ei elektroonilisele hääletamisele> Nüüd ei jää muud üle, kui peame kõik koos tõendama, et meid diskrimineeritaks ja selleks esitame tuvastamiskaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaotada ei ole meil mitte midagi! Võidu korral on riik kohustatud meile, kaebuse esitajatele maksma rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistliku rahasumma. Hüvitise suurust kindlaks määrates arvestab kohus diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi. (Võrdse kohtlemise seadus §24) Palume, esita avaldus koheselt, viivitada ei või. www.reforms.ee/kohus

  4. Kiri Riigikogule

    PealkiriKollektiivse pöördumise "Ei elektroonilisele hääletamisele." algataja taotlus
    Saatja
    • Henn Leetna

  5. Algatuse menetlus Riigikogus on lõppenud

    Otsustati esitatud ettepanek tagasi lükata.

  6. Arutelu Põhiseaduskomisjonis

    Otsustati esitatud ettepanek tagasi lükata.

  7. Algatus menetlusse võetud

    Algatus on edastatud menetlemiseks Põhiseaduskomisjonile.

  8. Algatus jõudis Riigikokku

  9. Algatus saadeti Riigikokku

    Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul.

  10. Algatus kogus 1000 allkirja

  11. Algatus kogus 100 allkirja

Kommentaarid

2 ühisloomefaasis antud kommentaari

  1. E ja M valimised.

    Taavi Tõevere,

    Olen leidnud välismeediat uurides et Hillary Clinton sai googlei abiga väga palju hääli mida ei oleks pidanud saama. Meie e-valimised on puhas klounaad mida usuvad vaid eestlased kes ei valda võõrkeeli ja ei ole kursis välismaiste asjade käiguga. Kui Eestlane saab kurjaks siis ei ole ka meeleavaldus etteregistreeritud ega rahumeelne.

    1. Klounaad

      Margus Tamme,

      Ka paberil hääletamisel saab klounaadi korraldada. E-valimisetega on see vaid veidike lihtsam ja vähemkulukam. Ei tasu uskuda, et mujal maailmas kõik megademokraatlik on kui vaja, et "omad" võidaksid. Põhiseadusest ei peeta juba ammu kinni. Valitsejad ei ole enam oma rahva seisjad vaid teenindavad suurfirmade huve. Ajad on muutunud.

      17 allkirjastamisfaasis antud kommentaari

      1. Vaieldav alus

        Neeme Danziger,

        E-hääletamisega on probleeme, kuid ma kahtlen, kas siin on siiski vastuolu põhiseaduse §12-ga. Asi selles, et üldjuhul mõistetakse diskrimineerimise all siiski olukorda, kus diskrimineerimise aluseks on omadus, mida diskrimineeritav ei saa muuta või on selline muutmine asjaolusid arvestades mõttetu. No nt võiks rikas inimene oma varast loobuda, kui teda diskrimineeritakse varandusliku seisundi alusel, kuid kui see seisneb vaid mõnest seltskonnast välja arvamisel, pole see ilmselt otstarbekas. Samas vaene inimene ei saa kuidagi sellest seisundist loobuda. Kuid jah põhiseaduses on see "...ja muude asjaolude tõttu..." mis jätab tõlgendusruumi vabaks. Siiski lähtudes põhiseaduse mõttest ja muudest selles paragrahvis viidatud põhjustest, on arusaadav, et diskrimineerimisest saame rääkida ikkagi raskesti muudetava või mittemuudetava omadusega seoses. Valimistel ei ole ühtki takistust inimesel, kes tajub end diskrimineerituna seoses sellega, et ta valib pabersedeliga, oma valimisviisi muutmast, valima elektrooniliselt ja mitte kogema diskrimineerimist. See ei ole ilmselt omadus, põhiseaduse §12 mõttes. Toon sellise võrdlusnäite. Inimene, kes pole ostnud piletit, tõstetakse rongist maha ja ta ei saa sõita. Ta võib ka viidata põhiseadusele ja väita end diskrimineeritavat. Enamgi, ta saab viidata konkreetselt, et teda diskrimineeritakse varalise seisundi alusel. Paraku ei võtaks ükski kohus sellist asja isegi arutada.

