Kiirlaenud ja tarbimislaenud
Kas on õige, et kiirlaene antakse väga vanadele inimestele, sest keegi ”pärijatest” nagunii maksab selle peale surma? Suur osa inimestest ei tea, mida pärimisseadus tegelikult tähendab. See ei ole nii, et pärid midagi (maja, maa, metsa) ja siis ei taha võlgu maksta. Võlad päritakse ka siis, kui ei ole n.ö. midagi saada. On ainult kiirlaenud ja tarbimislaenud. Jah, nendest saab notariaalselt keelduda. Kui juhuslikult pärijal on lapsed, siis läehb võlakoorem nendele maksta. Ka nemad võivad keelduda, kui nad ei ole juhuslikult alaealised. Alaealised ei saa keelduda, asi läheb siis kohtusse jne. jne. See jada on nii pikk, et lõpuks jõutakse inimeseni, kes on ka pärija, kuid pole surnud inimeset kunagi midagi kuulnud, kuid saab endale tema võlakoorma. Supp on valmis, kui see pärija on sündinud ja elanud kogu elu välismaal, ta peab hakkama tegelema probleemiga, mille talle on tekitanud täiesti võõras inimene. Jada on nii pikk, et ma ei hakka seda siin kirjeldama, me oleme perega notari juures paar aastat tagasi kõik läbi käinud. Loomulik on see, et kui on midagi päranduseks saada, siis peab ka võlad tasuma. Kas on õige, et vastutustundetud laenude andjad ja ka võtjad, lükkavad selle koorma kuni kolm põlvkonda edasi?