Hoiame Alutaguse loodust - toetame rahvuspargi laiendamist!
Alutaguse on kuulus oma põlislaante poolest, mis moodustavad koos soode ja rabadega Eesti olulisema loodusmaastike kompleksi. Siin elutseb hinnanguliselt 10 000 metsaliiki, sealhulgas tõelisi haruldusi nagu habekakk ja lendorav ning teisigi kaitset vajavaid liike nagu metsis ja teder. Siinsed alad on kallid ja olulised kohalikele inimestele, samuti matkalistele ja marjulistele. Paraku ei ole paljud Alutaguse metsaalad kaitstud ning neid ohustab lagedaks raiumine.
Sestap tegi Eestimaa Looduse Fond möödunud sügisel Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile ettepaneku Alutaguse rahvusparki eelkõige väärtuslike riigimetsade arvelt laiendada. Alutaguse rahvuspargi laiendamise ettepanekule on nüüdseks toetust avaldanud ligi 60 Alutaguse elanikku ja suvitajat, samuti ligi 40 naabervaldade elanikku ning kümneid teisi inimesi, kellele Alutaguse käekäik korda läheb.
Alutaguse rahvuspargi laiendamise ettepanek näeb ette kuni 282 km² ala liitmist rahvuspargiga. Need alad asuvad peamiselt riigimaal. Eramaad on veidi üle 4 % laiendusettepanekus pakutud aladest ning suuremas osas on need juba kaitse all. Paneme ette, et eramaid võiks rahvuspargiga liita vaid kokkuleppel maaomanikega.
Miks toetame rahvuspargi laiendamist?
1. Alutaguse loodus ja liigid vajavad säilimiseks paremat kaitset
Raiesurve Alutaguse metsadele on suur. Raiete või suurte teedega killustatud metsades lõigatakse läbi loomade jaoks olulised liikumiskoridorid ja see ohustab metsaelustikku.Terviklik loodusmassiiv aitab hoida liikidele paremaid elutingimusi ning liikumisvõimalusi. Olemasolev Alutaguse rahvuspark loodi aga eeskätt varasemate sookaitsealade põhjal, mistõttu on elurikaste ja kuulsate Alutaguse laante esindatus rahvuspargis tagasihoidlik. Metsade osakaal praegusest rahvuspargist on vaid 42%, sellestki suure osa moodustavad kidurad soometsad. Paljud Alutaguse loodusväärtuslikud alad on rahvuspargiga liitmata ja kaitseta.
Alutagusel leidub hinnanguliselt 10 000 metsaliiki. Alutaguse on koduks kümnetele ohustatud ja haruldastele vana metsa liikidele, näiteks habekakule, metsisele, tedrele, kanakullile, männisinelasele, kõdu-koralljuurele, kolmehõlmalisele batsaaniale, kopsusamblikule, poropoorikule, lehitule pisikäpale ja karvasele kruupsamblikule.
2. Alutaguse pakub kodutunnet kohalikele, elamusi matkajatele ning teisi väärtusi
Laiendusettepanekuga liidetavad alad pakuvad suurepäraseid võimalusi puhkamiseks, matkamiseks, tervisespordiks, koriluseks, loodushariduseks. Alutaguse loodust külastavad matkajad nii Eestist kui mujalt maailmast. Alutaguse unikaalne ja võrratu loodus tõmbab siia üha rohkem loodusturiste.
Kui Alutaguse vanad metsad kaovad ja loodus hääbub, kannatab nii kohalik kogukond kui ka loodusturism. Samuti kaob võimalus metsadest püsivalt ja pikaajaliselt tulu saada, mis oleks võimalik metsi senisest vähem intensiivsete võtetega majandades.
3. Rahvuspargi laiendamine aitaks leevendada senist kahju Ida-Viru keskkonnale
Ida-Viru piirkonna keskkond on juba saanud palju kahjustada nii raiete kui ka põlevkivitööstuse tõttu. Suurem ja terviklikum kaitseala aitab kompenseerida seniseid keskkonnakahjustusi, kaitsta Alutaguse metsi ning teisi olulisi loodus- ja kultuuriväärtusi.
Eestimaa Looduse Fondi tehtud ettepaneku ja muu olulise infoga Alutaguse rahvuspargi laiendamise teemal tutvu siin: www.alutaguseinfo.ee