        1. Henn Leetna,

          Teie selgitused on kuidagi kiivas ühele poole - õigustamaks e-hääletamist ja Teie poolt toodud võrdlused ei ole kohaldatavad antud e-hääletamisega.

        2. Mait Karlis,

          Kas mutil on silmad? On küll. Kas ta näeb nendega? Ei näe. Aga kas need on siis silmad? Ei ole. Silm on aistmisorgan. Kui silmad on küll olemas, aga ei tööta, siis on tegemist pimeda inimesega. E- valimistega on nagu vana emakesega, kes teadis et tema poeg käib kogu roodus ainukesena "õiget jalga"

      2. Veel üks võimalus.

        Henn Leetna,

        Kui allkiri antud ka Eradetektiivinduse seadus, siis vaata lisaks huvitavat FB Grupid Eestlase hing ja vaim.

        1. Selgituseks

          Neeme Danziger,

          Ma otseselt ei õigustanud e-hääletust kuidagi, ma püüdsin lihtsalt argumenteerida näidates, et põhiseaduse §12-ga siin vastuolu ei ole.

          1. Põhiseadus

            Henn Leetna,

            Kirjutate:" Siiski lähtudes põhiseaduse mõttest ja muudest ..." Palun pange kirja, kus on Põhiseaduses kirjas selle §12 mõte, millest Teie lähtute. Üldiselt tubli, et omate enda isiklikku mõtet Põhiseaduse tõlgendamisel. Mis aga puutub Teie järgmisse väitesse: "Valimistel ei ole ühtki takistust inimesel, kes tajub end diskrimineerituna seoses sellega, et ta valib pabersedeliga, oma valimisviisi muutmast, valima elektrooniliselt ja mitte kogema diskrimineerimist." See lause on otsene püüd kaitsta e- hääletamise turvalisust. Kuid Teie ei arvesta asjaolu, et mitte kellelgi vanema põlvkonna inimestest ei ole mitte mingisugust seadustatud kohustust omada arvutit või omandada teadmisi selles valdkonnas.

            1. Möga kuubis.

              Mati Põdra,

              Kellele meeldib hääletada valimisjaoskonnas pabersedeliga, saab seda vabalt teha niihästi valimispäeval kui ka eelhääletades. Kontrollitakse isikut tõendavat dokumenti, et veenduda hääletamise isiklikkuses, kontrollitakse, et hääletaja oleks hääletuskabiinis üksi ja et keegi teda valimisjaoskonna ruumides aktiivselt ei mõjutaks andma häält kellelegi konkreetsele kandidaadile. Kui hääletaja kogemata oma sedeli rikub, saab ta selle tagastada ja antakse uus vastu. Ja lõpuks, kui on tõesti juhtunud see kõige halvem, mida ei tohi juhtuda - et mõni vanainimene kasvõi ainult kahtlustab, et keegi kolmas isik on tema ID kaarti kasutades tema eest hääletanud, saab ta minna valimisjaoskonda ja mitte kellelegi mitte midagi selgitamata hääletada pabersedeliga, milline tühistab antud e-hääle. Saab ka valimiskasti koju kutsuda. Millisest diskrimineerimisest me räägima?

              1. Selgitusi põhiseaduse mõtte asjus

                Neeme Danziger,

                Kui mõte oleks põhiseaduses kirjas, siis poleks see enam mõte vaid konkreetne säte. Mingi seaduse mõtet saabki otsida vaid selle teksti mingil viisil üldistades. See pole üksnes minu tobe idee, ka kohtupraktikas on tavapärane, et vaieldakse selle üle kui suurel määral tuleks (antud kaasuses) lähtuda seaduse tekstist ja kui palju üldisest mõttest. Niisiis, põhiseadus ütleb nii "...Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu...". Kui poleks siin seda "...muude asjaolude...", siis poleks siin vaidlusteematki. Kuid kui nüüd sooviksime lähtuda seaduse mõttest ja tõlgendada neid muid asjaolusid, tuleks püüda seda sõnastust üldistada selliselt, et mõista, mis ei tohi olla diskrimineerimise aluseks, siis näeme, et loetelus on tegemist kaht tüüpi omadustega. Rahvus, rass, naha värvus, sugu (lähtume seaduse koostamise ajal kehtinud olukorrast) ja päritolu on inimese mittemuudetavad omadused. Antud küsimuses pole nendega mingit puutumust. Teised on muudetavad. Keelt võib muidugi õppida, kuid see nõuab aastatepikkust pingutust. Varalist ja sotsiaalset seisundit saab inimene küllaltki kergesti muuta allapoole, kuid taastamatult. Ülespoole muutmiseks on üldjuhul lisaks suurele tahtmisele vaja ka paras ports loosiõnne. Ning jäävad veel usutunnistus ja poliitilised veendumused, mis on tõesti soovi korral muudetavad, kuid paraku sageli ka omadused, mille kaudu inimene end identifitseerib. Kuhu me võiksime siia paigutada soovi hääletada pabersedeliga? Tavapäraselt pole siiski tegemist poliitilise veendumusega, pigem on tegu usaldusega mingisse tehnilisse vahendisse millegi teostamisel, umbes nagu soov maksta sularahas, sest ei usalda kaarte jms. Tegemist pole nii põhimõttelise asjaga, mis sobiks samasse ritta kõigi muudega siin seaduses. Selletõttu ma väidan, et siin puudub vastuolu selle paragarhvi mõttega. Tõsi, kui moodustataks pabersedelitega hääletajate partei, siis selle liikmetel võiks isegi siin teatav vaidluse koht olla. Vähemalt tuleks see asjaolu taotluses palju paremini lahti kirjutada.

                1. Eestikeelseid sõnu tõlgendab Eesti keele seletav sõnaraamat.

                  Henn Leetna,

                  Kahju, et Teil on enda isiklik seisukoht kaitsmaks Põhiseaduse rikkumist. Eesti keeles sõna <muud> ei ole kuidagi seotud Teie arvamustega, vaid tähendabki kõike muud, mida kirjas ei ole. Seega elektrooniline hääletamine on diskrimineeriv seadus, mida Teie ei ole ümber lükanud ega tõendanud vastupidist. Veelkord; Eesti keele seletav sõnaraamat diskrimineerima - kellegi õigusi (teistega võrreldes) kitsendama v. kärpima; ... Diskrimineeriv seadus, kitsendus, propaganda. Antud juhul sõna muud tähendab minu õiguste kitsendamist, kärpimist elektrooniliselt hääletajatega võrreldes.....üleval on tõendatud...kuidas, mis põhjusel jne. Meile jääb arusaamatuks, mis põhjusel, miks Teie seda Põhiseaduse rikkumist niiväga püüate õigustada? Meil on mitu varianti selle ära arvamiseks, mida siin pole paslik avaldada. Täname Teid tähelepanu eest ! Sellel teemal me enam ei diskuteeri.

                  1. IT-teadlased teavad

                    Helena ,

                    "Internet or Online Voting Remains Insecure": https://www.aaas.org/epi-center/internet-online-voting IT-teadlastel on faktilised tõestused, et internetihääletus ei ole turvaline. Liberaalsetel eestlastel on kõigest usk, et internetihääletus on turvaline.

                    1. Nõmedusi pole vaja kokku kirjutada!

                      Mati Põdra,

                      Vaimutegevuse häirega tegelased ei tohiks tegelikult algatada mingeid allkirjastamisi. Õnneks - vaadates kaduvväikest allkirjade hulka on adekvaatne rahvas juba asjast aru saanud.

                      1. Henn Leetna,

                        Vaimutegevuse häirega tegelased, kelle mõttetegevus on suuteline ainult väljendiks <Nõmedusi pole vaja kokku kirjutada> istuvad kõik ruumis, kus seespool puudub ukselink. Aga mõni üksik liigub veel ringi.

                      2. Anti Soosaar,

                        No kui sinu arvates mõtlemine on vaimutegevuse häire. Siis on kõik selge. Ära rohkem nõmedusi kirjuta.

                    2. Juhuslik kuulamine

                      Helbe Ojasoo,

                      Vikerraadios rääkis keegi IT asjapulk TalTechist ja ütles, et loomulikult, ka paberhääletuses on võimalikud võltsingud, aga väga väiksel määral, e-hääletuse puhul on võimalik massiline võltsing. Nii ütleski. Pealegi sätestab Põhiseadus, et valimised on iga 4 a järel märsikuu 1. pühapäeval. Kui keegi vaimuhaigla patsient ütleb, et valimiskorra sätestab põhiseaduskomisjon, siis ka põhiseaduskomisjon on kohustatud lähtuma Põhikirjast - iga 4 a järel märtsikuu 1. pühapäeval. Haige inimene loomulikult ei mõista lihtsat teksti.

                      1. Paragrahv 12 ja puuduv põhiseaduslikkus

                        Märt Põder,

                        Petitsiooni väide, et e-hääletuse olemasolu riivab pabersedeliga hääletajate õigusi, on arusaadav. Seda nii selles osas, et 1) e-hääletajatel on lisavõimalused, mida pabersedeliga hääletajatel pole, kui ka selles osas, et 2) kuna e-hääletamise tulemuste kindlakstegemist pole võimalik ühemõtteliselt vaadelda, pole pabersedeliga hääletaja jaoks tagatud e-häälte kokkulugemise korrektsus. Seega jääb pabersedeliga hääletaja ilma valimistulemuse korrektsuse garantiist ka juhul, kui ta ise ei e-hääleta, vaid seda teevad teised. Petitsiooni autor peab probleemi põhiseaduslikuks, mida see ilmselt ongi. Kuna Riigikohus pole kunagi käsitlenud "elektroonilise hääletamise üldist kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega", siis pole selge, missuguste paragrahvidega e-hääletus ühildub ja missugustega mitte. Sellises olukorras pole petitsiooni autorile põhjust ette heita, kui ta joonib põhiõiguste riivet alla, tuues välja just paragrahvi 12 -- eriti kui autor pole õigusteadlane. Tunnustan autorit kodanikujulguse eest ja soovin edu petitsiooni tutvustamisel põhiseaduskomisjonis!

                        1. Henn Leetna,

                          Jääb arusaam, et olete õigusteadlane. Tunnistate, et probleem ongi ilmselt põhiseaduslik. Huvitav, kas halduskohus võtab selle probleemi menetlusse ja milline peaks olema tekst? Kas olete nõus abistama meid MTÜ Kristiine ÜÜ (mina esindan) selle teksti koostamisel. Miks peaks Riigikogu õiguskomisjon probleemi olemasolu tunnistama?

                      2. Smart-id ei esita enne allkirjastamist kinnituskoodi

                        Tadeuš Boroško,

                        Tahaks küll aga ei julge alla kirjutada kuna süsteem ei näita eelnevalt kinnitus koodi, kohe suunab allakirjutamise. Kus juures sisenedes kommenteerimis režiimi näitas korrektselt kinnitus koodi ja siis suunas smart-id'i allkirjastama. Ei tea kas see on ainult minuga nii? Kus juures kunagi andsin siin, ühele petitsioonile, sama moodi allkirja ja siis oli kõik ok.

                        1. Henn Leetna,

                          Teie arusaamatustele oskab vastata: Toom-Kooli 17, Tallinn, 10130 Email: info@rahvaalgatus.ee Telefon: +372 55 64 52 16 Facebook: fb.me/rahvaalgatus

                      3. E- hääletus on tsirkus

                        Anti Soosaar,

                        Valimised peavad olema kontrollitavad. Stalin ütles ka, et valimised võidab see kes hääli kokku loeb. Selleks et laisad saaks ka valida peavad e- valimised olema avalikud mitte salajased. Igaüks saab näha kes keda valis. Sest e- valimised pole ju nii kui nii salajased sest süsteemi haldajad ju näevad kes keda valib. Aga paber hääletusel seda probleemi ei ole. Aga kes tahab ikkagi salajaselt hääletada. Peab jaoskonda minema.

                        1. E hääletus on parim pääste meie rahvale ja inimkonnale mis on - pettustest vabanemiseks - seda tuleb ainult õigesti teha - Riigiportaalis!

                          Margus Meigo,

                          Kas saab olla midagi veel lihtsamat, mida aru saada, kui seda, et parim mis saab olla, on kindlalt kontrollitav ja tõestatav hääletus - mida ei saa ükski võim petta ega manipuleerida ning mida saab igalt poolt korraldada - just seda elektrooniline hääletus pakub, JUHUL kui selle vahelt võtta see salasepitsejate "must kast" ning lasta hääled selgelt sinna kuhu nad kuuluvad : meile endale nägemiseks, meie enda riigi portaali! Mitte e-hääletuse vastu ei peaks rahvas kisama - sest pettused üle maailma toimuvad kirjedamatud ka ilma e-ta, vaid häälte hävituse vastu on vaja üles tõusta, ja selles osas me ka algatuse tegime, kuid pole neid kirjakeele sõnastajaid, kes selle õigesse vormi nõõd panna suudaks, veel siiani: http://web.archive.org/web/20231124213715/https://rahvaalgatus.ee/initiatives/59942c0e-0bfd-4604-ae61-efb59dc5575c Ei ole ju loogiline, et rahvas nõuaks endale suuremat pettust ja taandarengut, ikka paremuse poole (ja paremale poole) tuleb siin maal minna! Kõik hääled tuleb digida! Siis on nad ka kohe olemas ja ei ole nii kerge enam trikitada kui mingisuguste paberlipikutega mida igakord palveta, et jumal teab kes neid seekord loeb ja kas Coperfield seekord vahetaks kirjakasti õmber või mitte. selge, et välismaa pätid seda asja ei salli, sest see teeb neil tavapärased pettused raskeks, ja vahelejäämised liialt suureks, ja pole vaja ka siin luulutada, et "miks reform sai rohkem e-hääli" sellist utoopilist loogikapuudust pole sellel maal veel varem nähtud, ka siis kui punased pukki hääletati hääletuse teel mis polnudki kunagi päris hääletus siin vabariigi alguses, vaid samamoodi, tuleb vaadata kes neid hääli tegelikult luges kui maarahva vastu linnapunased oma hääletustega võitsid. Aga nüüd, seda enam nad ei saa teha, ja vaja ainult see osa - et rahvas ise ka teaks, et asi aus, korda teha, ja see on kõige lihtsam osa mis teeb kogu protsessi odavamaks ja kõigile arusaadavamaks ja keegi selega midagi ei kaota (vb vandenõunikud ianult) ja Eestlastele puhast Võit! Margus, Võidulast!

                          1. Henn Leetna,

                            Juhul, kui Teil on olemas programm, milline on turvaline ja kontrollitav, siis miks te ei müü seda suurtele riikidele. Hoobilt olete rikkam, kui härrad Gates ja Musk kokku.

                        2. Valimised

                          Tiit Põder,

                          Kas on siis riigi poolt palju palutud, et kodanik kord nelja aasta jooksul, läheb käib korra valimispunktis valimas. See on vähim,mida inimene oma riigi jaoks teha saab. Samas sõelub see välja ka need inimesed, kellele riigi käekäik korda ei lähe. Selge on see, et kuni e- hääletus toimub, meie poliitikamaastikul mingeid muutusi ei toimu. Mõttetus. Võitja on ju ammu teada.

                          1. Henn Leetna,

                            Kirjutate: " Samas sõelub see välja ka need inimesed, kellele riigi käekäik korda ei lähe. " Selle mõttekäigu jätkuks - need, kes valimas ei käi jäävad ilma riigi poolt pakutud hüvedest. Näiteks kalastusluba, jahiluba ja annab veel juurde lisada võimalikult palju, et selle isiku eraelu ebamugavaks muuta....küll siis tõuseb ka poliitiline teadlikkus!

                          2. Henn Leetna,

                            Ja veel...ekstremaalolukord...kui riik tahab sellele valimas mitte käijale tõelist käkki keerata, siis ka sada annab organiseerida. Kodanik, kes valimas ei käi on koos perega lennujaamas, passikontroll, pere saadetakse lennukile, kuid kodanikul palutakse korraks passikontrolliga kaasa tulla. Teda hoitakse kontrollis senikaua, kuni lennuk on ära lennanud, siis vabandatakse ja öeldakse, et kõik on korras! Ka nii võib juhtuda!

                        3. Alexey Tokarev

                          Alexey Tokarev,

                          “Elektrooniline” hääletamine on TINGIMUSTETA vastuolus salajase hääletamise põhimõttega, mis on kirjas KÕIKIDE demokraatlike riikide põhiseadustes. Valimisjaoskondades EI OLE KELLELGI (peale valija enda) õigust sedelit täitma kabiini siseneda! Ja see on õige. (Samuti oleks kategooriliselt keelatud pildistada täidetud sedelit, et vältida häälte ostmise/müümise võimalust.) Interneti vahendusel “elektroonilise” hääletamisega ei saa MITTE KEEGI garanteerida, et valija ei ole surve all. Pealegi pole MITTE MITTE garantiid, et ID-kaardi omanik hääletab. See võib olla sugulane, tuttav, ettevõtte esindaja, kus valija töötab, või isegi võõras inimene, kes hääli ostab! Ei piisa ainult sellest, et valimistel on VÕIMALIK hääletada SEADUSE JÄRGI - peab olema nii, et MITTE SEADUSE JÄRGI hääletada on VÕIMALIK. Seaduse täitmise saab garanteerida vaid pabersedeliga hääletamine jaoskondades valimiskomisjoni esindajate järelevalve all! (Google tõlge) "Электронное" голосование БЕЗУСЛОВНО противоречит Принципу тайного голосования, который закреплен в Конституциях ВСЕХ демократических стран. На избирательных участках НИКТО (кроме самого избирателя) не имеет права заходить в кабинку для заполнения бюллетеня! И это правильно. (Следовало бы еще категорически запретить фотографирование заполненного бюллетеня, чтобы пресечь возможность скупки/продажи голосов.) При "электронном" голосовании через интернет НИКТО не может гарантировать, что на избирателя не о оказывается давление. Более того, НЕТ гарантии, что голосует именно тот человек, которому принадлежит ID-карта. Это может быть родственник, знакомый, представитель предприятия, на котором работает избиратель, или даже посторонний человек, занимающийся скупкой голосов! Недостаточно только того, что на выборах МОЖНО проголосовать ПО ЗАКОНУ - должно быть так, чтобы было НЕВОЗМОЖНО голосовать НЕ ПО ЗАКОНУ. Только голосование бумажными бюллетенями в избирательных участках под наблюдением представителей Избирательной комиссии позволяет гарантировать исполнение закона!

                          1. Peeter Kreutsberg

                            Peeter Kreutsberg,

                            Jah, kõikide nende argumentidega e-hääletamise vastuoludest seadus(t)ega saab ainult nõustuda. Loobuda tuleks e-valimistest ja ammugi m-valimiste seadustamisest, sest NEED EI OLE JU TURVALISED!!! Kas tõesti me arvame, et meie süsteemidesse ei ole võimalik sisse häkkida? Aga just äsja geeniandestikku!? Äsja oli Ukrainas küberrünnaku tõttu maas nii internett kui mobiilside!!! Miks me ometi ei õpi muu maailma kogemustest?

                            Olen lugenud läbi algatuse "Ei elektroonilisele hääletamisele." ja avaldan toetust oma allkirjaga.
                            NimiIsikukoodAllkiri